Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.05.2004 Liitumislepingu (Leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 2). EMT Esindused AS, registrikood 10003940, ning kostja sõlmisid 31.12.2004 Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (Müügileping), mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni(d) EMT Esindused AS loovutas 31.05.2005 nõude AS-le EMT (lisa 6). 1(4)

2-07-33043 Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr V05059308218, V05049066880, B05038690034, B05028458084 kokku summas 3 516,70 krooni (lisa 5). Enne hagiavalduse esitamist on kostja hagejale tasunud kokku 0,00 krooni, seega on hagiavalduse esitamise seisuga kostja põhivõlg 3495,02 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 4). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007. Kostja on olnud viivituses 809 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 4239,16 (neli tuhat kakssada kolmkümmend üheksa krooni ja kuusteist senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 3495,02 krooni = 5,24 krooni/päevas, 5,24 krooni x 809 päeva = 4239,16 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6665) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 3494,02 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend neli krooni ja kaks senti) krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 7). Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.11. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.12. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.9. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 6989,04 (kuus tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa krooni ja neh senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 3495,02 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend viis krooni ja kaks senti) krooni ning viivis 3494,02 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend neli krooni ja kaks senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse 2(4)

2-07-33043 kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabikuludele lisandub käibemaks 18%. Eelnevast lähtudes on õigusabikulud käibemaksuga 1402,01 krooni, millest õigusabikulu käibemaksuta moodustab 1188,14 krooni ja käibemaks 18% moodustab 213,87 krooni. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 8). TsMS § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lindorff Eesti AS on kontolt nr 17000030487 tasunud 06.08.2007 riigilõivu summas 250,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks EMT VS J O. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §§-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6,113 lg 1, TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1 ja 2 p 1,5,33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 3495,02 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend viis krooni ja kaks senti) krooni, viivised summas 3494,02 (kolm tuhat nelisada üheksakümmend neli krooni ja kaks senti) krooni, kokku 6989,04 (kuus tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa krooni ja neli senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 250,00 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 1402,01 (üks tuhat nelisada kaks krooni ja üks senti) krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja tunnistab hagi ega vaidle sellele vastu. Ta on nõus maksma AS-le EMT alates novembrist 200 krooni kuus /t.l. 42/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §-de 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja võla ja viivise nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlg summas 3495,02 krooni ja viivised summas 3494,02 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3(4)

2-07-33043 Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis eeltoodule tuginedes peab kostja kandma hageja menetluskulud.

Reena Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.