Hageja Priit Vungo (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]) Kostja Andres Kure (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost:XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
15. mai 2017. a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks põhinõue 675 eurot, tekitatud kahju 150 eurot, 20.05.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 95 eurot, kokku 920 eurot.
3.Välja mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks viivis põhinõudelt määraga 1 euro päevas alates 21.05.2016. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Mõista Andres Kurelt Priit Vungo kasuks välja menetluskulu 937 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.
Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Priit Vungo (hageja) esitas 20.05.2016. a Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub Andres Kurelt (kostja) välja mõista põhinõude 675 eurot, tekitatud kahju 150 eurot, viivise 95 eurot perioodi eest 15.02.-20.05.2016. a, kokku 920 eurot, ning lisanduva viivise määraga 1 euro päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale märtsis 2014 laenu sularahas 690 eurot, mille kostja kohustus tagastama kuu aja pärast aprillis 2014. Kostja makseraskuste tõttu sõlmisid pooled hiljem uue kokkuleppe, et kostja tasub kogu võlajäägi maksetega 15 eurot kuus. Võla katteks on hageja kontole tehtud 8.10.2015 kolmanda isiku kontolt üks osamakse summas 15 eurot. 14.01.2016. a sõlmisid pooled Facebook ́i dialoogi käigus uue kokkuleppe võlajäägi 675 euro tasumiseks tähtajaga 14.02.2016. a, tingimusel et makse tähtajaks mitte tasumisel on kostjal kohustus tasuda hagejale viivist 1 euro päevas. Nimetatud tähtajaks kostja oma kohustust ei täitnud. 6.05.2016. a palkas hageja end kohtuväliselt esindama lepingulise esindaja, kes esitas kostjale kohtuväliselt võlanõude. Seoses võlanõude esitamisega kandis hageja kahju 150 eurot.
2.Kostja esitas 20.06.2016. a vastuse hagile. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele tervikuna vastu. Tõele ei vasta väide, et hageja andis kostjale 2014 märtsis laenu 690 eurot, mille kostja pidi tagastama kuu aja pärast 2014 aprillis. Poolte vahel oli võlasuhe seoses hageja sõiduauto kasutamisega. Hageja kostja töökaaslasena Soomes andis kostjale ajutiselt kasutada oma sõiduauto Mazda 6. Esialgu tasust juttu ei olnud ning kostjale jäi mulje, et hageja andis talle oma sõiduki kasutamiseks heast südamest. Kostja kasutas hageja sõidukit maksimaalselt kolme nädala vältel ning selle aja jooksul selgus, et hageja tahab auto kasutamise eest siiski tasu saada ning kostja maksiski talle sularahas 400 eurot. Mõne aja möödumisel hakkas hageja ära kasutama asjaolu, et kõik kokkulepped poolte vahel olid suulised ning hakkas kostjat survestama, et ta auto kasutamise eest hiljem veel raha maksaks. Hageja on mõista andnud, et tahab hagejalt saada tasu Soomes kehtivate autorendi määrade alusel. Esialgu soovis hageja saada kostjalt 200 eurot, aja jooksul on nõutav rahasumma kasvanud 690 euroni, põhjusel et hageja on pidanud liiga kaua ootama. Poolte vahel ei olnud kokkulepet Soome autorendi määrade kohaldamiseks. Kostja hinnangul ei saa hageja poolt esitatud Facebook ́i dialoogi pidada usaldusväärseks tõendiks, kuna hageja esindaja on kõrvaldanud sellest ebatsensuursed väljendid ja asendanud need tähisega „x“. See seab kahtluse alla kogu dialoogi autentsuse, sest ei saa välistada ka teksti muude osade hagejale meelepärases suunas redigeerimist. Facebook ́i dialoog on hageja poolt esitatud valikuliselt ja sellest on välja jäetud kogu varasem vestlus, mis hageja versiooni ei kinnita. Võlgnevuse summad ja mitmed muud asjaolud on esitatud hageja monoloogina, millest ei selgu millal ja millistel asjaoludel on tekkinud võlgnevus, mille tasumist nõutakse. Kostja vastuste analüüsimisel tuleb arvestada, et need on saadud pidevate ähvarduste surve all. Poolte vahel ligi kahe aasta jooksul toimunud dialoogi saatsid ähvardused, mis saab kostjaga siis, kui ta hageja nõudmisi ei täida. Tegemist ei olnud paljasõnaliste ähvardustega.
