2.Jätta menetluskulud Xxxxkanda. Xxxxmenetluskulud puuduvad.
3.Välja mõista XxxxEesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud 425 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.
4.Kohtuotsuse p-s 3 sätestatud menetluskuludelt (425 eurot) tuleb Xxxx tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.08.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Xxxx(hageja) esitas 31.12.2016 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu 5079,87 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt algas hageja ja kostja kooselu 2011. aastal. Poolte kooselu ajal teostasid pooled kostjale kuuluvas Xxxxkorteris ühiselt remonti. Suuremas osas teostati remont hageja raha eest. Kokku olid hageja kulud 5079,87 eurot (korteri remont ja sisustamine). Kostja oli nimetatud kulude hageja poolt kandmisest teadlik ja osales aktiivselt mööbli, tehnika ja ehitusmaterjalide valimises. Pärast remondi lõpule viimist läksid pooled lahku. Kõik parendused ja ostetud asjad jäid kostja korterisse. Hageja leiab, et vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) lasub kostjal, kui käsundita asjaajamise soodustatul isikul kohustus hüvitada hagejale asjaajamisel tehtud kulutused. Hageja leiab, et kostja on kohustatud hüvitama hageja poolt tehtud kulud kokku summas 5079,87 eurot ning tasuma seadusega ettenähtud viivist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja kulutatud raha kuulus kostjale. Hageja esitatud kuludokumentatsiooniga on tõendatud, et ehitusmaterjalid ja esemed olid tellitud ja arved olid tasutud hageja poolt. Alternatiivselt leiab hageja, et kostja korteri remontimisele ja sisustamisele tehtud kulutuste tegemiseks puudus õiguslik alus. Seetõttu peab kostja tagastama hagejale temalt ilma õigusliku aluseta saadu. Hageja leiab, et VÕS § 1042 lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja teostasid ühiselt remonti kostjale kuuluvas korteris. Hageja väide, et remont teostati suuremas osas hageja raha eest, ei vasta tõele. Kuna hagejal oli piisavalt vaba aega ning kostja oli peamiselt hõivatud tööga, siis tegeles remondi korraldamisega hageja. Rahalised vahendid, mille arvelt oli remont teostatud, kuulusid peamiselt kostjale ning olid usaldatud hagejale sularahas remondiga seotud kulude katmiseks. Eeltoodut tõendab asjaolu, et peaaegu kõik hageja esitatud tšekid ja arved olid tasutud sularahas. Hageja ja kostja kogusid kõik remondiga seotud kuludokumendid eraldi kausta, mis asus kostja korteris ning mille hageja võttis pahatahtlikult välja kolides kaasa. Kostja leiab, et üksnes kuludokumendi omamine ning selle esitamine ei tõenda, et hageja on panustanud oma rahalisi vahendeid eluruumi remonti. Kostja leiab, et tegemist on õigustatud käsundita asjaajamisega. Kostja leiab, et VÕS § 1023 lg 3 alusel ei ole käsundita asjaajajal nõudeõigust kulutuste hüvitamiseks, kui asjaolud näitavad, et käsundita ajaajajal ei olnud kavatsust nõuda asjaajamisele asumisel kulutuste hüvitamist või siis tasu maksmist soodustatult. Asjaajamisel, millal tavaliselt osutatakse teenuseid tasuta, tuleb väljendada enda kavatsust hiljem esitatavale hüvitisnõudele. Vabaabielupartnerid osutavad üldiselt teineteisele tasuta teenuseid, kui vabaabielupartnerite omavaheline praktika on teistsugune, siis tuleks seda tõendada. Hageja pole kooselu kestel, ehk kuni 18.11.2016, ühtegi korda teatanud kostjale, et soovib või kavatseb temalt koretriomandi remondile kulutatud raha tagasi saada. Hageja pole tõendanud, et hageja ja kostja vabaabielulistes suhetes oli kombeks hüvitada üksteisele teise partneri huvides teostatud kulusid. Lisaks sellele leiab kostja, et hagejal ei olnud rahalisi vahendeid kulutuste kandmiseks, mistõttu on tõendatud, et tegemist oli kostja poolt hagejale antud rahaga. Hageja keskmine kuu sissetulek perioodil 01.02.2013 kuni
31.12.2014 oli 328,77 eurot, siis pole usutav, et hagejal oli kulutuste tasumiseks 5079,87 eurot. Kostja keskmine sissetulek samal perioodil oli 1434,08 eurot kuus. Seega oli kostjal 3. a jooksul võimalik kulutada 10% sissetulekust remondile. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle: • Poolte kooselu jooksul tegid pooled kostjale kuuluvas korteris Xxxxremonti; • Korteri remondiks ja sisustamiseks on kantud kulutusi summas 5079,87 eurot (tl 5-19).
