2-07-18066
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. november 2007 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-18066
Tsiviilasi
R.K. hagi AS R. (end. AS K. ) vastu 1 022 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
• • • •
hageja: R.K. hageja lepinguline esindaja: J.K. kostja: AS R. (endine nimi AS K. , esindaja juhatuse liige Lauri Liimand
Kohtuistungi toimumise aeg
25. oktoober 2007
Protokollija
istungisekretär Margit Mägi
Jätta R.K. hagi AS R. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R.K. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
kontole 18 990 krooni, jättes tasumata mälu väärtuse. Hageja püüdis kostjaga kokkuleppele jõuda, kuid see ei õnnestunud. Hageja lasi pärast arvuti ostu K-Arvutisalongist arvuti mälu suurema vastu vahetada, tehes seda KArvutisalongi poolt määratud viisil, kohas ja tingimustel, A garantiiremondi teostaja AS A sertifitseeritud koostööpartneri OÜ N juures. Kaks korda suurema mälu paigaldamisega parendas hageja seadet ja tõstis selle väärtust. Kahjuks ei olnud hagejal arvuti tagastamisel võimalik teeninduses paigaldatud mälu iseseisvalt eemaldada, samuti ei ole käesoleval hetkel enam võimalik ega mõistlik arvuti algseisundi taastamine, arvestades, et arvuti ei ole enam hageja valduses. Hageja soovib, et kostja kompenseeriks mälu lisamise vastavalt arvele nr 72335 29.09.2005 summas 1 022 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, arvestades, et hageja on poole aasta jooksul tulemusteta üritanud leida kohtuvälist kokkulepet kostjaga.
Oma 16. juuli 2007. a vastuses ei nõustunud AS R. hagiga ega tunnistanud hagiavalduses esitatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja pöördunud kordagi kostja poole, vaid suhelnud KArvutisalong kaubamärgi omaniku K. K OÜ ja K. H OÜ-ga. AS R. oli nimetatud äriühingute omanik kuni 7. aprillini 2007, mil need omandas U OÜ. Hageja aga pöördus K-Arvutisalongi poole 08.09.2006, mil kaubamärk ega kaubandustegevus polnud AS R. omanduses juba viis kuud. Et hageja ei ole kostja poole kordagi pöördunud, ei ole ta saanud hagejale mingit kahju põhjustada. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, selgitada hagejale, et hagi pole suunatud õigele isikule, ja jätta menetluskulud hageja kanda.
Kohtuistungil osalesid hageja esindaja J.K. ja kostja esindaja Lauri Liimand. Hageja jäi istungil oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja leiab, et hagi on esitatud õige kostja, nimelt arvuti müüja vastu. Hageja viis arvuti tagasi sinna, kust ta selle ostis; tarbijana ei pidanud ta hageja arvates uurima kaubamärke ja nende omanikke. Kostja ei muutnud oma seisukohta ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel ei olnud 01.06.2006 pöördumine K-Arvutisalongi poole pöördumine AS-i K. poole, vaid OÜ K. K poole. OÜ K. K on ekslikult otsustanud küsimuse ise lahendada, kuigi tema ei müünud vaidlusalust arvutit hagejale, AS K. K ja AS K. ei ole sama juriidiline isik. Kostja sõnul oli tal kokkulepe AS-iga K. K, et kui keegi soovib esitada pretensiooni kostja vastu, siis suunatakse ta kostja juurde edasi. Kostja ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja sõnul müüs ta 07.04.2006 K-Arvutisalongi ja sellega koos oma tegevused U OÜ-le. U OÜ omandas ka K. K OÜ. Alates 01.01.2006 ostetud arvutitega tegeleb
Hageja nõuab kostjalt arvuti müügilepingust taganemisega seoses lepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda lepingu üles. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 alusel taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
Hageja leiab, et kostja on poolte vahel sõlmitud müügilepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS § 218 lg 1 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. VÕS § 218 lg 2 järgi vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. VÕS § 223 lg 2 kohaselt loetakse tarbijalemüügi puhul müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et ta soovis müügilepingust taganeda, sest ostetud arvutit tuli neljal korral remontida ja probleemid jätkusid ka pärast viimast remonti. Kostja ei ole antud asjaoludele (korduvale remontimisele) vastu vaielnud ja seega loeb kohus need vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 kostja poolt omaks võetuks. Järelikult on kostja müügilepingut oluliselt rikkunud ja hagejal oli õigus lepingust taganeda.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud hageja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.