lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-940/32

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 12.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-940/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2492
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-940

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2007 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-940

Tsiviilasi

K. AS hagi FIE I.U. vastu 216 429,95 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

• •

esindajad

• •

hageja: K. AS hageja lepinguline esindaja adv Alo Pormeister (AB Seppik & Sirel, Sakala 22, 10141 Tallinn); kostja: FIE I.U. kostja lepinguline esindaja v adv Marina Valge (AB Valge & Uiga, Aleksandri 8, 50014 Tartu)

Kohtuistungi toimumise aeg

9.—11. oktoober 2007

Protokollija

istungisekretär Margit Mägi

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada K. AS hagi FIE I.U. vastu osaliselt.
2.Välja mõista FIE-lt I.U. 216 412,59 krooni (kakssada kuusteist tuhat nelisada kaksteist krooni ja viiskümmend üheksa senti) K. AS kasuks.
3.Ülejäänud osas jätta K. AS hagi FIE I.U. vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud FIE I.U. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

18.jaanuaril 2006 esitas K. AS Tartu Maakohtusse hagiavalduse FIE I.U. vastu 221 429,95 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24. märtsil 2004 müügilepingu nr 301-1/AT-82-04, mille p 1.1 järgi kohustus hageja müüma kostjale erinevaid tarvikuid vastavalt müügilepingu lisas nr 1 kokkulepitud hindadele ja kogustele ning müügilepingu lisa nr 1 alusel oli kostja poolt tarvikute eest tasumise tähtajaks hageja poolt kostjale esitatavatel arvetel antav maksetähtaeg. Müügilepingu p 1.2 järgi kohustus kostja hagejale müüma enda poolt kasvatatavaid teravilju ja õlikultuure vastavalt müügilepingu lisades märgitud kogustele ning hinna ja kvaliteedi tingimustele. Hageja täitis väidetavalt kõik müügilepingust tulenevad kohustused kostja ees ja tarnis kostjale müügilepinguga kokkulepitud tarvikud kokkulepitud ajal ning esitas selle eest kostjale tasumiseks arved, kuid kostja ei ole hagejale tasunud tarvikute ostuhinda.
3.mail 2004 sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nr 302/04-92, millega hageja müüs kostjale kombaini DON-1500 ja külviku JUKO 4m hinnaga 184 900 krooni, mille kostja kohustus hagejale tasuma hiljemalt 10. novembriks 2004. Hageja andis kostjale lepingu eseme kokkulepitud ajal üle, kuid kostja ei ole hagejale kokkulepitud ostuhinda täies ulatuses seniajani tasunud. Kostja on kombaini ja külviku ostuhinnast tasunud hagejale ainult ettemaksu osa 10 000 krooni. Kostja on jätnud tasumata tarvikute, kombaini ja külviku eest arved nr 43811, 45797, 46195, 50322, 54061 ja 62441. Nimetatud arvete tasumise tähtaeg oli 1. november 2004.
4.märtsil 2005 sõlmisid hageja ja kostja kompromisslepingu, mille punktis 1.1 kohustus kostja kustutama hageja ees vilja müügilepingust tuleneva põhivõla (tasumata ostuhind) koos põhivõlalt tasumisele kuuluva intressiga suuruses 12 % aastas hiljemalt 30. aprilliks 2005, kusjuures intressi arvestatakse alates 4. märtsist 2005. Ettenähtud tähtajaks kostja oma rahalisi kohustusi ei täitnud.
13.detsembril 2005 tagastas kostja hagejale talle kombaini müügilepingust tuleneva võla osaliseks katteks kombaini DON-1500 ja samal päeval viidi läbi kombaini väärtuse hindamine. F OÜ poolt koostatud hindamisakti kohaselt oli 13. detsembri 2005. a seisuga nimetatud kasutatud kombaini väärtus maksimaalselt 35 000 krooni. Hageja ega kostja ei ole hindamisaktis toodud väärtust vaidlustanud. Lähtudes hindamisaktist, tasaarvestas hageja 31. detsembril 2005 35 000 krooni ulatuses kombaini väärtuse kombaini müügilepingust tuleneva põhivõlaga hageja ees, esitades vastava tasaarvestusteatise.
17.jaanuari 2006. a seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 195 398,85 krooni. Kostja viivisevõlg vilja müügilepingu ostuhinna tasumata osalt on 6 063,51 krooni. Kombaini müügilepingu p 6.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 % müügilepingu p-s 3.1 toodud ostuhinnast, s.o 55 470 krooni. Hageja on otsustanud mitte rakendada kostja suhtes leppetrahvi. Kostja kombaini müügilepingust tulenev viivisevõlg hageja ees on 19 967,59 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale hagiavalduse kohaselt 221 429,95 krooni, millest põhivõlg moodustab 195 398,85 krooni, kompromisslepingu alusel arvestatud vilja müügilepingust tulenev viivitusintress 6 063,51 krooni ja kombaini müügilepingust tulenev viivitusintress 19 967,59 krooni. 8. juuni 2006. a hagi täienduses vähendas hageja oma nõuet kostja vastu külviku müügist saadud 5 000 krooni võrra, mistõttu võlgneb kostja hagejale kombaini eest põhivõlana 134 900 krooni. Seega vähenes kogu võlg 216 429,95 kroonini. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 216 429,95 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas 14. veebruari 2006. a vastuses haginõuet osaliselt. Vastuse kohaselt lubas hageja esindaja Ahti Tupits müügilepingu nr 301/AT-82-04 sõlmimisel, et teravilja arvestuslik kokkuostuhind tähendab miinimum kokkuostuhinda, s.o 1 600 krooni ühe tonni eest. Sellest lähtudes rajas kostja oma tulude baasi. 2004. a oktoobris teatas A. Tupits telefoni teel kostjale, et teravilja kokkuostuhinnaks on määratud 1 300 krooni tonni eest, üllatades sellega kostjat. Lepingu tingimuste kohaselt pidanuks hageja seda tegema kirjalikult koos põhjenduste ja kahju tõendamise asjaoludega. Kostja pöördus seejärel isiklikult hageja esindajate poole Tartu esindusse, kuid konkreetset vastust talle ei antud. Samas taotles kostja vastavalt lepingule hagejalt kirjalikku selgitust, mida talle ei antud. Seetõttu leiab kostja, et hageja ei täitnud lepingu tingimusi. Kostjal polnud võimalik sellise hinnaga hagejale teravilja müüa, mistõttu tal tekkisid makseraskused.

