Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14019
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
09.11.2007, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuasi
AS hagi AS ja KL vastu 12 939 krooni solidaarses nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
23.10.2007
Menetlusosalised
Hageja AS (reg kood XXX asukoht XXX); Hageja esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht XXX); Kostja AS (reg kood XXX, asukoht XXX); Kostja KL(ik XXX, elukoht XXX). Hagi rahuldada osaliselt.
Resolutsioon
Liili Lauri
Välja mõista kostjatelt KL ja AS solidaarselt hageja AS kasuks 1140 krooni. Kohtukulude jaotus: Jätta kohtukulud 50% hageja kanda 25% kostja AS kanda ja 25% kostja KL kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja AS vahel 02.09.2003.a. rendileping nr XXX, mille esemeks oli XXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Rendilepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja XXX käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja KL tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale kosta AS poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma kostja AS rahalisi kohustusi hageja ees. Kostja AS ei tasunud maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt ning seetõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 21.09.2004.a. Hageja teavitas kostjat AS kirjalikult lepingu lõpetamisest ning esitas kostjale XXX nõude, tähtajaga 06.10.2004.a. käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Tasumiseks antud tähtaja jooksul kostja võlgnevust ei tasunud. Kostjate võlgnevus lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu on põhisummas 19 701.94 krooni, mis koosneb: teisaldustasu 5900 krooni, transpordi teenus 400 krooni, parklatasu 170 krooni, kindlustusmakse 13 231.94 krooni. Seisuga 11.04.2007.a. oli kostjate viivisevõlgnevus hageja ees 87 756.03 krooni, mida hageja vähendas lähtuvalt hea usu põhimõttest ning palub kohtul kostjatelt välja mõista viivis summas 19 700.94 krooni. 12.06.2007.a. vähendas hageja hagihinda kindlustusmakse osas summas 13 231.94 krooni ja samuti viiviseid summas 13 231.94 krooni ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 6470.00 krooni ja viivised 6469.00 krooni, kokku 12 939.00 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 5, § 8 lg 2, § 76 lg1, § 94, §101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg2, 3, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2 ning TsMS § 2, § 3 lg 1, § 9 lg 1, § 11 lg 1, § 79 lg 1, § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2, § 138 lg 1 ja 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1 ja 2, § 173 lg 1 ja 3, § 174, § 362 lg 1 § 363, RLS § 3 lg 1 , § 5 ja § 33. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 12 939.00 krooni . Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjatele ei ole arusaadavad nõude faktiväited ja õiguslik alus. Hageja poolt hagi õigusliku alusena osundatud lepingu p 7.2 kohaselt sisalduvad kindlustusmaksed maksegraafikus. Hagiavaldusele lisatud maksegraafikust ei nähtu 12.10.2004.a. sissenõutavaks muutuvat kindlustusmakse summas 13 231.94 krooni ning hageja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, millisest õiguslikust alusest võiks nimetatud nõue tuleneda. Kostjate arvates peaks hageja põhjendama, millest tuleneb tema poolt esitatud nõue, mitte viitama pelgalt asjaolule, et ta on esitanud vastavas summas AS-le arve. Arvestades asjaolu, et hageja ise lõpetas AS-ga lepingu ennetähtaegselt ja koheselt 21.09.2004.a., ei saa peale nimetatud tähtpäeva tuleneda lepingust kostjatele mingisuguseid kohustusi. Nii kindlustuse kui ka transporditeenuse, parklatasu ja teisaldusteenuste eest on hageja väljastanud arved 06.10.2004.a. so peale lepingu lõpetamist. Kostjate hinnangul ei saa lõpetatud lepingu alusel esitada täiendavaid nõudeid ning seega on hageja nõuded alusetud. Hageja pole ka tõendanud, et on teinud kulutusi, millest lähtuvalt nõuab kostjatelt teisaldamistasu, transporditasu ning parklatasu, nimetatud kuludokumente pole hageja kohtule esitanud. Kostjad leiavad, et nimetatud kulutused on ebamõistlikult suured. Samuti
peavad kostjad hageja viivisenõuet ebamõistlikult suureks. Hageja ei ole oma hagis põhjendanud, miks ta nõuab haginõudes toodud ulatuses viivitusintressi tasumist. Kostjad on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõude on alusetud ning kostjate ja hageja vahel ei ole võlasuhet, mille alusel võiks hageja nõuda hagis nimetatud summa tasumist. Kostjad paluvad kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. VÕS § 361 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja AS vahel on 02.09.2003.a. sõlmitud rendileping nr XXX, mille esemeks oli XXX. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendiobjekti eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. Rendilepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja XXX käenduslepingu. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostjate võlgnevus lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu on põhisummas 6470 krooni, mis koosneb: teisaldustasu 5900 krooni, transpordi teenus 400 krooni, parklatasu 170 krooni. Kostjate esindaja võttis asja sisulise arutamise käigus omaks nõude 570 krooni, ehk nõude transpordi teenuse eest 400 krooni ja parklatasu 170 krooni. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitaud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Seega kohus ei anna õiguslikku hinnangut õigeksvõetud summa osas ja see kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele. Pooltel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjate kohustuseks esitatud liisingulepingu järgi on tasuda väidetav teisaldustasu 5900 krooni liisinguandja lisakuluna. Väidetud teenust osutas hageja esindaja sõnul hageja ise ning esitanud dokumentaalse tõendi arve nr A 04169743, 06.10.2004 , mis on suunatud hagejalt kostjale AS . Hageja väidetel on ta liisinguandajana finantsvahendusteenust pakkuv äriühing, mistõttu liisinguobjekti transpordi ning valduse taastamisega seonduvad kulutused on põhjendatud lisakulutused VÕS § 367 lg 4 mõttes. VÕS § 363 punkt 2 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja
hüvitama liisinguandjale kõik kulud, lg 4 kohaselt ka lisakulud, välja arvatud juhul , kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus ei loe piisavalt tõendatuks hagetavat teisaldamiskulu, esitatud ei ole muid sh raamatupidamisdokumente, vaid arve kostjatele märkega teisaldamistasu ( tlk 17), samas on nö sisseostetud teenusena nõutud transporditasu ja parklatasu ( tlk 53, 54). Rendilepingu L 03106151 lahutamatuks lisaks on rendilepingu üldised tingimused, nimetatud dokumendis on viide ka hinnakirjale, mis tähendab tasumäärasid, mis Ühisliising on kehtestanud enda poolt osutatud teenuste eest tasumiseks vastava teenuse saaja poolt. Hageja esitatud arves puudub igasugune viide osundatud hinnakirjale ( tlk 55). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad esitasid TsÜS § - st 113 lg 8 tulenevaid vastuväiteid viivise suurusele ja arvestusele asja sisulise läbivaatamise käigus. Kostjad taotlevad viivise vähendamist põhjendatult. Kohus peab arvestades esitatud asjaolusid ja nõuet mõistlikuks välja mõista viivis 570 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus kohtukulud 50% hageja kanda 25% kostja As kanda ja 25% kostja KLkanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.