Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi TÜ Todis Servis, Vladimir Gordini ja Vladislav Gordini vastu 332 737, 08 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Hansa Liising Eesti ning TÜ Todis Servis, Vladimir Gordini ja Vladislav Gordini apellatsioonkaebused
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti (reg.kood xxxxxxxx, Liivalaia 8, 15039 Tallinn), esindaja Kadri Valdre Kostja TÜ Todis Servis (reg.kood xxxxxxxx, Elektrijaama 65, 21004 Narva), esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova Kostja Vladimir Gordin (isikukood xxxxxxxxxxx, x), esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova Kostja Vladislav Gordin (isikukood xxxxxxxxxxx, x), esindaja vandeadvokaat Irina Solovjova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2007 otsus osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täielikult.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon järgnevalt: Välja mõista TÜ-lt Todis Servis, Vladimir Gordinilt ja Vladislav Gordinilt solidaarselt AS Hansa Liising Eesti kasuks 332 737 (kolmsada kolmkümmend kaks tuhat seitsesada kolmkümmend seitse) krooni ja 08 senti kahju hüvitamiseks ja 20 250 (kakskümmend tuhat kakssada viiskümmend) krooni kohtukulu.
3.AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebus rahuldada.
4.TÜ Todis Servis, Vladimir Gordini ja Vladislav Gordini apellatsioonkaebus
jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Hansa Liising Eesti ja TÜ Todis Servis vahel oli sõlmitud 4 kapitalirendi lepingut kahe sadulauto ja kahe madelpoolhaagise rentimiseks: 07.02.2000 leping nr 000735L, mille objektiks oli sadulauto Scania R124LA 4x2 NA400, riikliku registreerimismärgiga xxx xxx; 07.02.2000 leping nr 000736L, mille objektiks oli tendiga madelpoolhaagis Kögel SN-24P 100, riikliku registreerimismärgiga xxx xx; 01.06.2000 leping nr 005300L, mille objektiks oli tendiga madelpoolhaagis Kögel SN-24P 100, riikliku registreerimismärgiga xxx xx; 01.06.2000 sõlmitud kapitalirendi leping nr 005299L, mille objektiks oli sadulauto Scania R124LA 4x2 NA400, riikliku registreerimismärgiga xxx xxx.
2.Lepingutest tulenevalt kohustus hageja omandama eelnimetatud sõidukid ja andma need lepingute perioodiks TÜ Todis Servis valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale vara kasutamise eest lepingutes sätestatud makseid.
3.TÜ Todis Servis ei täitnud endale lepingutega võetud kohustusi jättes tasumata lepingute alusel tasumisele kuuluvad maksed. 14.03.2001 saatis hageja TÜ-le Todis Servis teatise lepingute ülesütlemise kohta, milles informeeris võlgnevuse suurusest ja lepingute lõpetamisest juhul, kui kostja ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt teatises märgitud tähtajaks. TÜ Todis Servis nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas lepingud ühepoolselt ennetähtaegselt.
4.Lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel kohustus TÜ Todis Servis andma hagejale üle lepingute objektiks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Lepingust nr 000735L tulenev nõue on 658 480, 49 krooni (vara jääkmaksumus 647 280, 49 krooni + vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused 11 200 krooni). Lepingust nr 000736L tulenev nõue on 233 769, 32 krooni (vara jääkmaksumus 224 969, 32 krooni + vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused 8800 krooni). Lepingust nr 005299L tulenev nõue on 697 528, 50 krooni (vara jääkmaksumus 687 528, 50 krooni + vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused 10 000 krooni). Lepingust nr 005300L tulenev nõue on 247 958, 77 krooni (vara jääkmaksumus 238 958, 77 krooni + vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused 9000 krooni).
5.Lepingute objektiks olevat vara õnnestus hagejal võõrandada alljärgnevalt: Lepingu nr 000735L objektiks olev vara võõrandati hinnaga 560 000 krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimisest sai hageja otsest müügikahju 98 480, 49 krooni (658 480, 49–560 000). Lepingu nr 000736L objektiks olev vara võõrandati hinnaga 220 000 krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimisest sai hageja otsest müügikahju 13 769, 32 krooni (233 769, 32-220 000). Lepingu nr 005299L objektiks olev vara võõrandati hinnaga 500 000 krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimisest sai hageja otsest müügikahju 197 528, 50 krooni (697 528,50-500 000). Lepingu nr 005300L objektiks olev vara võõrandati hinnaga 225 000 krooni (käibemaksuta). Vara realiseerimisest sai hageja otsest müügikahju 22 958, 77 krooni (247 958,77–225 000). Kokku sai hageja kostjaga sõlmitud lepingute objektiks oleva vara realiseerimisest müügikahju summas 332 737, 08 krooni.
