Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja arvestas viivist 0,15 % 04.12.1998-17.06.2005 eest (2386 päeva), kokku 4 637,74 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 2 295,82 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 2 295,82 krooni, viivise 2 295,82 krooni, riigilõivu 420 krooni ja õigusabikulude katteks 229,58 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnistanud hagi leppetrahvi osas, kuna kostjaga sõlmitud lepingus ei olnud sätet, millest tulenevalt tuli tasuda leppetrahvi 1 000 krooni. Kostja palus vähendada viivist 1 kroonini, kuna ta on olnud alates 1998.a arvel tööhõiveametis ja ei oma käesoleva ajani töökohta. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud OÜ Aktiva Finants kanda. Kohus menetles hagi kirjalikus menetluses TsMS § 404 lg 1 järgi. Hagimaterjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 03.04.1998 tähtajalise Q GSM lepingu nr 10021689, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. 04.03.1998 pakkumise nr 021859 (JI 00098) alusel tasus kostja AS-ile Ritabell 1 147 krooni (pakkumine oli koostatud summale 1 146,50 krooni), millest kuumaks on 147,50 krooni ja mobiiltelefoni Motorola D160 maksumus 999 krooni. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 29.10.1998 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 23.11.1998. Saldo kinnitusest nähtuvalt esitati kostjale väidetavalt 19.11.1998 lõpparve nr 307373, milles arvestati põhivõlaks telefonimaksed 767,49 krooni, kõneteenused 528,33 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni. Hageja ei tõendanud, et lõpparve kostjale väljastati ja et kostja sai selle reaalselt kätte. Kohus jättis tähelepanuta hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna 04.08.1998-19.11.1998 eest väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke ei pidanud kohus usaldusväärseteks tõenditeks, sest arvetel näidati Tele2 Eesti AS-i arveldusarveid, kuhu kostja pidi väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt tehti AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele2 Eesti AS-ile. Hagimaterjalidele lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille allkirjastas 20.04.2005 Tele2 Eesti AS-i poolt välja antud volikirja alusel Marina Dotsar, on õigustühine, kuna nimetatud volikirja allkirjastas 20.04.2005 Tele2 Eesti AS nimel juhatuse liikmena Anne Kallas, kes äriregistri väljavõtte kohaselt kuulus Tele2 Eesti AS juhatusse 16.05.2005-24.08.2006. Nõude loovutamise lepingut kohtule ei esitatud. Hageja ei lähtunud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõtetest. Hagi on põhjendamata ja tõendamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Aktiva Finants palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidlust ei ole lepingu sõlmimise üle, selle üle, et lepingu osaks olid Q GSM mobiilsideteenuste osutamise tingimused ning et lepingu alusel oli kostjal kohustus tasuda igakuiseid kuumakseid

2(4)

vähemalt lepingu lõpetamiseni. Samuti ei ole vaidlust, et leping lõpetati ennetähtaegselt ja et kostja kohustus tasuma kõneteenuseid mitte kasutades vähemalt kuumakseid kuni lepingu lõpetamiseni. Kohus võttis otsuse tegemisel aluseks asjaolud, millele kostja ei tuginenud ja mille kohta kostja vastuväiteid ei esitanud. Jättes põhjendamata, miks kohus ei nõustunud hageja väidetega ega arvestanud hageja tõendeid, rikkus kohus TsMS § 442 lg-t 8. Kostja vaidles vastu üksnes leppetrahvi ja viiviste nõudele. Kohus viitas, et hageja ei tõendanud nõude loovutamist, samas jättis hagi rahuldamata põhjendusel, et hageja nõue on tõendamata ja põhjendamata. Hageja esitas seoses kostja vastusega 18.12.2006 seisukoha, kus selgitas täiendavalt oma nõuet viiviste ja leppetrahvi osas. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis rahuldamata hageja telefoni maksumuse ja kuumaksete tasumise nõuded. Nimetatud nõuded tulenevad lepingust. Kohtul tuli anda nimetatud nõuetele õiguslik hinnang. Kostja ei tõendanud, et ta oleks lepingu alusel saadud arved tasunud. Kohus võttis põhjendamatult seisukoha, et kostja ei ole lõpparvet kätte saanud, et arvete väljavõtted on ebausaldusväärsed ning et kostjal puudub võlg. Kohus ei andnud hinnangut vastavalt 18.12.2006 hagi nõude täiendavas selgituses toodud kuumaksete tasumise kohustuse osas kuni lepingu lõpetamiseni. Kohus ei arvestanud VÕS § 170, mille kohaselt loetakse nõude loovutamine uuele võlausaldajale toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale. Vitali Golovin apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsusest ilmneb, et kohtul tekkis kahtlus hagejal nõude olemasolu suhtes, asudes seisukohale, et teatis nõude loovutamise kohta (t lk 17) on õigustühine, kuivõrd teatisele allakirjutanud isikul puudus selleks volitusi omava isiku õiguspärane volikiri. Nõude loovutamise lepingut ei ole kohtule esitatud. Kolleegium leiab, et kui kohtul tekkis kahtlus, kas tegemist on õige hagejaga, tulnuks see eelmenetluses välja selgitada ning juhtida hageja tähelepanu nõude loovutamise lepingu esitamise vajalikkusele. Toimikust ei ilmne, et kohus oleks vastavat ettepanekut teinud. Põhjendatud on apellandi viide VÕS §-le 170, mille kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kostja mingeid vastuväiteid hageja nõudeõiguse suhtes ei esitanud. Seega hindas kohus omaalgatuslikult nõude loovutamise õiguspärasust ning seadis kahtluse alla hagejal nõude olemasolu. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Eeltoodud sätet on maakohus rikkunud. TsMS § 442 lg 8 seab kohtule otsuse põhjendava osa argumenteerimise ja tõendite analüüsi kohustuse. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses puudub seaduse nõuetele vastav põhjendus. Maakohus pidas hageja poolt esitatud tõendeid võla suuruse kohta ebausaldusväärseteks, leides, et esitatud tõendid arvete näol tuleb jätta tähelepanuta, kui ebausaldusväärsed. Samas jättis kohus

3(4)

tähelepanuta, et kostjale saadetud lepingu lõpetamise teatises 29.10.1998 teatas AS Ritabell võla olemasolust ning palus selle likvideerida. Tõendeid võla tasumise kohta kostja ei esitanud. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et kostja ei esitanud vastuväiteid arvete kättesaamise ega võla olemasolu kohta. Kostja vaidlustas hageja nõuet üksnes lõpparves nähtuva leppetrahvi ja viiviste osas. Seega tuli maakohtul hinnata esitatud tõendeid ja alles seejärel sai võtta seisukoha võla olemasolu või selle puudumise kohta. Kohus võla olemasolu või puudumist tuvastanud ei ole. Saldo kinnitusele leppetrahvina märgitud rea kohta esitas hageja täiendava selgituse. Kohus selles osas seisukohta ei võtnud. Arvestades eeltoodut, leidis kolleegium, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, jättes esitatud tõendid hindamata ja asjaolud tuvastamata. Kohtul tulnuks hinnata esitatud tõendeid võlanõude osas seisukoha võtmisel, alles seejärel on võimalik otsustada, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Seega on otsus olulises osas põhjendamata. Kolleegium leiab, et tegemist on niivõrd olulise menetlusõigusnormi rikkumisega TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Kohtukulude jaotamine tuleb otsustada esimese astme kohtu poolt uuel asja arutamisel.

Kohtunikud: R. Allikvere

Ü. Jänes

M. Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.