7.aprillil 2004 väljastas hageja kostjale arve nr 41956 väetiste kohta (22.06.2004 tegi hageja selle arve ringi numbriga 50922). Samaks päevaks (s.o 07.04.2004) tulnuks hagejal tarnida ka väetised, kuid ta tarnis need alles kuu aega hiljem, 06.05.2004. Seetõttu hilines kostjal peaaegu kuu aja võrra külvi teostamine, mille tagajärjel hilines ka saagi valmimine, mistõttu polnud võimalik
1.septembriks 2004 hagejale koristatud vilja kogustest ja sortimendist teatada, nagu lepingus ette nähtud. Et viljakoristus lükkus sellega seoses edasi septembrisse, kui esinesid sagedased vihmad, sai kostja materiaalset kahju vähemalt 100 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja rikkus kostjaga sõlmitud lepingu tingimusi, tekitades kostjale sellega täiendavaid kulutusi ja olulist materiaalset kahju. Kostja arvestuse kohaselt on tal hagiavalduses nimetatud arvete eest tasumata kokku 10 544,70 krooni ja lisaks 174 900 krooni kombaini ja külviku eest. 2005. a augusti lõpus käis kostja pool kodus kombaini DON 1500 ja külvikut üle vaatamas ja kirja panemas hageja esindaja M.S. Arve on hagejale tasumata, sest peale M. S koduskäiku tagastas kostja koheselt (30.08.2005) kombaini hageja Tartu osakonnale (kombaini võttis vastu M.M.). Seega ei vasta tõele hageja väide, et kostja tagastas kombaini alles 13.12.2005. Hageja vaikib oma hagis maha külviku, mis on samuti hageja Tartu osakonnale tagastatud (26.09.2005). Kostja arvestuse kohaselt võlgneb ta hagejale kokku 23 160,53 krooni, sellest 10 544,70 krooni arve nr 50322, 3 027,23 krooni arvete nr 43811, 45797, 46195, 5022 ja 54061 ja 8 745 krooni arve nr 62411 eest. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil osalesid hageja esindaja adv Alo Pormeister ning kostja FIE I.U. Hageja jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja võttis istungil hagi osaliselt õigeks – ta nõustus, et tl 6 välja toodud arvete 43811, 45797, 46195, 50322 ja 54061 alusel esitatud nõue kogusummas 55 498,85 krooni on tasumata. Ülejäänud osas palus kostja jätta hagi rahuldamata, sest on seisukohal, et kombain müüdi hageja poolt liiga odavalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Käesolevas asjas on kostja kohtuistungil (tl 235) hagi osaliselt (summas 55 498,85 krooni) õigeks võtnud. Tegemist on nõudega, mis on tekkinud tarvikute müügist kostjale arvete 43811, 45797, 46195, 50322 ja 54061 (tl 25—29) alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu arvete 43811, 45797, 46195, 50322 ja 54061 alusel summas 55 498,85 krooni.

