2-06-28618
Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Heli Käpp 09. november 2007. a, Tallinn 2-06-28618 AS-i E hagi DB vastu 2794,21 krooni nõudes Hagi läbivaatamine, kirjalik menetlus Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja (Lindorff Eesti AS, XXX); Kostja DB(isikukood XXX, elukoht XXX)
03.10.2006.a esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel 20.08.2002.a sõlmitud liitumislepingust tulenev põhivõlgnevus 1397,11 krooni ja viivised 1397,10 krooni, kokku summas 2794,21 krooni. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi kulud 475,02 krooni. Kostja 17.07.2007 kirjalikus avalduses kohtule tunnistab hagi ja väljendab valmisolekut nõude tasumiseks.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjale on 01.02.2007.a kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. E teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 5.12. on pooled kokku leppinud viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja taotleb kostjalt viiviseid välja mõista põhivõlast väiksemas summas. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud, kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1397,11 krooni põhivõlga ja 1397, 10 krooni viiviseid, kokku 2794,21 kooni. TsMS § 445 lg 1 järgi kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja palub kindlaks määrata võla tasumise osade kaupa ja lubab võlga tasuma hakata alates 01.09.2007, kuna tema pangaarve on kohtutäituri poolt arestitud ja kostjale jäävast miinimumist ei ole võimalik võlga korraga ära maksta. Kostja sõnade kohaselt elab ta koos lapsepuhkusel oleva abikaasa ja aastase lapsega üürikorteris. Samas kostja märgib, et tal on seitsme kohtutäituri juures pooleli täitemenetlused ning palub kohtul võimaldada tal ka nendes täiteasjades nõuete täitmist osade kaupa. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud. Kostja kinnitab kohtule esitatud avalduses, et töötab mitteametlikult, ametlikult tööle vormistamist ei pea kostja võimalikuks, sest tema suhtes on alustatud mitmeid täitemenetlusi trahvide ja võlgnevuste sissenõudmiseks. Eeltoodust järelduvalt saab kostja nn „ümbrikupalka“, millele pangaarvele seatud arest mõju ei avalda. Samuti näitavad kostja esitatud andmed täitemenetluste kohta, et kostja pidevalt jätab oma kohustused täitmata. Kostjal on võimalik sõlmida otsuse osade kaupa täitmiseks kokkulepe AS E esindajaga Lindorff Eesti ASga. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Ühtlasi kohus selgitab kostjale, et kohtutäituri poolt juba võlgnevuste (trahvid, kriminaalmenetluse kulud jms) sissenõudmiseks alustatud täitemenetluste täitmise korda selle tsiviilasja raames lahendada ei ole võimalik. Võlgnevuste osade kaupa tasumiseks tuleb sõlmida vastav kokkulepe kohtutäiturite ja/või võlausaldajatega.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.