Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (AS RITABELL õigusjärglane) kostjaga 26.10.1999 Q GSM-i liitumislepingu, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks olid Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused), mida pooled kohustusid lepingu allakirjutamisega täitma. Vastavalt üldtingimuste VII peatükile pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates ning maksmisega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 kuni 28.02.2001 oli üldtingimuste järgi viivise määraks 0,5 % päevas, arvestas hageja nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15 % päevas. Kostja kasutas Q GSM lepingu alusel mobiilsideteenust ning tasus teenuste eest kuni 2000. a. jaanuarikuuni. 12.01.2000 tasus kostja 660,30 krooni ning on ka hiljem Tele2 Eesti AS esitatud arveid osaliselt tasunud (13.04.2000 summas 400 krooni ja 25.08.2000 summas 800 krooni). Kostja kasutas 2000. a. jaanuari- ja veebruarikuus kõneteenuseid, kuid nende osutamise eest esitatud arveid ta ei tasunud ning ka lepingut lõpetada ei ole soovinud. Tele2 Eesti AS lõpetas lepingu kostjaga ennetähtaegselt lepingu üldtingimuste p 9.2.2 alusel, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, ja esitas kostjale 12.07.2000 tasumiseks lõpparve nr 855453. Võla suurus 1 509,67 krooni nähtub arvelt. Kostja võlg koosneb lepingutähtaja lõpuni (25.10.2000) tasumisele kuuluvatest kuumaksetest 509,68 krooni ning tagastamata jäetud telefoni jääkmaksumusest 1 000 krooni, mille tasumise kohustus tuleneb kostjale lepingu üldtingimuste p-dest 4.1.11 ja 7.12. Tulenevalt üldtingimuste p-st 4.1.11 kohustus kostja, juhul kui tähtajaline Q GSM-i leping lõpetatakse enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest, tagastama teenuse osutajale teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni või hüvitama selle väärtuse teenuse osutaja esitatud lõpparve alusel. Üldtingimuste p 7.12 kohaselt, juhul kui Q GSM-i leping lõpetatakse Q GSM-i tingimuste punktide 9.2.1, 9.2.2 ja 9.2.4 alusel, kuuluvad kuutasud maksmisele Q GSM-i lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodi või Q GSM-i lepingu tähtaja järelejäänud osa eest, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja OÜ Aktiva Finants palus kostjalt välja mõista mobiilsideteenuste kasutamise lepingust tuleneva võla 1 509,67 krooni ja viivise 1364,64 krooni, kokku 2 874,31 krooni. Lepingus kokkulepitud viivis on arvestatud perioodi 27.07.2000 kuni 16.06.2005 eest, see on kostjale esitatud lõpparve tasumise tähtajast kuni hagi esitamiseni. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 15.05.2007 otsusega osaliselt ning mõistis Arkadi Filippovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 572,52 krooni, millest põhivõlgnevus on 509,68 krooni ja viivis 62,84 krooni. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15,85) § 60 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks

välja 100 krooni riigilõivu ja TsMS § 61 lg 1 alusel 50 krooni õigusabikulude katteks, kokku 150 krooni menetluskulu. Tsiviilasja menetleti lihtmenetluses (TsMS § 405). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 26.10.1999 sõlmitud tähtajaline Q GSM leping nr 10048061, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk 02.08.2000 lepingu lõpetamise teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 27.08.2000. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 12.07.2000 esitatud lõpparve nr 855453, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 509,68 krooni ja leppetrahv summas 1 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus jättis tähelepanuta 1,5 aastat pärast hagi esitamist kohtule esitatud arvete väljatrükid, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt väljastatud lõpparve nr 855453, ega pidanud perioodil 09.01.2000 kuni 12.07.2000 väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele2 Eesti AS arveldusarved, kuhu kostja oleks pidanud väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele2 Eesti AS-le. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete eest kokku summas 509,68 krooni ning viivis seaduses sätestatud määras. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 62,84 krooni ulatuses (3 % x 509,68 krooni x 4,11 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2000. aastal, kuid hagi võla saamiseks on esitatud alles 2005. aasta juunis, seega ebamõistlikult pika ajavahemiku järel, kusjuures viivised on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 15.05.2007 otsuse viivisenõude osalise rahuldamata