Hageja nõuab kostjalt eeltoodud arvetest tulenevalt võlalt ka viivist summas 6 063,51 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lõige 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

4.märtsil 2005 sõlmisid hageja ja kostja kompromisslepingu, mille p-s 1.1 pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse ilma viivisteta hiljemalt 30.04.2005 intressiga 12 % aastas vastavalt reaalselt teostatud maksetele. Intressi hakatakse arvestama alates 04.03.2005. Et kostja tasumise tähtpäev oli tegelikult juba saabunud (arvetel oli märgitud tähtpäevaks 01.11.2004), võib kokkulepet käsitleda viivisekokkuleppena. 7. juulil 2005 tasus hageja osa võlast summas 5 045,85 krooni. Viivisearvestus on järgmine: Viivitatud Tasumata Viivis päevade summa (kroonides) (aastas) Periood arv Arvutuskäik Viivise summa 60 544,70 12 % 04.03.2005—

60 544,70 * 12 % / 365 * 125 2 488,14 krooni 06.07.2005 55 498,85 12 % 07.07.2005—

55 498,85 * 12 % / 365 * 195 3 558,01 krooni 17.01.2006 Kokku: 6 046,15 krooni Eeltoodud tabelist tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kompromisslepingu alusel välja viivise 6 046,15 krooni.

Poolte vahel on vaidlus kombaini müügilepingust tuleneva võla üle. Hageja müüs kostjale kombaini ja külviku ostuhinnaga 184 900 krooni, millest kostja on hagejale tasunud 10 000 krooni. 2005. aastal tagastas kostja hagejale kombaini ning külviku. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, millal täpselt kostja nimetatud objektid tagastas. Hageja väitel tagastas kostja hagejale kombaini ja külviku 13. detsembril 2005. Kostja väitel tagastas ta kombaini 30.08.2005 ja külviku 26.09.2005. Antud küsimuses on üle kuulatud ka tunnistajaid. Tunnistaja M.S. ütluste (tl 235—237) kohaselt toodi kombain hagejale novembri alguses 2005 ning oktoobri viimasel nädalal seda masinat seal veel ei olnud. Tunnistaja F.S. sõnul (tl 237—238) jõudis kombain hageja valdusse oktoobrisnovembris 2005, pärast sügisnäitust, mis toimub tavaliselt oktoobri keskel või lõpus. Tunnistaja A.P. väitis (tl 239—240), et viis külviku hageja hoovile septembri lõpu poole 2005. Täpset kuupäeva ta öelda ei oska. Tunnistaja A.M. ütluste (tl 240—241) kohaselt viis tema kostja palvel kombaini hageja juurde vist 2005. a augusti lõpus, igal juhul enne kartulivõtu aega. Tunnistaja M.S. sõnul (tl 241—243) võis kombain jõuda hageja hoovi septembris 2005, igal juhul oli see kohal 30.09.2005. Külvikut sel ajal veel hoovi peal ei olnud, vähemalt tunnistaja seda seal ei näinud. Kohus on tuvastanud, et kombaini ja külviku üleandmisel kostjalt hagejale ei ole koostatud üleandmis-vastuvõtmisakti. Akti olemasolu korral oleks üleandmisaja tõendamine lihtne, kuid et üleandmine toimus 2005. aastal, ei ole ilma aktita (st üksnes poolte ja tunnistajate mälule tuginedes) täpset kuupäeva võimalik kindlaks teha. Kohus, lähtudes poolte väidetest ning tunnistajate ütlustest, arvestab, et nii kombain kui külvik olid kostjalt hagejale üle antud 30. septembriks 2005.