6.13.05.2005 saatis hageja TÜ-le Todis Servis kirja, milles palus tasuda vastav kahjusumma 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Vaatamata sellele ei ole kostja hagejale käesoleva ajani võlgnevust tasunud. 2(6)
7.07.02.2000 sõlmiti hageja ja Vladimir Gordini ning Vladislav Gordini vahel käenduslepingud nr 000735L-KÄ ja 000736L-KÄ ning 01.06.2000 käenduslepingud nr 0005300L-KÄ ja 005299L-KÄ, mille alusel võtsid Vladimir Gordin ja Vladislav Gordin endale kohustuse tagada solidaarselt TÜ-ga Todis Servis lepingutest tulenevate TÜ Todis Servis kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingud kehtivad kuni lepingute kõigi nõuete täitmiseni. Juhindudes tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg-st 1, § 206 lg-st 1 palus hageja TÜ-lt Todis Servis, Vladimir Gordinilt ja Vladislav Gordinilt solidaarselt välja mõista 332 737, 08 krooni ja kohtukulud.
8.Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole teinud kõik omapoolselt mõistlikult vajalikku, et kahju ära hoida või vähendada. AS Hansa Liising Eesti korraldas vara müügi ebasoodsatel tingimustel. Lepingust tuleneva kahju ärahoidmiseks tulnuks hagejal püüda realiseerida vara vähemalt kapitalirendi lepingute järgse vara jääkväärtusega. Hagis kahjuna esitatud müügikulud ei ole kahjuks TsK § 222 lg 2 mõttes. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja TÜ-lt Todis Servis, Vladimir Gordinilt ja Vladislav Gordinilt solidaarselt AS Hansa Liising Eesti kasuks 293 737, 08 krooni ja riigilõivu 16 000 krooni.
10.TsK § 222 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Lepingute üldtingimuste punkti 11.1.2 kohaselt on liisingfirmal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui rentnik jätab lepingute maksed tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult ning pole võlgnevust kustutanud 15 päeva jooksul pärast tähtaega. Kui liisingfirma lepingu ennetähtaegselt lõpetab, on lepingute üldtingimuste punkti 11.5 järgi rentnik kohustatud viivitamatult tagastama vara liisingfirmale.
11.Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kui OÜ Todis Servis oleks täitnud oma lepingutest tulenevad kohustused, ei oleks hagejal olnud alust lepingute ülesütlemisele ning hagejal ei oleks lepingute lõpetamisel kahju tekkinud.
12.Lepingute üldtingimuste punkt 5.17 järgi on rentnik kohustatud juhul kui liisingfirma tuginedes lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning võõrandab vara, hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st. vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh. vara valduse üle võtmine, vara hoidmine, vara müügikõlblikuks seadmine).
13.Kostjate vastuväide, et vara võõrandati kiirustades ning ei proovitud müüa jääkväärtusega, vaid alandati müüki panemisel koheselt müügihinda, mis suurendas kostja kahjusid, on tõendamata. Kostjad ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vaidlusaluseid sõidukeid olnuks võimalik müüa hinnaga, mis vastaks vara jääkväärtusele. Seega leidis tõendamist, et OÜ Todis Servis poolt kasutusrendi lepingute mittenõuetekohase täitmisega on hagejal tekkinud kahju 293 737, 08 krooni.
14.Kostjate vastuväited müügikulu 39 000 krooni väljamõistmisele on põhjendatud. Müügiteenuse eest tasutud kulu ei ole rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulu. Nimetatud kulu tekkis hagejal enda otsusest osta teenust oma vara müümiseks OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus. Hageja tegevusalade hulka kuulub muuhulgas vara rentimine ja võõrandamine.
15.TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. TsK § 207 lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud. Hageja ja Vladimir Gordini ning Vladislav Gordini vahel on sõlmitud käenduslepingud tagamaks TÜ Todis Servis kapitalirendi lepingute täitmist liisingfirma ees. 3(6)
AS Hansa Liising Eesti apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
16.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldamata jättis ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka müügiokulu 39 000 krooni ning panna menetluskulud kostjate kanda. Kohus rikkus materiaal- ja protsessiõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid.
17.Liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest lähtuvalt eksisteerib põhimõte, mille kohaselt tuleb liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitada liisingfirmale kui krediteerijale kõik liisinguesemega seotud kulutused, muuhulgas müügi-, tagastamisteenuse kulud jne. Maakohtu lahendis toodud tõlgendus on vastuolus liisingulepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemisega kaasnevate kahjude täieliku hüvitamise põhimõttega ning kohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud ja ei ole kohtuotsuses märkinud, millistele tõenditele konkreetselt on rajatud kohtu järeldused.
