Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on enda kohustusi järjepidevalt täitnud ja esitanud kostjale arved. Hagi esitamise seisuga on kostja poolt tasumata arve summas 3 604.27 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis summas 3 388 krooni. Kostja vastus Kohtule 10.05.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõuab ebaseaduslikult tasu teenuse eest, mida ta ise faktiliselt ei teostanud. Hageja andis signaali aasta möödudes lepingu sõlmimisest. Teenuse osutamiseks ei kasutanud hageja enda kaablit, vaid kostja poolt ostetud ja 2 000 krooni maksnud kaablit. Kostja otsustas lepingu hagejaga lõpetada, kuna hageja ei täitnud oma kohustusi. Kostja teatas hagejale kirjalikult, et keeldub liitumistasu maksmisest. 21.09.2005. a sai kostja hagejalt lepingu lõpetamise akti. 13.10.2005. a saatis Julianus Inkasso Agentuur AS kostjale võlateatise. Hageja osakonna juhataja RK soovituse kohaselt kirjutas kostja hagejale veel ühe avalduse. Hageja töötaja käis kostja juures ning vaatas kostja kaablit ning pärast seda lõppes kostja suhtlemine hagejaga. Kohtuistung Kohtuistungil 08.10.2007. a jääb hageja esitatud haginõude juurde. 3500 krooni on kindlaksmääratud liitumistasu, mis ei sisalda kaabli paigaldamist. SAS tagab signaali kapini ja selle eest võlgnebki kostja hagejale 3500 krooni. Mida 3500 krooni täpselt sisaldab, ei oska hageja täpsustada. Liitumistasu oli algselt 5900 krooni ja hageja vähendas seda 3500 kroonini, tegemist on fikseeritud tasuga eramajadele. Kuna kostja on liitumislepingu sõlminud, siis järelikult ta nõustus tingimustega ja oli nõus selle summa maksmisega. Kostja majapidamise ühendamise töö on tehtud. Hageja ei eita, et kostja ise lasi paigalda kaabli kapist oma majani. Kostja esindaja seletuse kohaselt tööde teostamist pole toimunud. Kostja ise paigaldas kaabli. Kostja keeldub liitumistasu tasumast, sest hageja pole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. Kostja seletuse kohaselt oli kostjal SAS’iga kokkulepe, et SAS veab kostja aiani kaabli ja majasiseseid töid pidime ise teostama. SAS neid töid aga ei teostanud. SASi töötajad isegi ei teadnud, kuhu kostja majapidamine on ühendatud. Ka akti kohaselt ühendati, mitte ei paigaldatud kaablit. 21. septembril 2005 lõpetasid hageja ja kostja lepingu. Hageja töötajatele oli teadmata, kus kapis on kostja kaablid ühendatud, kuidas oli kaabel paigaldatud või kus asub jaotuskapp. Neid töid teostas kostja ise. Kostjale öeldi, et liitumistasu sisaldab kaabli paigaldamist kapist majani. Kostja ootas terve aasta hagejalt signaali, et saaks televisiooni vaadata. Hageja esindaja seletuse kohaselt ühendamise kuupäev pidigi olema 20. mai 2005. Kuupäev 20. mai 2005 lepiti kokku kohe lepingu sõlmimisel. Probleem oli selles, et kohe ei olnud võimalik kostjat ühendada SAS’iga. Tegemist oli tehnilise takistusega, miks kostjat ei saanud kohe ühendada. Liitumistasu nõudis hageja kostjalt samuti seetõttu hiljem, kuna kostjat kohe ei saanud ühendada. Kostja pidi neist asjaoludest teadlik olema. Hageja pidi tagama signaali 20. maiks 2005. Hageja esindaja ei oska öelda, miks kostja lepingul see kuupäev puudub ning kostja ja hageja lepingud erinevad on. Kostja seletuse kohaselt temal sellist lepingut pole. 20.05.2005. a kuupäev kirjutati sinna juurde alles pärast lepingu sõlmimist, pärast seda kui kostja oli enda allkirja andnud. Kostja ei saanud seega teada, et ühendamine toimub 20. mai 2005. Kostja pidi tagama signaali 2-3 kuu jooksul lepingu sõlmimisest, aga seda ei tehtud. Hageja ei ole osutanud kostjale teenuseid vastavalt lepingule, siis kostja keeldub tasumast liitumistasu 3500 krooni.