Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja

kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt võeti M.E. arvele eluasemeteenust vajava isikuna 11.10.2002. 29.11.2002 toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosolekul otsustati M.E. le ja kaastaotlejatele A.E., J.R., A.R. , D.E. ja J.E. anda üürile sotsiaaleluruum aadressil T. 4-26 Tartu. Sotsiaaleluruumi üürileping sõlmiti Tartu linna ja M.E. vahel tähtajaga 1 aasta, s.o alates 17.12.2002 kuni 16.12.2003. Viimane üürileping sõlmiti 09.01.2006 tähtajaga 1 aasta. Üürileping lõppes 8. jaanuaril 2007. 26.10.2006 on saadetud Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna poolt M.E. le teade sotsiaaleluruumi T. 4-26 üürilepingu lõppemise kohta. 30.11.2006 esitas M.E. sotsiaaleluruumi taotluse sotsiaaleluruumi T. 4-26 üürilepingu pikendamiseks. 05.01.2007 toimunud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsusega nr 1 p 2 otsustati mitte pikendada M.E. ga ja kaastaotlejate A.E. ga, D.E. ga, J.E. ga, A.R. ga ja J.R. üürilepingut sotsiaaleluruumile T. 4-26, kuna taotleva isiku taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek ei jää pärast elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava eluruumi üürihinna mahaarvamist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Nimetatud elamukomisjoni protokollilise otsuse nr 1 p 2.2 alusel kohustus M.E. koos kaastaotlejatega vabastama sotsiaaleluruumi T. 4-26 ja tooma võtmed Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda hiljemalt 01.06.2007. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale sotsiaaleluruumi tagastanud, seega on tema valdus korteri suhtes ebaseaduslik. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1; 334 lg 1, AÕS § 80 lg 1 alusel eluruumi asukohaga Tartus T. 4-26 välja mõistmist M.E. , A.E. , D.E. , J.E. , A.R. ja J.R. valdusest Tartu linna valdusse. Eluruumi vabatahtlikult tagastamisest keeldumise korral kostjad eluruumist T. 4-26 Tartus välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjate vastuväidete kohaselt kasvatab M.E. üksi nelja alaealist last. Korteri üüri- ega elektri võlgnevusi pole. Elekter lülitati käesoleva aasta juuli lõpus korteris välja. Lähenemas on kolme lapse kooli mineku aeg, mis omakorda tähendab, et lastel peab olema kindel eluruum, kus nad saaksid elada ja õppida. Kui korterist tõstetakse välja ning pere jääb määramata ajaks tänavale, siis see on moraalne kahju. Kostja on võimeline maksma üürihinna 4039 krooni kuus, mis on elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava eluruumi keskmiseks üürihinnaks koos kommunaalmaksetega, kuid problemaatiliseks jääb fakt, et kostjal ei ole võimalust saada/üürida taolist korterit. Kostja ei taotle oma perele toimetulekutoetust, vaid ta ei ole võimeline materiaalse seisundi tõttu soetama/üürima oma perele korterit, kuna panga jaoks on tema sissetulekud korteri ostmiseks ebapiisavad ning üürikorteri otsingud ei ole edu toonud. Kostja on pöördunud pankade poole laenu taotlusega, kuid pangad peavad kostja sissetulekuid kinnisvara soetamiseks ebapiisavaks. Kostja on otsinud linnas eluruumi üürimise võimalusi, kuid kuuldes, et ta on nelja lapsega üksikema, on üürimisest keeldutud. Üürileandjad soovivad ka ettemaksu, mis on mitme kuu üür ning millist summat ei ole kostjal ühe korraga maksta. Kostja praegune sissetulek võimaldab vaevalt maksta üüri, katta laste toidu, riiete, kool jm igapäevaseid vajadusi, s.h toidukorvi maksumus kasvab. Olukord halveneb märgatavalt, kui pere jääb sotsiaaleluruumist ilma. Sotsiaalabi/riigi tegevusvaldkonnas ei ole üksnes toimetuleku piiri ületamise riski hindamine, vaid reaalse olukorra

