Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi õigeksvõtmisega

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi kohtumaja

Avalikult teatavakstegemine

08. november 2007

Kohtuasja number

nr 2-07-41660

Kohtuasi Asja lahendamine

Elisa Eesti AS hagi Viive Pajor vastu võlgnevuse summas 11 876,37 krooni ja viivise 11 875,37 krooni nõudes kirjalikus menetluses

Kohtunik

Silvi Maiste

Hageja

Elisa Eesti AS (registrikood 10178070; aadress Vilmsi 47, 10126 Tallinn)) Eerika Erlach ( aadress Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5, 10143 Tallinn) Viive Pajor (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx)

Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Viive Pajorilt Elisa Eesti AS kasuks võlg 11 876,37 krooni (üksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus krooni 37 senti) ja viivis 11 875,37 krooni (üksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni 37 senti). Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostja on oma vastuses kohtule hagi õigeks võtnud ja nõustunud nõudega. Kohtu põhjendused

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest, leppisid hageja ning kostja lepingust lähtuvalt kokku viivise määras. Seisuga 19.08.2005.a-03.10.2007.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 13 610,32 krooni. Tuginedes mõistlikkuse ning hea usu põhimõttele vähendab hageja kostjalt välja mõistetavat viivitusintressi põhinõudest väiksema ulatuseni s.o 11 875,37 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.