Näiteks on hageja teinud suhtlusgrupis XXX XXX postituse, milles loob kostjast avalikult kuvandi kui võlglasest ja petisest. Kostja kinnitab, et andis lubadusi maksta üksnes hageja ähvarduste tõttu, sisuliselt alludes väljapressimisele ja ei ole alust seda tõlgendada kui kostja tõelist soovi väidetava võla tagastamise kohustusega tegelikult seotud olla.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Poolte vahel ei ole kunagi olnud autorendi suhet. Kostja vastuväited on tõendamata. Kostjal on samuti võimalik kohtule esitada poolte Facebook ́i vestluse väljavõtted, kuid kostja ei ole seda vajalikuks pidanud. Täiendava tõendina esitab hageja kohtule poolte vahel 15.09.2015. a peetud telefonivestluse salvestise. Salvestisest nähtub, et kostja võtab omaks kokkuleppe võla 690 euro tasumiseks 15 euro kaupa kuus. Samuti esitab hageja kohtule M.P.u kirjaliku seletuse tema kontolt raha ülekandmise kohta. Hageja ei nõustu kostja väidetega ähvardamise osas. Kui kostja tajus hageja võla tasumise nõudmist survestamise või ähvardamisena, oleks kostja võinud pöörduda politseisse või kohtusse. Hageja teada ei ole kostja seda teinud. Kuulates hageja kõnetooni 15.09.2015. a peetud vestluses, ei ole võimalik teha järeldust, et see oleks kostjat survestav, ähvardav või agressiivselt üleolev. Kostja ise kinnitas nimetatud kõnes, et tema kontod on kinni. Suure tõenäosusega on kontod kinni kostja suhtes toimuva(te) täitemenetlus(t)e tõttu. Sellele viitab ka asjaolul, et raha ülekanne hagejale tuli kolmanda isiku kontolt. Seega on õigustatult esitatud Facebook ́is avalikkusele väide, et kostja on võlgnik. Kostjal ei ole selle väite osas varem pretensioone olnud. Samuti vastab tõele, et kostja on petis. Nimelt tegeleb kostja varjatud majandustegevusega, varjates tulusid kohtutäituri ja riigi eest.
4.28.11.2016. a ja 15.05.2017. a toimusid asjas kohtuistungid. 28.11.2016. a istungil oli kohal kostja Andres Kure, kelle selgituste kohaselt ta töötas hagejaga Soomes koos. Tema endine naine K.K. võttis tema teadmata talt auto ära, hageja pakkus enda autot kasutamiseks ja kostja tasus selle eest renti. Seoses sellega, et hageja esindaja taotles hageja vande all üle kuulamist, lükkas kohus asja arutamise edasi. 15.05.2017. a kohtuistungil kuulas kohus vande all üle hageja. Kostja 28.11.2016. a istungile ei ilmunud. Andres Kurele toimetati kohtukutse kätte dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 6.04.2017. a. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu täitmist, laenulepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist ning kahju hüvitamist. Hageja nõue tugineb sellele, et hageja andis kostjale laenu summas 690 eurot, millest on tagastamata 675 eurot. Kostja eitab hagejalt laenu saamist. Kostja väitel oli poolte vahel võlasuhe tulenevalt sellest, et hageja andis kostjale kasutada oma auto; ka auto kasutamise eest ei võlgne kostja hagejale 675 eurot. Hageja väitel ei ole ta kostjale oma autot kasutada andnud. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hageja poolt kostjale laenu andmine ning kostja võlgnevus hageja ees summas 675 eurot on tõendatud. Poolte vahel mõne muu võlasuhte olemasolu tõendatud ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks poolte vahel võlasuhte olemasolu tulenevalt sellest, et hageja andis kostjale kasutada oma auto. Hageja auto kostjale kasutada andmist eitab. Auto kasutamist ei mainita ka hageja esitatud telefonivestluse salvestuses (stenogramm tl 31-32) ning sellest ei ole juttu hageja esitatud Facebook ́i vestluse väljavõttes (tl 8-14). Telefonivestlusest ja Facebook ́i vestluse väljavõtetest nähtub, et kostja kinnitab võlgnevust 690 eurot. Kostja vastusest nähtub, et kinnituse andmine võlgnevuse kohta on õige. Kostja hinnangul tegi ta seda hageja ähvarduste sunnil. Telefonivestluse salvestust kuulates ei nähtu, et hageja oleks kostjat ähvardanud. Kostja on üldiselt väitnud, et Facebook ́i vestluse väljavõte võib olla redigeeritud, samas ei ole kostja välja toonud, et midagi konkreetselt oleks muudetud. Hageja on näidanud üles valmisolekut esitada vestluse väljavõtted koos sealt eemaldatud ebatsensuursete väljenditega.