jätmise ja kohtukulude jaotamise osas ning teha nimetatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viivisenõue Arkadi Filippovi vastu summas 509,68 krooni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 105 krooni (vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 1 019,36 krooni). OÜ Aktiva Finants palub apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus viivise väljamõistmisel ebaõigesti rakendanud TsK § 231 lg-st 1 tulenevat seadusjärgset viivisemäära 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepingus kokku lepitud teistsugune viivisemäär. Kohtuotsuses on tuvastatud, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel oli 26.10.1999 sõlmitud Q GSM liitumisleping nr 10048061 ning nimetatud lepingu alusel on kostja võlgnevus hageja ees 509,68 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle ja selle üle, et poolte vastastikused õigused ja kohustused on määratud lepingu lahutamatuks osaks olevate AS Ritabell lepingutingimustega. Kohtuotsuse kirjeldavas osas on maakohus õigesti märkinud, et lepingu üldtingimuste punkti 7.4 kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid hageja nõuab viivist määras 0,15 % päevas. Kohus ei ole kaevatavas otsuses põhjendanud, miks ta lepingus kokkulepitud viivise protsendimäära ei arvesta. Hagejale tuli seadusjärgse viivisemäära kohaldamine üllatusena. TsK § 191 kohaselt on viivis leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidlust ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5 % päevas. Kostja ei ole samuti viivise lepingujärgsele määrale vastuväiteid esitanud ega väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Hageja on käitunud kostjat soodustavalt ning arvestanud viivist madalama protsendimääraga 0,15 % päevas kokku 1 364,64 krooni. Põhjendamatu on kohtu poolt viivise arvestamine seadusjärgse protsendimääraga, kui kostja seda taotlenud ei ole ning kohtu menetluses ei ole olnud vaidlust viivisemäära üle. Samuti on esimese astme kohus põhjendamatult leidnud, et kostja on viivituses olnud 4,11 aastat. Hagiavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et kostja on olnud viivituses 27.07.2000 kuni 16.06.2005 jooksul, see on viisteist päeva vähem kui viis aastat (4 x 390 päeva + 345 päeva) ehk rohkem kui 4,9 aastat. Kohus ei ole põhjendanud viivise arvestamist 4,11 aasta eest ning hageja väitega mittenõustumist. Apellandi arvates on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine protsendimääraga 0,15 % päevas ja maakohtu poolt rahuldatud hagi põhisumma osani 1 785 päeva eest kokku summas 509,68 krooni, milles tuleks apellatsioonkaebus rahuldada. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus toimetati kostja Arkadi Filippovile kätte 30.06.2007 koos apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, milles kohustati Arkadi Filippovit apellatsioonkaebusele kirjalikult vastama neljateistkümne päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. 17.10.2007 määrusega määras Tallinna Ringkonnakohus kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ning andis kostjale teistkordselt tähtaja kaebusele kirjalikus vormis vastamiseks kuni 31.10.2007. Kostja ei esitanud kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu

tõendite hindamisel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hageja, tuginedes 26.10.1999 teenuse osutamise lepingule, taotles viiviste väljamõistmist alates 27.07.2000 kuni 16.06. 2005. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. 1.juulini 2002 kehtinud TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise, tuginedes TsK § 231 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud tsiviilasjas oli Q GSM lepinguga, mille lahutamatuks osaks on mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused, kindlaks määratud eelnimetatud tingimuste punktis 7.4. teistsugune protsendimäär, so. 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla 509,68 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Kuivõrd otsust põhinõude osas ei ole vaidlustatud, siis ringkonnakohus otsust antud osas ei kontrolli. Kohtukulude jaotus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud ́: riigilõivu esimese astme kohtus apellandi poolt nõutud ulatuses 105 krooni ja apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 alusel tuleb hagejalt välja mõista vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid, so 50,96 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista kokku menetluskulud 405,97 krooni.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.