hindamise küsimus, kas toimetuleku piiri ületav summa tagab perekonnale võimaluse vahetada elukohta, samuti perede nõustamise ja abistamise juhul, kui perekond ei tule ise toime elukoha muretsemisega ning see käib talle nii vaimselt kui materiaalselt üle jõu. Aastate jooksul, kui kostja on käinud sotsiaalametis kõnealuse korteri üürilepingu pikendamist taotlemas, tõsteti tema peale häält, suhtuti üleolevalt, mingit abistavat nõu ega inimlikku suhtumist polnud. Kostja on sundüürniku staatuses kuni 2002. aastani, kui kostjat ja tema perekonda tõsteti omanikule tagastatud korterist kohtuotsusega välja. Eesti riik või/ja kohalik omavalitsus peavad hoidma ja toetama perekonda ning ennetama ja lahendama situatsioone (nt munitsipaalkorterite ehitamisega), kus korralikult tööl käivast emast, tema neljast alaealisest lapsest ja pensionärist vanaemast võib kergelt saada asotsiaalne perekond. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 2058 (tl 21-24) on tõendatud, et Tartu linna ja M.E. vahel on sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping T. 4-26 Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 08.01.2007. 05.01.2007 Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsusega nr 2 p 1 (tl 30) on otsustatud mitte pikendada M.E. ga ja kaastaotlejate A.E. ga, D.E. ga, J.E. ga, A.R. ga ja J R üürilepingut sotsiaaleluruumile T. 4-26, kuna taotlev isik ei vasta Tartu Linnavalitsuse 30.11.2005 määrusega nr 13 kinnitatud „Näitajad isikute arvele võtmiseks eluasemeteenuse vajajana“ punktis 2.1 nimetatud näitajatele. Taotleva isiku taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek ei jää pärast elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava eluruumi üürihinna mahaarvamist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. VÕS § 309 lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Kohus leiab, et M.E. ga sõlmitud üürileping nr 2058 eluruumi T. 4-26 Tartus kasutamiseks on lõppenud tähtaja saabumise tõttu 08.01.2007 ja seda üürilepingut ei ole pikendatud õiguslikul alusel. M.E. t ei ole lepingu tähtaja möödumisel Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni poolt tunnistatud eluasemeteenust vajavaks isikuks. M.E. ei ole viidatud elamukomisjoni otsust vaidlustanud haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ega ole ka käesoleva asja menetluses tõendanud vastavate näitajate olemasolu eluasemeteenust vajajana. Sotsiaalabi osakonnale esitatud tõendite kohaselt oli M.E. taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek 11 538 krooni. Tartu Linnavalitsuse 30.11.2000 määrusega nr 43 kinnitatud „Näitajad isikute arvele võtmiseks eluasemeteenuse vajajana“ punkti 5 kohaselt elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõue eluruumi suurusele ei tohi olla väiksem kui 6 m2 eluruumi üldpinda iga perekonnaliikme kohta ja lisaks 10 m2 perekonna kohta. Nähtuvalt hageja poolt täiendavalt esitatud tõendist (tl 55) on põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava eluruumi keskmine üürihind koos kommunaalmaksetega 4039 krooni kuus. Peale nimetatud keskmise üürihinna mahaarvamist sissetulekust, ei jää taotlejate sissetulek alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri (4500 krooni) ja taotlejad ei kuulu vastavalt kehtivatele näitajatele eluasemeteenuse vajajate hulka. Ka kostjate esindaja poolt kohtuistungil esitatud andmetel on võimalik kinnisvaraturul leida 2-toalist ahiküttega korterit üüri hinnaga 4000 krooni kuus. Vastavalt VÕS § 334 lõikele 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt AÕS § 80 lõikele 2 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. 05.01.2007 elamukomisjoni protokollilise otsuse nr 2 p 2 alusel kohustus M.E. koos kaastaotlejatega vabastama sotsiaaleluruumi T. 4-26 ja tooma võtmed Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonda hiljemalt 01.06.2007. Kuna kostja ei ole pärast üürilepingu lõppemist hagejale kuuluvat eluruumi vabastanud, siis valdab kostja eluruumi õigusliku aluseta ja tema valdus on ebaseaduslik ning eluruum tuleb kostja ja tema perekonnaliikmete valdusest hageja valdusse välja mõista. Küsimused sellest, kas kostja pere on õigustatud saama

eluruumi üürimisel turuhinnaga muud sotsiaalteenust (sotsiaalnõustamine, sotsiaaltoetused), kuuluvad lahendamisele kostja taotlusel haldusmenetluses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostjate kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.