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid XXX liitumislepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale interneti ühenduse ja/või telekommunikatsiooni teenust (tl 12, 35). Kostja majapidamise ühendamine hageja kaabellevivõrguga toimus 20. mai 2005. a (tl 51). 19.09.2005. a esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse, kuna hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi (tl 52). Poolte vaheline leping lõppes 20.09.2005. a (tl 15, 36). Võlaõigusseadus (VÕS) § 196 lg 1 kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine) ning lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel. Poolte vahel on sõlmitud hageja poolt ettevalmistatud tüüptingimustel kaabelside teenuse osutamise leping ning kostja on tarbija VÕS § 34 tähenduses. Alates 01.01.2005. a kehtima hakanud elektroonilise side seadus § 100 lg 1 kohaselt on tarbijal õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev. Käesolevas vaidluses esitas kostja ülesütlemise teate 19.09.2005. a, seega lõppes leping 20.09.2005. a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale liitumistasu pärast lepingu ülesütlemist. Hageja hinnangul on hageja enda kohustusi järjepidevalt täitnud, kostja on liitumislepingu sõlminud, järelikult on ta nõustunud tingimustega ja liitumistasu maksmisega. Hageja hinnangul on vale kostja väide, mille kohaselt hakkas hageja teenuseid osutama alles aasta pärast lepingu allkirjastamist (tl 58). Kohus hagejaga ei nõustu. Kostjal tarbijana oli õigus leping üles öelda ka mõjuva põhjuseta. Käesoleval juhul tugineb kostja hagejapoolsele olulisele lepingu rikkumisele. Kohtule on esitatud poolte vahel XXX sõlmitud liitumisleping, mille kohaselt pidi hageja tagama signaali kostja majapidamisse 2-3 kuu jooksul pärast lepingu allkirjastamist. Vastavalt töökäsule tagati signaal aga 20.05.2005. a, s.o. 9 kuud pärast lepingu allkirjastamist. Kaabelleviseadus (redaktsioon 08.01.2004. a kuni 31.12.2004. a) § 20 lg 1 kohaselt kaabellevivõrguloa omanik või kaabelleviteenuse osutaja peab teatama avalduse esitanud isikule kaabellevivõrguga liitumise ja kaabelleviteenuse osutamise võimalusest ning tähtaegadest 15 päeva jooksul, arvates avalduse esitamise kuupäevast. Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud seaduses sätestatud kohustust teatada isikule tehnilise võimaluse puudumisest. Kostja majapidamist ei olnud võimalik tähtaegselt ühendada seoses hagejapoolse tehnilise takistusega. Samas ei olnud kostjat teavitatud asjaolust, et tehniliselt ei olnud kostja majapidamist võimalik kaabeltelevisiooni võrguga ühendada. Kohus peab vääraks hageja väidet, et liitumislepingu sõlmimisel lepiti kokku kostja majapidamise ühendamine 20.05.2005.a. Kohtu hinnangul kajastab töökäsk üksnes kuupäeva, millal ühendamine reaalselt toimus. Poolte vahel puudus aga vastav kokkulepe. Kokkuleppe puudumist tõendab ka asjaolu, et 20.05.2005. a kuupäev kajastub

üksnes hageja lepingueksemplaril (tl 35), kostja eksemplaril vastav märge puudub (tl 12). Vastavalt kaabelleviseaduse (redaktsioon 08.01.2004. a kuni 31.12.2004. a) § 20 lg 2 p 1 tarbija liitumisel kaabellevivõrguga sõlmitakse tema ja kaabellevivõrguloa omaniku vahel kirjalik liitumisleping, mis peab sätestama poolte vastastikused õigused ja kohustused, sealhulgas kaabellevivõrguga liitumise tähtaja. