Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-20813
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi A B vastu 19 155,92 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
23. oktoober 2007
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK 10160791)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
A B (IK xxx)
Jätta hagi rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtule 24. novembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on jätnud kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga: xxx, xxx. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.06.2005 on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 19 155,92 krooni. Kostja on oma kohustused hageja ees jätnud täitmata. Tulenevalt asjaõigusseaduse § 26 ja korteriomandi seaduse § 13 kohaselt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus summas 19 155,92 krooni ning menetluskulud. Kostja vastus
Kostja 23. veebruaril 2006 esitatud vastuse kohaselt tekkis nimetatud korteris võlgnevus ajavahemikul 01. novembrist 1998 kuni 01. maini 2000.a, ajal mil kostja viibis välismaal ning korteris elas üürilepingu alusel üürnik. Üürilepingu kohaselt kohustus üürnik tasuma kõik kommunaaltasud.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et , leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungil 23. oktoobril 2007 määras kohus teha asjas aegumise osas vaheotsus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Kohus tuvastas, et A B oli korteriomandi asukohaga xxx, xxx omanik kuni 09.08.2002 /tl. 7/. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri xxx xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 01.07.1998.a. kuni 30.10.2000.a., mille kohaselt moodustab võlgnevus seisuga 30.10.2002 kokku 19 155,92 krooni /tl. 8-9/. Hageja on arvestanud võlgnevust seisuga 30. oktoober 2002. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevus on tekkinud oktoober 1998 kuni mai 2002, hagi aga on esitatud 24. novembril 2005. Nõude kvalifikatsioon Kuna aegumistähtajad on erinevad sõltuvalt nõude kvalifikatsioonist, siis lahendab kohus esmalt õigussuhte kvalifitseerimise küsimusel. TsMS § 438 sätestab, et otsust tehes hindab kohus /---/ millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Vastavalt TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Järgnevalt hindab kohus, millist õigusakti tuleb kohaldada pooltevahelisele suhtele. Vaidlust ei ole selles, et kuigi hageja tarnis sooja kostja korterisse ja kostja seeläbi rikastus, siis puudus poolte vahel leping. Seega kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted. TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama; sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui vara ei ole võimalik tagastada tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § - le 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1 juulit 2002.a. kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajavahemikus on oktoober 1998 kuni mai 2002, seega perioodil, mis eelneb 01.07.2002.a, mistõttu kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele kehtinud TsK § 477, mis sätestas alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Aegumine Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS3
s või VÕS – s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS – s või VÕS– s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust. Kohus leiab, et kuna hageja väitel on võlgnevus tekkinud alates 1998 aastast, algas hagi aegumine TsK § 116 järgi (kuni 01. juulini 2002 kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Hageja on ise väitnud, et esitas igakuuliselt kostjale arveid soojusenergia tarbimise eest. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik juba selle tekkimisel. Enne 01. juulit 2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi oli alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1järgne aegumistähtaeg on 3 aastat ja see on varasemas seaduses sätestatud aegumistähtajast lühem. TsÜS § 151 lg 2 järgi aegub alusetust rikastumisest tulenev nõue, sõltumata sama paragrahvi 1. lõikes sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel alusetu rikastumise toimumisest. Vaadeldavas asjas on seega rakendatavad VÕSRS § 9 lg 1 ja 2. Viidatud paragrahvi 1. lõike järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne
TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on kohtule esitatud 24. november 2005. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 1 400 krooni, omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni ning õigusabikulud summas 224,20 krooni. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, millega on ta sisuliselt loobunud taotlusest panna oma kohtukulud hageja kanda. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.