Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-34963
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
7.11.2007 Liili Lauri
Kohtuasi
AS hagi PK vastu 46 933 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
11.10.2007
Menetlusosalised
AS, asukoht XXX Esindaja AK XXX Kostja PK, elukoht XXX Esindaja vandeadvokaat Allar Aru, AB XXX Jätta hagi rahuldamata.
Resolutsioon
Jätta kohtukulu täies ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja ja AR-F vahel sõlmitud 11.08.2005.a. kodukindlustuse leping, kindlustuspoliis nr XXX, millega kindlustati korter aadressil XXX. 10.08.2006 esitas A R – F hagejale avalduse kindlustushüvitise saamiseks seoses kindlustuskohas toimunud veekahjuga, milles mainitud korter sai kahjustada. Hageja on hüvitanud kodukindlustuse lepingust tulenevalt korteri remondi maksumuse summas 39 380 krooni, so kahju summa, millest on maha arvestatud omavastutuse summa 1000 krooni ning hageja on kandnud ekspertiisi kulud 7553 krooni. Vastavalt 26.07.2006 korteriühistu XXX koostatud aktile on tekkinud kahju põhjustatud kostja korteris nr XXX teostatud ümberehitusega, kus rajati terassile murupind.
Vastavalt OÜ 07.08.2006 koostatud eksperthinnangule oli veekahju põhjuseks lahtisel terrassil liigse veega muru kastmine 24.07.2006 korteriomaniku poolt, kus märgunud murukattesse enam kastmisvett ei tunginud ja murule pidevalt juurdevalgunud vesi tungis välisseina ääres üle katuslae ülespöörde ning sealt seina ja katuslae konstruktsiooni. Liigvee äravoolamiseks murukattelt ei olnud tingimusi loodud. Ekspert osundab asjaolule, et alust, kuhu murukatted tehti ei valmistatud nõuetekohaselt ette, so ei tehtud hüdroisolatsiooni ülespöördeid kõrgemaks, seega tehti ehitusviga. Murukatted ja plaatkatted terrassil peavad olema varustatud renniga, ja tehtud kalded üleliigse sadevee eemaldamiseks drenaaživõrku. Lähtudes asjaolust, et ümberehitus on tehtud kostja poolt ja kastmist korraldas kostja, siis vastutab ta kannatanule tekitatud kahju eest. Hageja palub välja mõista kahju 46 933 krooni ja viivise alates 10.08.2006 kuni kohustuse täitmiseni 0,026712328% iga päeva eest. Hageja tugineb VÕS § - le 492 lg 1 ja §- le 1043. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista, hageja hagiavalduses toodud nõue ei põhine sõltumatu ekspertiisiga tuvastatud asjaoludel, kostjal puudub vastutus tekkinud veekahjustuse põhjusena. Eksperdile esitati küsimus, mis on veekahju põhjuseks, põhjuseks on korteri peal olev lahtine murukattega terrass, katuslagi, mille hüdroisolatsiooni ülespöörded on tõenäoliselt liialt madalad ja seega ehituslik defekt. Haljastusspetsialist sai ehitajalt kinnituse, et katuslael on hüdroisolatsioon tehtud. Kostjal puudub süü vaidlusaluse kahju tekkimises. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule ( kannatanu) õigusvastaselt tekitanud isik ( kahju tekitaja ) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud., lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Menetlusosalistel ei ole vaidlust asjaolude üle, et korter asukohaga XXXsai kahjustada vee- ja niiskuskahjustuse tõttu, ning vaidlusaluse korteri peal asuva VI korrusel asuva korteri Raua 32 33 omanik on kostja, kes kastis vihmutiga terrassil olevat murukatet. Hageja on kindlustusandjana välja maksnud kahjuhüvise 39 380 krooni, kahju suuruse üle vaidlust ei ole. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja
tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Asja sisulise arutamise kestel on ilmnenud, et elamu ehitati AS poolt 1999.a., kostja selgitas, et elamu põhiprojekt nägi ette võimaluse teha lamekatusele osaliselt madalhaljastus, mis küll ehitati tema tellimusel ja kulul, kuivõrd külgneb talle kuuluva korteriga. Katusterrassi madalhaljastus paigaldati arvestusega, et vastav hüdroisolatsioon on AS poolt katuslael teostatud. TsMS § 293 lg 2 kohaselt kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Hageja on hagi tõendamiseks esitanud OÜ poolt läbiviidud ekspertiisi kohta arvamuse korteri veekahjustuste põhjuse, ulatuse ja remondimaksumuse kohta. Nimetatud ekspertiisis on jõutud järeldusele, et veekahjustuse põhjuseks on asjaolu, et katuslae hüdroisolatsiooni ülespöörded on tõenäoliselt liialt madalad, tegemist on seega ehitusliku defektiga. Eksperdi seisukoha kohaselt on muruväljak tehtud nõuetekohaselt, alus aga ei ole ettevalmistatud vastavalt nõuetele, sest hüdroisolatsiooni ei tehtud kõrgemaks, ning murukatted peavad omama renne ja kaldeid üleliigse sade- või kastmisvee eemaldamiseks drenaaživõrku. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Käesolevas vaidluses saab lugeda tuvastatuks, et kostja tegevus ( muru kastmine) tõi kaasa veekahjustuse, mistõttu tuleb hinnata kostja võimalikku süüd nimetatud tegevuses. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätestata teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku iga, haridust, teadmisi ning tema teisi võimeid ja omadusi. Kohus asub seisukohale, et kostja tegevus ei ole süüline ja ta on antud juhul pidanud kinni tavapärasest hoolsuskohustusest. Hageja väide, et korteriomanikuna tulnuks tal veenduda, et ehitis vastaks nõuetele, ei ole põhjendatud. Vaidlusalune katuseterrass ei ole kostja selgitusel vaatamata kasutusvõimalusele kostja korteriomandi reaalosa ja tegemist ei olnud ümberehitusega. Kostja süülise/ mittesüülise käitumise hindamisel saab kohus otsustada, kas nn muru kastmine või niisutamine väljus tavapärase hoolsuse raamidest, eeldusel, et täidetud olid kõik ehitus- tehnilised normid. Asjas on tõendatud esitatud ekspertiisiaktiga, et esinesid ehitus- tehnilised puudused, mis võimaldasid nimetatud juhtumi.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.