Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja on täitnud lepingust tulenevaid kohustusi 85 623 krooni ulatuses, mistõttu leiab hageja, et enammakstud summa 38 484 krooni kuulub sissenõudmisele kostjalt. Hageja leiab, et seisuga 25.08.2005 oleks tööde maksumus olnud 90 753 krooni (176 375 – 85 623) ning lähtuvalt sellest nõuab ta ka kostjalt viiviste väljamõistmist. Seisuga 05.12.2005 moodustab viivis tööde valmimise tähtaja ületamise eest 12 932 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja koguvõlgnevus 91 984 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kostjale saadeti hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile XXX, Tallinn, mis on ka Haigekassa andmebaasis märgitud kostja elukoht. Nimetatud aadressilt on hagimaterjalid koos lisadega kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris on kostja abikaasa (nüüd endine) NK aadressiks märgitud XXX, Tallinn. Nimetatud aadressilt on hagimaterjalid kohtule tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Politsei on tuvastanud, et kostja ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Ka politseile on kostja elukoht teadmata. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-le 1 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud 51 416 krooni ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Poolte vahel 01.07.2005 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Tulenevalt VÕS § 647 lg-st 1 töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Poolte vahel 01.07.2005 sõlmitud töövõtulepingu punktist 7 nähtub, et tellija võib töövõtjalt nõuda viivist 0,15% päevas tähtaegselt teostamata tööde maksumusest iga töödega viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt 91 984 krooni tasumist. Samas nähtub hagiavaldusest, et kostja võlgnevus moodustab 51 416 krooni, millest 38 484 krooni on hageja poolt enamtasutud summa tööde teostamise eest ja 12 932 krooni on viivis tööde valmimise tähtaja ületamise eest. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on kujunenud hageja nõue 91 984 krooni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud 51 416 krooni ulatuses ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 51 416 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg 1 teisest lausest (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist), mille kohaselt kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (56% ulatuses), mõistab kohus kostjalt hageja menetluskulud välja 56 % ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamise eest tasunud riigilõivu 5 750 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 3 220 krooni TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.