Kostjal oli ka endal võimalus esitada vestluse väljavõte, kui hageja poolt esitatu oli valikuline. Kostja ei ole seda teinud. Kohus on hageja vande all üle kuulanud. Vande all antud seletustes on hageja kinnitanud, et andis kostjale laenu summas 690 eurot (tl 59). Kostja võlgnevuse katteks on hagejale tasutud 15 eurot. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Facebook ́i vestluse käigus on kostja 14.01.2016. a lubanud võlajäägi 675 eurot tagastada kuu aja jooksul (tl 12), s.o hiljemalt 14.02.2016. a. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 675 euro tagastamist. VÕS § 113 lg 1 I lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Facebook`i vestluses on pooled 14.01.2016. a kokku leppinud viivises 1 euro päevas (tl 13). Viivise suurusele ei ole kostja eraldi vastu vaielnud. Seega on hagejal õigus nõuda viivist perioodi eest 15.02.-20.05.2016. a summas 95 eurot. Kooskõlas TsMS §ga 367 mõistab kohus alates 21.05.2016. a välja viivise põhinõudelt määraga 1 euro päevas kuni põhinõude tasumiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja on esitanud kohtule tema esindaja koostatud võlanõude (tl 16) ja tõendanud selle edastamise kostjale (tl 17). Õigusabikulu suurus on tõendatud hagejale esitatud arvega (tl 18). Seega on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud. Menetluskulud
6.Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
7.Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (tl 60-61), mille kohaselt tema menetluskulud on kokku 1387 eurot, millest 950 eurot olid kulud õigusabile (ilma käibemaksuta), 100 eurot esindaja sõidukulud seoses osalemisega 28.11.2016. a ja 15.05.2017. a kohtuistungitel, 137 eurot hageja sõidukulud seoses osalemisega 15.05.2017. a kohtuistungil ja 200 eurot riigilõiv. Hageja lepingulise esindaja ajakulu oli kokku 9 tundi, tunnitasu 100 eurot. Hageja sõidukulu seisneb Helsinki-Tallinn-Helsinki laevapiletite kulus (112 eurot) ning kulus kütusele TallinnTartu-Tallinn marsruudil (25 eurot). TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, samuti menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 I lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses. Hageja sõidukulu on osaliselt tõendatud laevapiletitega (tl 63-70). Hageja kütusekulu 25 eurot saab läbitud vahemaad ja kütusekulu arvestades pidada põhjendatud ja vajalikuks. Lepingulise esindaja sõidukulude osas ei ole täpsustatud, milles nimetatud kulu seisneb, mistõttu kohus ei pea nende hüvitamist võimalikuks. Kohus leiab, et tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega ka mahuka vaidlusega. Lisaks hagiavaldusele on hageja esitanud vastuse kostja vastusele (tl 30-33) ja
taotluse täiendava tõendi kaasamiseks (tl 35). Asjas toimus kaks kohtuistungit kestusega vastavalt 25 minutit ja 30 minutit. Eeltoodut arvestades peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 6 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on praktikas tavapärane. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 937 eurot (200 eurot + 112 eurot + 25 eurot + 6 x 100 eurot) Vastavalt hageja taotlusele kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.