Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tulenevat kohustust viiviste tasumise osas üle 1,5 aasta pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist. Võlausaldaja esindajad esitasid võlgnikule 06.06.2007.a pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 07.06.2007.a. Võlgniku vastus Võlgnik kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Eelistung Eelistungil 17.10.2007. a jäi võlausaldaja esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde, viivis summas 189 000 krooni on tasumata. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Pooled on sõlminud 12.07.2006. a kokkuleppe, millega võlausaldaja on loobunud viivise nõudest. Võlausaldaja esindaja seletuse kohaselt ei ole tema kokkulepet allkirjastanud, allkirja ehtsuse tuvastamiseks oleks vajalik teha käekirja ekspertiis. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega leiab, et OÜL pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt 17.10.2007. a esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna pooled on sõlminud 12.07.2006. a kokkuleppe, millega võlausaldaja on loobunud viivise nõudest. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Kohtule on esitatud AS A ja OÜ L vahel 12.07.2006. a sõlmitud kokkulepe, mille p 5 kohaselt on OÜ L maksnud tagasi AS-le A põhivõlgnevuse summas 1 800 000 krooni, s.o. täies ulatuses. Kokkuleppe p 7.2. kohaselt AS A loobub viiviste nõudest. Võlausaldaja hinnangul tuleb teostada käekirjaekspertiis, kuna võlausaldaja allkiri kokkuleppel ei ole ehtne. Kohus leiab, et sellises ulatuses tõendite analüüs saab toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik OÜ L pankrotimenetlust algatada.

PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses OÜ L menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.