Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluse käik 02.08.2007.a. esitas AS kohtule hagi OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel Liisinguleping nr XXX, mille kohaselt kohustus kostja tasuma liisinguobjekti, mis on ära toodud lepingu punktis 1.1, eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Kostja ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil 15.09.2004.a.-15.10.2004.a. ning seetõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt. Lepingu lõpetamisest teavitati kostjat kirjaliku teatisega. Seisuga 31.07.2007.a. oli kostja võlgnevuse põhisumma Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest 31 061.35 krooni, millest tasumata rendimaksed on 6862.14 krooni, parklatasu 1800.00 krooni, teisaldustasu 5900.00 krooni, kahjum vara müügist summas 17 324.21 krooni ning müügiteenus summas 5175.00 krooni. Lepingust lähtuvalt on leppisid pooled kokku viivise määras 0,3 % päevas, so 108 % aastas tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva kohtu. Kostja viivisevõlg hageja ees on 88 600.96 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 37 060.35 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 74 121.70 krooni (põhivõlgnevus 37 061.35 krooni ja viivised 37 060.35 krooni). Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 04.10.2007.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse(VÕS) §-ga 5, § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, § 101 lg 1 p-dega 1, 3 ja 6, § 108 lg-ga 1 ning §-ga 113. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 74 121.70 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt. 2(3)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.