5.Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamist 5079,87 eurot. Kohtu hinnangul tuleb esmalt kontrollida, kas hageja nõuet saab rahuldada käsundita asjaajamise sätete (VÕS § 1018 jj) järgi. VÕS § 1018 mõttes võib käsundita asjaajamiseks mh olla teise isiku esemele kulutuste tegemine või teise isiku kohustuse täitmine. Hageja nõue kostja kasuks tehtud kulutuste hüvitamiseks saab tuleneda VÕS § 1023 lg-st 1, mille järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast. Kulutuste kandmine peab vastama VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, st kui kostja on asjaajamise (kulude kandmise) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jäänuks õigel ajal täitmata kostja seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või oli asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 jj kohaldamist ei välista siiski see, kui hageja tegutses kulutuste kandmisel (mh remondi tegemisel) ka enda huvides. Seega ei ole käsundita asjaajamine välistatud, kui tehtud kulutused tulevad kasuks ka hagejale endale, st piisab, kui kantud kulutused kuuluvad vähemalt osaliselt kostja huvisfääri (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-161-14, p 29).
6.Kohtu hinnangul on käsundita asjaajamise eeldused VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi täidetud. Kostja on esitanud vastuväite, et hagejal nõue tema vastu puudub, sest vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023 lg 3). Enne kui kohus kontrollib, kas hageja nõue on välistatud VÕS § 1023 lg 3 alusel, tuleb tuvastada, kas kulutused olid tehtud hageja rahalistest vahenditest. Kostja on väitnud, et tema andis arvete tasumiseks hagejale sularaha ning hagejal endal rahalised vahendid selliste kulutuste tegemiseks puudusid. Vaidluse all on asjaolud, kelle poolt on kulutused tehtud. Hageja väidab, et kuna kuludokumendid on tema käes ja esemed olid tellitud tema nimel, siis arved on tasutud hageja rahalistest vahenditest. Kohus leiab, et üksnes see asjaolu ei tõenda, et kulutused on tehtud hageja poolt. Eeltoodud asjaolu ja tõendamiskohustust on kohus pooltele eelistungil selgitanud (vt 10.05.2017 eelistungi protokoll, tl 109-111, selgituskiri tl 121). Vaidlusaluseks perioodiks on 01.02.2013 kuni 31.12.2015. Kohus on kogunud tõenditena mõlema poole pangakonto väljavõtted (tl 141-157, 199-238). Hageja leiab, et kostja kontolt väljavõetud summad ei klapi kulude kandmise kuupäevade ega summadega ning kostja kulutas raha igapäevasteks kuludeks ja kasiinos. Kostja on pangakonto väljavõtete alusel teinud arvestused, mille kohaselt oli hageja sissetulek vaidlusalusel perioodil 11 506,95 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 328,77 eurot. Kostja sissetulek vaidlusalusel perioodil oli 50 192,83 eurot, mis teeb kuu keskmiseks sissetulekuks 1434,08
eurot. Kostja väidab, et nimetatud sissetuleku juures oli ta võimeline kandma vaidlusaluseid kulutusi. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal tõendada, et tema sissetulekud võimaldasid vaidlusalusel perioodil kulutada 5079,87 eurot. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal olid täiendavad sissetulekud, mida pole pangakonto väljavõttes kajastatud ja millest ta kulutused kandis. Pool peab oma väiteid TsMS § 230 lg 1 alusel tõendama. Hageja on esitanud väite, et kostja pidi muuhulgas tasuma ehitustöölistele korteris teostatud remondi eest ning hinnanguliselt oli see vaidlusalusel perioodil 3000 eurot. Nimetatud hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtu hinnangul on tõendatud kostja väide, et hagis nõutud kulutuste kandmiseks hagejal rahalised vahendid puudusid ning seetõttu ei saa hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet.
7.Isegi kui on tõendatud, et kulutused on kandnud hageja oma rahalistest vahenditest, siis tal ei ole nõuet VÕS § 1018 lg 1 ja § 1023 lg 1 järgi, sest vastavalt asjaoludele on ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023 lg 3). VÕS § 1023 lg 3 kohustab asjaajajat järgima hea usu põhimõtet (VÕS § 6 lg 1, TsÜS § 138 lg 1). Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et asjaajamisele asumisel väljendas hageja oma kavatsust esitada hiljem hüvitisnõudeid. Kuna VÕS §-i 1018 eeldused on täidetud ja hüvitisnõue on välistatud VÕS § 1023 lg 3 alusel, siis ei tule VÕS § 1042 kohaldamisele. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
9.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
10.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja on ise allkirjastanud menetlusdokumendid ning kohtul puuduvad andmed lepingulise esindaja kasutamise kohta. Kostjal menetluskulud puuduvad.
11.Kohus on 24.01.2017 määrusega vabastanud hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 425 euro tasumisest (tl 79-80). Nimetatud menetluskulud tuleb välja mõista riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel. Hagejalt tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulud 425 eurot. Kohus lisab eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 22). TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.