2-07-34620
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.november 2007.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-34620
Tsiviilasi
KÜ xxxx hagi N F vastu 5168.20 krooni nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA KÜ xxxx, reg.kood xxxx, asukoht Rakvere, Lai 8a, seaduslik esindaja juhatuse liige M K . KOSTJA N F , isikukood xxxx, elukoht xxxx hagi rahuldada tagaseljaotsusega
Välja mõista N F `lt 5168.20 /viis tuhat ükssada kuuskümmend kaheksa 20/ krooni KÜ xxxx kasuks kasuks. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisele järgnevast päevast alates esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks, koos kaja esitamiseks TsMS § 149 alusel ja TsMS § 142 sätestatud suuruses kautsjoni tasumist tõendava dokumendi esitamisega. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Hageja nõuded
Kostjale kuulub xxxx asuv korteriomand. Korter asub elamus, kus on väljaehitatud tsentraalne vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mille kaudu toimub ka kostjale kuuluva korteri varustamine külma vee ja kanalisatisooniteenustega. Elamu mõtteliste osade ühist haldamist, valdamist ja kasutamist korraldab hageja. Kostja on xxxx asuva korteriomanikuna ühistu liikmeks hageja põhikirja p.2.1 alusel. Hageja on igakuuliselt esitanud kostjale teatised elamu majandamisega ettenähtud maksete tasumiseks, kuid kostja ei ole neid nõuetekohaselt tasunud. 01.09.2007 seisuga on kostja võlg hageja ees 5168.20 krooni. Kostja ei ole hagejaga sõlminud mingeid kokkuleppeid vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise katkestamiseks või lõpetamiseks elamu tsentraalsete süsteemide kaudu ning tarbib kommunaalteenuseid pidevalt edasi ja kasutab muid ühistu poolt osutatavaid teenuseid, seega lasub tal KÜ liikmena kohustus tasuda temale osutatud ja tema poolt tarbitud teenuste eest. KÜ liikme kohustused on sätestatud põhikirja p.-s 3.2. KÜ 04.12.2005 otsusega on kehtestatud sihtotstarbeliste maksete suuruseks 3 kr/m2 ja remondifiondi katteks 10 kr/ m2. 12.05.2007 üldkoosoleku otsusega suurendati remondifondi osa 10 kroonilt 15 kroonile. Maksete tasumise viimaseks päevaks sätestati 20. kuupäev. VÕS § 76 lg.1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustused ühistu ees tulenevad KÜS §-st 13 ja 15-1. Kostja vastuses esitatuga hageja nõus ei ole. Kostja võlgnevust kajastab kuluartiklite lõikes hagile lisatud dokumentaalne tõend ja sellest nähtub, et see ei sisalda mitte ainult remondi osamakseid, vaid ka muid teenuseid. Hagejal puuduvad andmed selle kohta, millise teenuse eest kostja tasus ja millise osa jättis tasumata, sest pangaväljavõtetest nähtub üksnes kostja poolt tasutud kogusumma. Kokku on ühistu esitanud kostjale 01.01.2006 kui hagi esitamiseni arveid tasumiseks 9172.80 krooni eest, kostja on tasunud 4004.60 krooni. Esitatud arvetes remondi osakaal moodustas kokku 5740.50 krooni, kostja võlgnevus on aga 5168.20 krooni, seega on kostja tasunud osaliselt ka remondiraha. Õige on kostja väide, et ta on tasunud kvartaalselt, selline tasumisviis ei ole aga kooskõlas ühistu põhikirjas sätestatuga. Sellist tasumisviisi ei õigusta ka kostja väide, et ta on liikumispuudega. Hagejale teadaolevalt on kostja liikumispuudega juba lapseeast ning ta kasutab liikumiseks tugikeppi. Vaatamata oma puudele, liigub ta iseseisvalt mitte ainult oma elupaiga läheduses, vaid ka kesklinnas. Tema peres elab ka täiskasvanud ja füüsiliselt terve poeg, kes saaks tema eest pangamakseid teostada. Kostja ei ole vaidlustanud ühtegi ühistu otsust. Ta ei ole osalenud ühelgi koosolekul. Õige on kostja väide, et ühistu soovib võtta maja