Viru Maakohus
Kohtunik Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
Geete Lahi 12. november 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-06-16435
Tsiviilasi
L O hagi I K vastu 4 340 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja L O xxx Kostja I K xxx
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
23.10.2007.a. Hageja L O Kostja I K
Resolutsioon Välja mõista I K L O kasuks tekitatud kahju hüvitamiseks 4 340 (neli tuhat kolmsada nelikümmend) krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-16435 kannab I K. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12. novembril 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule 03.07.2006.a esitatud hagiavalduse (tl 1) kohaselt 2002.a sügisel kostja I K omastas ebaseaduslikult hagejale kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3210 väärtusega 3 990 krooni ja akulaadija väärtusega 350 krooni. Kostja I K tegudega on hagejale tekitatud varaline kahju kogusummas 4340 krooni. Narva Linnakohtu 10.03.2005.a otsusega kriminaalasjas nr 1-419/04 mõisteti I K selle kuriteo eest süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ja talle määrati rahaline karistus. Selles kriminaalasjas oli hageja tunnistatud kannatanuks, kuid käesoleva ajani ei ole kostja hüvitanud hagejale tekitatud kahju. VÕS § 1043 alusel palub hageja välja mõista I K hageja kasuks
seadusevastaselt tekitatud kahju summas 4340 krooni ja menetluskulud õigusabi osutamise eest summas 650 krooni. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses (tl 12) hagi ei tunnistanud. Kriminaalasjas on kahju summaks märgitud 3750 krooni, mitte 4340 krooni. Samas on ta tasunud kõik kohtuotsusega 1-419/04 määratud summad, nimelt 1750 krooni, 2902,80 krooni ja 4035 krooni. Kostja on arvamusel, et ta täitis kõik kohtuotsuses esitatud kohustused L O suhtes. Hageja arvamus hagi vastuse kohta Hageja kirjalikus arvamuses (tl 22) selgitab, et kostja I K ei ole talle hüvitanud kahju varastatud telefoni Nokia 3210 ja akulaadija eest. Kostja poolt esitatud dokumentidest nähtub, et ta maksis Rahandusministeeriumi arvele kohtukulud kriminaalasjas. Varastatud telefoni väärtus on 3 990 krooni. See summa on kinnitatud kaubatšekiga nr 2110278. Telefoni maksumuse summa erineb 10.03.2005.a summast, kuna uurimisel avaldas hageja telefoni väärtuse mälu järgi. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning palus välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 4340 krooni ja menetluskulud õigusabi osutamise eest kokku 750 krooni (650 krooni hagiavalduse koostamise eest ning 100 krooni kirjaliku vastuse koostamise eest). Kõik kohtukulud palub jätta kostja kanda. Hageja selgitas, et telefoni talle ei tagastatud, anti teine telefon teise registratsiooninumbriga. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole ta L O selle telefoniga petnud. Riigile on ta maksnud suured summad. Ei saa aru, miks peab maksma telefoni eest. Telefon oli leitud. Hageja võis selle telefoni võtta tagasi. Kriminaalmenetluses oli see informatsioon sees. Kostja vaidlustas tekitatud kahju summat, kuna telefon oli üles leitud. Samas sellel hetkel, kui ta pani toime kuriteo, telefon nii palju ei maksnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et Narva Linnakohtu 10.03.2005.a. kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-419/04 tunnistati I K süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ning karistati rahalise karistusega 35 miinimumpäevamääras, s.o 1750 krooni. Samas on I K välja mõistetud riigituludesse sundraha 4035 krooni ja kohtukulud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 52 krooni ja eeluurimisel õigusabi osutamise eest 2902,80 krooni. Kohtuotsus jõustus 31.03.2004.a. Kohtuotsusega on tõendatud, et I K omastas L O kuuluva mobiiltelefoni Nokia 3210 maksumusega 3400 krooni, mille ta müüs maha, ning laadimisseadme maksumusega 350 krooni. Hiljem tagastas ta L O telefoni asemel teise telefoni – sama mudeli, kuid mitte töökorras ja materiaalse väärtuseta, tekitades sellega O materiaalset kahju üldsummas 3750 krooni.
Narva Linnakohtu 10.03.2005 kohtuotsus on jõustunud 31.03.2005.a. ning selles tuvastatud asjaolud ei ole vaidlustatavad. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahju hüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja hindab talle tekitatud kahju suuruseks kokku 4 340 krooni, mis koosneb: mobiiltelefoni väärtusest 3990 krooni, mida tõendab Esmofon AS sularahaarve nr 2110278 (tl 3) samas summas ja akulaadija väärtusest 350 krooni, mida tõendab Northtelecom OÜ arve nr S-00029 samas summas (tl 4). Kostja vaidleb kahju suurusele vastu. Tema väidetel kuriteo toimepanemise hetkel telefoni väärtus oli väiksem. Tõendit selle kohta kostja ei ole esitanud. Kohus leiab eeltoodu alusel, et asjas on piisavalt tõendatud kostja poolt hagejale kahju tekitamine ja selle suurus. Kuivõrd kahju hüvitamise eesmärk on panna kahju kannatanud isik võimalikult lähedale sellisele olukorrale, mis oleks siis, kui kahju ei oleks tekkinud, tuleb kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju summas 4 340 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab I K, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.