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna hageja endale liitumislepinguga võetud kohustust kostja majapidamise kaabeltellevivõrguga ühendamiseks tähtaegselt ei täitnud on hageja lepingut oluliselt rikkunud. Vastavalt teenuse kasutamise eeskirja p-le 6.3. lepingu lõpetamine ei vabasta klienti kohustusest tasuda arveid SASi poolt osutatud teenuste eest kuni fikseeritud lepingu lõpetamise päevani (tl 37-38). Hageja väitel on ta enda kohustused täitnud, mida tõendavad kostjale esitatud arved (lk 40-45). Hageja selgituse kohaselt KoDU Kaabel TV võrgu mittekasutamise eest 20-31 maini 2005 ja juunis 2005. a vähendati kostja poolt tasumisele kuuluvat summat kokku 203.67 krooni võrra (tl 58). Seega tarbis kostja hageja teenust 01.07.2005. a kuni 20.09.2005. a. Kostja tasus hagejale kokku kuumakseid 501.67 krooni (tl 39). Vastavalt poolte kokkuleppele oli kuutasu teenuse eest 149 krooni, seega võlgnes kostja hagejale 2 kuu ja 20 päeva tegelikult tarbitud teenuse eest 398.30 krooni. Kohus nõustub kostjaga selles, et kuumaksete võlgnevust kostjal ei ole ning alusetu on hageja väide, mille kohaselt on kuumaksetest jäänud tasumata 104.70 krooni. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja liitumistasu nõue põhjendatud ka seetõttu, et sisuliselt ei teostanud hageja mingeid töid, seoses kostja majapidamise ühendamisega kaabellevivõrguga. Kostja ostis 2 000 krooni maksnud kaabli ise, samuti korraldas selle paigalduse. Ka töökasust nähtub, et toimus üksnes ühendamine. Hageja ei eita, et kostja ise lasi paigaldada kaabli. Vastavalt teenuste kasutamise eeskirja p-le 2 ühenduspunkti kaabellevivõrguga ühendamiseks sõlmib SAS kliendiga liitumislepingu, liitumistasu ja ühendamisega seonduvate tööde ja tarvikute eest tasub klient vastavalt SASi hinnakirjale. Kohus nõustub hagejaga, et ühendamisega seonduvate tööde ja tarvikute eest tasumist ei olegi kostjalt nõutud. Juhul kui kaabli oleks paigaldanud ja ostnud hageja, oleks selle eest kostjale lisaarve esitatud. Kuna käesoleval juhul on kulutused kandnud kostja, siis hageja kostjale arvet esitanud ei ole. Kohus leiab , et liitumistasu nõudmine pärast lepingu lõppemist 3 500 krooni suuruses summas ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. TsMS § 138 lg 1 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kostja poolt olid teostatud kõik vajalikud eeltööd hagejalt kaabellevi ühenduse saamiseks. Vastavalt kaabelleviseaduse (redaktsioon 01.01.2004 kuni 31.12.2004. a) § 21 kaabellevivõrguloa omanik peab tagama vastuvõtuseadme ühendamise kaabellevivõrguga 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja oma lepingulisi kohustusi vastavalt poolte vahel XXX kokkulepitule ei täitnud ja kostja kaotas huvi lepingu vastu pärast 9 kuulist kaabellevi signaali ootamist. Kostja tarbis hageja teenust 2 kuud ja 20 päeva. Hageja teenuste kasutamise eeskirjas, ei sätesta liitumistasu tagastamise võimalust ühelgi juhul. Kohtu hinnangul kahjustab liitumistasu tagastamise võimaluse sätestamata jätmine tarbijat ebamõistlikult. Käesolevas vaidluses tarbis kostja hageja teenust 398.30 krooni eest. Vastuolus hea usu põhimõttega on hageja nõue tasuda pärast lepingu lõppemist liitumistasu. Kostja pöördus hageja poole 26.10.2005. a (lk 18, 53) avaldusega probleemi lahendamiseks. Vastavalt teenuste kasutamise eeskirjade p 7.1. lahendatakse lepingu täitmisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel. Hageja on esitanud kostja vastu viivise nõude summas 3 388 krooni. TsMS § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud

seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 26.10.2005. a avalduses hagejale on kostja esitanud ka põhjendused, miks ei kuulu liitumistasu maksmisele. Hageja jättis kostja 26.10.2005. a avalduse tähelepanuta. Kohtu hinnangul on viivise nõue tekkinud hageja tegevusetuse tulemusel probleemi lahendamisel ning summas 3 388 krooni viivisenõude esitamine kahjustab kostjat ebaproportsionaalselt. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud (s.h kostja õigusabikulud) täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.