13.detsembril 2005 koostas OÜ F. kombaini hindamisakti (tl 31). Aktist tulenevalt on see koostatud fotomaterjalide ja telefonivestluse teel saadud informatsiooni alusel. Hindamisakti kohaselt on kombaini iga (17 aastat) ja üldilmet arvestades selle ostuhind 30 000—35 000 krooni. Lähtudes hindamisaktist teatas hageja 31. detsembril 2005 kostjale (tl 32), et tasaarvestab hageja ja kostja vahelisi kohustusi kombaini arvelt kogusummas 35 000 krooni. Seega vähenes kostja võlg kombaini ja külviku eest 184 900 – 10 000 – 35 000 = 139 900 kroonini. 8. juunil 2006 teatas hageja kohtule, et vähendab haginõuet 5 000 krooni võrra seoses sellega, et tal õnnestus pärast 30.03.2006 müüa kolmandale isikule külvik müügihinnaga 5 000 krooni (arve tl 154). Seega vähenes kostja võlg kombaini ja külviku eest 139 900 – 5 000 = 134 900 kroonini. Lisaks märgib hageja, et suutis kombaini tegelikkuses müüa üksnes 20 000 krooni eest (arve tl 153), nii et tasaarvestus oli kostja jaoks isegi soodne. Kostja leiab, et kombaini ja külviku väärtus 2005. aasta sügisel oli suurem kui 40 000 krooni. Tunnistaja M.S. väitel on vaidlusaluse kombaini hinnaklass praegu suurusjärgus 30 000 krooni. Tunnistaja F.S. väitis, et kombaini turuhind oleks olnud 35 000 krooni juhul, kui ta oleks olnud töökorras, aga selle tegelik väärtus oli 20 000 krooni, sest masin ei olnud töökorras. Tunnistaja A.P. arvates võis vaidlusaluse külviku väärtus 2005. aasta sügisel olla 35 000—40 000 krooni. Tunnistaja M.S. väitel oli 2005. aastal samasugust kombaini võimalik müüa nii 50 000 kui ka 150 000 krooniga. M. S selgitas, et kui on hea pildimaterjal, siis on võimalik teha hindamisakt telefonivestluse ja pildimaterjali põhjal; sellist praktikat kasutatakse. F. on tunnistaja arvates usaldusväärne firma, kelle tehtud hindamisakti ta usaldaks. Tegemist on Don kombainide maaletooja ja varuosadega tegelejaga. 20 000 krooni tundub M. S liiga väikese hinnana, aga see on üksnes oletus. Kostja ei ole suutnud tõendada, et kombaini ja külviku väärtus oleks olnud suuremad kui hindamisaktiga tuvastatud ning objektide müümisel selgunud hind. Lisaks on kostja möönnud, et püüdis ka ise vaidlusaluseid masinaid müüa (kõrgema hinnaga), kuid see ebaõnnestus. Seetõttu loeb kohus kombaini väärtuse 35 000 krooni ja külviku väärtuse 5 000 krooni tõendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kombaini ja külviku müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 134 900 krooni.

Hageja nõuab kostjalt kombaini ja külviku müügihinna tasumisega viivitamise eest ka viivist. Kombaini müügilepingu p 4.4 järgi pidi kostja tasuma hagejale kombaini ja külviku eest viljaga hiljemalt 10.11.2004. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale nõutavat summat tasunud. Lepingu p 4.5 alusel kohustub klient tasuma tasumata osa pealt müüjale intressi 1 % kuus. VÕS § 113 lg 1 alusel loetakse see viivise määraks. Järgnevalt esitab kohus viivisearvutuse. Tasumata summa Viivis (kroonides) (kuus) Periood 174 900,00 1 % 11.11.2004— 30.09.2005 134 900,00

1%

01.10.2005— 17.01.2006

Viivitatud kuude arv 10 kuud ja 20 päeva e 10 2/3 kuud 3 kuud ja 17 päeva e 3 17/31 kuud

Arvutuskäik 174 900 * 1 % * 10 2/3

Viivise summa 18 656,00 krooni

134 900 * 1 % * 3 17/31

4 786,77 krooni

Kokku: 23 442,77 krooni Et hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise üksnes summas 19 967,59 krooni, mõistab kohust kostjalt hageja kasuks kombaini ja külviku müügilepingu alusel välja viivise 19 967,59 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 55 498,85 + 6 046,15 + 134 900 + 19 967,59 = 216 412,59 krooni. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jäi välja mõistmata üksnes ~17 krooni, kusjuures vahe tuleneb ilmselt arvutusveast viivisearvutusel. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja