Hageja AS Kostja esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks KÜ 28.09.2005 üldkoosoleku otsuse punkt 3 osas, milles kohustatakse AS tasuma korteriühistule võlg 572,62 krooni. Tunnistada kehtetuks KÜ 25.10.2005 üldkoosoleku otsuse punkt 4 osas, milles kohustatakse AS tasuma võlg.
2.Menetluskulude jaotus Välja mõista KÜ-lt kohtukuluna 120 (ükssada kakskümmend) krooni AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.Hageja pärast 16.10.2007 kohtuistungil tehtud täpsustusi palub tunnistada kehtetuks 28.09.2005 üldkoosoleku otsuse punkt 3 osas, milles kohustati hagejat tasuma korteriühistule võlg 572,62 krooni ja 25.10.2005 üldkoosoleku otsuse punkt 4, mille kohaselt otsustati, et hageja peab tasuma võla. Hageja tugineb oma nõudes mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3 ja § 24 lg 1.
2.Hageja selgitab, et 28.09.2005 kutsus kostja kokku teistkordse üldkoosoleku päevakorraga: 1. KÜ 2004 ja 2005 majandustegevuse auditeerimise tulemuste läbivaatamine; 2. Elamu haldamise ja teenindamise vormi valimine; 3. Haldus- ja hooldusfirmade valimine; 4. 2005.a remonditööd. Päevakorras puudusid küsimused, mis olid seotud korteriomanike võlgnevuse tasumisega valveteenistuse töö eest. Vaatamata sellele, arutas üldkoosolek seda küsimust ning võttis vastu otsuse, et hageja peab võla tasuma. Kostja on põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Korteriühistu põhikirja p 6.4 järgi peab teates üldkoosoleku toimumise kohta olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise koht ja aeg. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 3, kui rikutakse üldkoosoleku kokkukutsumise korda, loetakse üldkoosolek mitte pädevaks otsuste vastuvõtmiseks, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekust võtavad osa või on esindatud kõik liikmed. Korteriühistus on 60 korteriomanikku, 28.09.2005 üldkoosolekust võttis osa 11 inimest. Seega puudus õigus laiendada päevakorda ja vaadata läbi küsimust võlgade kohta.
3.25.10.2005 kutsus kostja kokku erakorralise koosoleku, kus osales 19 inimest 60 korteriomanikust ja vaatasid läbi küsimuse, mida ei olnud päevakorras – võlgade tasumise – ning võtsid vastu otsuse II päevakorra punktis 4, kohustades hagejat võlga tasuma.
4.Hageja ei nõustu kostjaga osas nagu tuleneks hageja poolt maja valve eest võlgnevuse tasumise küsimus 28.09.2005 toimunud üldkoosoleku päevakorra p-st 1. Valvetöötajatele tunnitariifi kinnitamise küsimuse lahendamine on printsipiaalne ning nõuab eraldi läbivaatamist korteriühistu üldkoosolekul. Ebaseaduslik on ka 25.10.2005 koosolekul vastuvõetud otsus II päevakorra punkti „finantsaruanne KÜ tegevuse kohta 2005.a I poolaastal” raames hageja võlgnevuse tasumisest (p.4).
5.Kohtuistungil tunnistas hageja ekslikeks oma vastuväited 18.10.2005 ja 25.10.2005 kokkukutsumise tähtaegade rikkumisest. Eeltoodu seisukoht muutus pärast kostja esitatud tõendeid. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ja palub kohtukulud jätta hageja kanda.
7.Kostja leiab, et üldkoosoleku kokkukutsumisel korda ei rikutud st teated olid avalikult tähtaegselt üles pandud. Kostja hinnangul koosoleku päevakorra õigusvastane laienemine iseenesest ei ole seotud koosoleku kokkukutsumisega. 28.09.2005 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorrapunkti 1 - KÜ 2004 ja 2005 aasta majandustegevuse auditeerimise tulemuste läbivaatamine- arutelul esitati neli ettekannet, mis kõik käsitlesid korteriühistu finantsmajandustegevusega otseselt seotud küsimusi. Kõik kuus otsust, s.h ka vaidlustatud otsusepunkt nr 3, tulenevad päevakorrapunkti 1 läbivaatamisel tõusetunud probleemidest ja on koosoleku otsene seisukohavõtt koosoleku kutsel märgitud päevakorrapunkti 1 osas. Hageja väide, nagu oleks otsus tehtud tema selja taga on vale, kuna koosolekul oli hageja esindatud tema abikaasa F S poolt, kelle esitatud seisukohad on kantud ka protokolli. Protokollist endast
2-05-23439/34 nähtuvalt jäi hääletamisel üks koosolekul osalenu erapooletuks, ülejäänud olid otsuse poolt. Seega, hageja oma esindaja vahendusel ei olnud vaidlustatud otsusepunkti vastu.
8.25.10.2005 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud ei ole ning koosolek oli pädev vastu võtma otsuseid. 25.10.2005 üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolek oli teistkordne, seega otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalejate arvust. Koosoleku kutse on 03.10.2005 juhatuse poolt korteriühistu teadetetahvlile, mis asub ühistu poolt hallatavas trepikojas. Koosolek kutsuti kokku 18. oktoobriks 2005, samal kutsel teatati, et kui 18.10.2005 üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, toimub teistkordne üldkoosolek sama päevakorraga 25.10.2005. 18.10.2005 vajalikku kvoorumit polnud, seetõttu toimuski teistkordne üldkoosolek. Vastavalt korteriühistu põhikirja p. 6.5, kui üldkoosolekule ei ole ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti sama päevakorraga kokku kutsuda hiljemalt kolme nädala jooksul. Seega ei ole kehtestatud teistkordse koosoleku läbiviimiseks 15- päevast etteteatamise tähtaega, samuti pole kehtestatud tähtaega, milline peab jääma nurjunud koosoleku ja teistkordse koosoleku vahele. Sätestatud on kohustus teistkordne koosolek läbi viia kolme nädala jooksul, seega ei kohaldata põhikirja p. 6.4 sätestatud reegleid teistkordse koosoleku kokkukutsumisel. Koosoleku päevakorra p-i 2 s.o KÜ finantsaruanne 2005.a I poolaasta kohta ettekandes selgus, et hageja ei ole tasunud valve eest uue tariifi alusel alates veebruarikuust. Tegemist on finantsküsimusega, mis oli seotud vastava päevakorrapunktiga. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg 1. Käesolevas asjas vaidlustab hageja korteriühistu üldkoosoleku teda puudutavad otsused. Seega tuleb kohaldada korteriühistuseadust kui eriseadust.
12.Korteriühistu põhikirja p 6.7 (tl 10) järgi üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. Küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed.
13.Hagiavalduse kohaselt palub hageja 28.09.2005 üldkoosoleku otsuse punkti 3 osas, milles kohustatakse hagejat tasuma korteriühistule võlg 572,62 krooni ja 25.10.2005 üldkoosoleku otsuse punkti 4, milles kohustatakse hagejat tasuma võlg, tühistamist. Pooltel on vaidlus selles, kas vaidlustatud otsuste punktid kajastusid ka üldkoosoleku päevakorras.
14.Kohtule esitatud teated (tl 32,33), milledel on märge koosoleku toimumise aja ja koha kohta ning päevakorras olevad küsimused ei sisalda ühtegi viidet selle kohta, et arutamisele tuleksid küsimused seoses võlgnikega. Teated ei sisalda ka märget, et päevakorras oleks jooksvate küsimuste lahendamine.
2-05-23439/34 Kohtu hinnangul vaidlustatud otsuste vastuvõtmise näol ei ole tegemist tavapärase finantsküsimusega nagu kostja väidab, vaid võla tasumise kohustust puudutav küsimus pidanuks olema üldkoosoleku päevakorras eraldi kajastatud. Oluline on, et ühistu liikmetele oleks teada päevakord, mis üldkoosolekul arutamisele tuleb. 28.09.2005 üldkoosoleku protokollist nähtub aga, et vaidlusalune küsimus oli paigutatud KÜ 2004 ja 2005 aasta majandustegevuse auditeerimise tulemuste arutamist kajastava päevakorra punkti koosseisu ning 25.10.2005 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt finantsaruanne KÜ tegevuse kohta 2005.a I poolaasta arutamist kajastava päevakorra punkti koosseisu. Kohus leiab, et 28.09.2005 üldkoosoleku otsuse punkti 3 osas, milles kohaldatakse hageja suhtes korteriühistule võla 572,62 krooni tasumist ja 25.10.2005 teistkordse üldkoosoleku otsuse punktis 4, mille kohaselt kohustatakse hagejat tasuma võlg, on vastuolus korteriühistu põhikirjas sätestatuga. Ühistu ei ole täitnud informatsiooni andmise kohustust, jättes teatavaks tegemata ühistu ja selle liikmete jaoks oluliste küsimuste otsustamise. 28.09.2005 üldkoosoleku protokolli (tl 15-18), 25.10.2005 üldkoosoleku protokolli (tl 12-14) ja üldkoosoleku toimumise teadetest (tl 32, 33) ei nähtu, et üldkoosoleku päevakorda oleks võetud võlgnevuse tasumise küsimus. Samas soovib kohus rõhutada, et päevakorras võlgnike küsimuse puudumine ei keela koosolekul võlgnikest rääkimast, kuid nende suhtes vastu võetud otsused ei ole kohustuslikud võlgnikele. Samuti soovib kohus rõhutada, et võla kättesaamiseks on korteriühistu alati õigustatud pöörduma kohtusse juhul kui võlgnik ei tasu võlga vabatahtlikult mõistliku aja jooksul pärast võlanõude esitamist.
15.Eeltoodust lähtudes tuleb vaidlustatud üldkoosoleku otsused tunnistada kehtetuks, kuna need on vastuolus korteriühistu põhikirja p-ga 6.7. Menetluskulud
16.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude so riigilõivu 120 krooni väljamõistmist, mis tulenevalt TsMS § 60 lg-st 1 tuleb kostja hageja kasuks välja mõista.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.