korrastamiseks pangalaenu, mille abil teostada maja katuse väljavahetus ja õige on, et kostja ei soovi laenu osamakseid tasuda. See ei ole aga seadusega kooskõlas, kuivõrd ühistu otsused on ka talle täitmiseks kohustuslikud. Kuna kostja pole ühelgi koosolekul osalenud, puudub tal ülevaade raamatupidamisest, aruandlusest ja revisjoni tööst ja seega on ainetu väide, et raamatupidamine ei ole korras. Rahaliste vahendite nappuse tõttu ei ole ühistule siiani ostetud arvutit. Kõik arvestused on tehtud käsitsi ja need on kajastatud tabelites, millele kõik ühistu liikmed arve tasumise kohta allkirja andsid. Kaks viimast aastat on ühistu raamatupidamist teinud üks korteriomanikest, kellel on nii arvuti kui ka raamatupidamislik haridus. Korteriomanikele väljastatakse maksekviitungid ja tasumine toimub panga vahendusel. Ühistu tegevust kontrollib üldkoosoleku poolt valitud revident. Kostjal on auditi tellimise võimalus olnud juba kaheksa aastat ja selle ettepanekuga ei pea kostja pöörduma mitte kohtu poole, vaid realiseerima endale kui ühistu liikmele seadusest ja põhikirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Kostja vastuväited
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja esindaja ei ole kohut adekvaatselt informeerinud kostja võlast. Tegemist ei ole kommunaalteenuste ja sihtotstarbeliste maksete võlgnevusega, vaid igakuiste pangalaenu osamaksetega. Vee-, prügiveo, elektri-, sihtotstarbelised maksed ja maamaks on makstud, küll mitte igakuiselt, aga kord kvartalis, sest kostja on liikumispuudega ja ei käi nii tihti pangas. Vastuseis hagejaga on tekkinud pangalaenust, mida hageja soovib saada katuse väljavahetamiseks. Sellega kostja ei nõustu: 1) hageja raamatupidamine ei ole läbipaistev ühistu asutamisest peale. Kaheksa aastat maksti KÜ esinaisele otse, s.t. maksti ja anti allkiri mingisse kaustikusse, saamata maksekviitungit; 2) KÜ esinaise ja audiitori huvid kattuvad. Audiitor omab majas faktiliselt kolme korterit; 3) selle aja jooksul pole olukord majas muutunud. On vahetatud ainult välisuks ja üldine elektrijuhtmestik koridoris ja ühises wc-s. Sellepärast ei soovi kostja maksta ka osamakseid laenule, mida ta ei pea vajalikuks. Lahendust näeb kostja selles, et palub teha KÜ-te Liidul hagejale sõltumatu audit raamatupidamises ja kui selgub, et olukord on normaalne, siis ta allub hageja korraldustele. Kohtu kohaldatud seadusesd, uuritud tõendid ja järeldused Korteriühistu seaduse § 13 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatud eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisti. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega on tõendatud, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud korteriühistu poolt mõtteliste osade majandamiseks vastuvõetud otsuseid. Kuna kostja ei ole ühtegi ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on need otsused täitmiseks kohustuslikud talle kui ühistu liikmele ja seega ei ole kostja vastuväited laenumaksete osas põhjendatud ja ei kuulu arvestamisele. Võla arvestuse ja suuruse osas kostja vastuväiteid pole esitanud. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagejale teadaolevalt viibis kostja vahetult enne istungi algust kohtumajas, kuid lahkus enne istungi algust. Kostja on isiklikult istungist teadlik ja mitteilmumise põhjust pole kohtule esitanud. Hagi on tõendatud hageja põhikirjaga, ühistu üldkoosoleku 04.12.2005 ja 12.05.2007 otsustega, võlgnevuse arvestusega, kirjaliku pretensiooniga. TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 13. detsembril 2007.a Nooremreferent
/allkiri/
M. Leimann I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.