18.Tegemist ei olnud tavapärase rendilepinguga TsK § 279 mõttes, vaid tegemist oli liisingutehinguga. Lepingu üldtingimuste punktis 5.17 on toodud välja, et juhul kui hageja lõpetab lepingu TÜ Todis Servis süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on TÜ Todis Servis kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. On tavapärane, et igasuguse vara võõrandamisega tekivad lisakulud, sealhulgas müügiteenuse kulu. Hageja põhitegevusalaks ei ole sõidukite müük ning seetõttu puuduvad tal sõidukite müügiks, sealhulgas sõidukite tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks vajalik personal, oskused ning ka tehnilised vahendid. Seega on mõistlik ja tavapärane, et hageja jaoks mittevajaliku vara võõrandamiseks kasutatakse sisseostetavat teenust. Teenuse sisseostmine tagab professionaalse asjaajamise ning eelkõige kulude kokkuhoiu. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, et hageja tegevusalade hulgas on kirjas vara võõrandamine, kuivõrd nimetatud asjaolu ei välista, et isegi kui ta tegeleks ise varade võõrandamisega, siis ei kaasneks nendega müügiteenusekulusid.
19.Varade võõrandamisega seotud kulusid ei oleks esinenud juhul kui TÜ Todis Servis oleks täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu müügiteenuse kulud oleks tulnud lepingute üldtingimuste punkti 5.17 kohaselt lugeda varade võõrandamisega seotud kuluks ning tuginedes TsK § 222 lg-le 1 hagejale hüvitada. Vastustaja seisukoht
20.Kostjad ei pea hageja apellatsioonkaebust õigeks, vaidlevad sellele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. TÜ Todis Servis, Vladimir Gordini ja Vladislav Gordini apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
21.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus osas, milles kohus hagi rahuldas. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata kostjate poolt esiletoodud asjaolud ja esitatud tõendeid ning rikkus materiaalõiguse normi.
22.Kohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsK § 229 lg 2 kostjate vastutuse määra vähendamiseks. Ainult siis, kui on tõendatud, et võlausaldaja tegi kõik omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada, võib teha järelduse, et võlausaldaja tegutses kooskõlas TsK § 229 lg-st 2 tuleneva kohustusega võta tarvitusele abinõud kahju ärahoidmiseks. Lepingust tuleneva kahju ärahoidmiseks tulnuks võlausaldajal püüda realiseerida vara vähemalt selle jääkväärtusega. Vastupidiselt eeltoodule hindas hageja kapitalirendi lepingute objektideks olnud esemeid suvaliselt ja tunduvalt alla lepingujärgse jääkväärtuse. Seega kahju tekkimist ja/või suurenemist soodustas hageja ise.
23.Kahju on võimalik ära hoida kas täielikult või osaliselt. TsK § 229 lg-ga 2 on peetud silmas ka kahju osalist ärahoidmist. Nimetatud põhjusel ei ole asjakohane kohtuotsuses väidetu, et kostjad ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vaidlusaluseid sõidukeid oleks võimalik müüa hinnaga, mis vastaks jääkväärtusele.
24.Kohus jättis täielikult tähelepanuta kostjate poolt esitatud turuväärtusele tuginevad argumendid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks 4(6)
loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Eseme turuhinda saavad kindlaks määrata selleks pädevust omavad asjatundjad. Kostjad esitasid kohtule kirjaliku tõendina Scania Eesti AS arvamuse, mille kohaselt jäi sadulauto Scania R124LA 4x2 NA400 turuväärtus 2001 juunikuu seisuga vahemikku 640 000 - 650 000 krooni. Nimetatud arvamuse asjakohasust ja õigsust ei ole hageja seadnud kahtluse alla. Lepinguobjektiks olnud sadulautode jääkväärtus oli praktiliselt ligilähedane nende turuväärtusele. Tulenevalt sellest, et hageja ei toiminud viisil, mis eeldab abinõude tarvitusele võtmist kahju vähendamiseks, on põhjendatud kostjate vastutuse määra vähendamine. Kui maakohus ei näinud võimalust hagi täielikuks rahuldamata jätmiseks, pidanuks kohus rahuldama hagi müügikahju osas osaliselt. Vastustaja seisukoht
25.Hageja ei pea kostjate apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles hagi müügiteenuse eest tasu saamiseks jäi rahuldamata. Ülejäänud osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Hagi rahuldamise osas nõustub kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
27.Õige ei ole kostjate seisukoht, et hageja oleks pidanud vara realiseerima jääkväärtusega. Vara jääkväärtus ja turuväärtus ei pruugi kattuda. Jääkväärtus on liisingu eseme omandamiseks tehtud kulutused, millest on maha arvatud juba tasutud osamaksed ilma intressita, turuväärtus on aga hind, millega oletuslikult on võimalik liisinguese kasutatud sõidukite turul võõrandada. Tegelik turuhind on aga hind, millega liisinguesemele ka reaalselt ostja leidub. Hageja huvi oli realiseerida sõidukid parima hinna eest, seetõttu kasutas ta sõidukite realiseerimisele spetsialiseerunud müügiteenuse pakkujat. Pole alust arvata, et viimane realiseeris vara teadlikult alla turuhinna. Kuna müügiteenuse pakkuja teenustasu oleneb sõiduki lõplikust müügihinnast, siis on ka tema huvitatud, et talle müüki toodud sõiduk saaks realiseeritud parima hinna eest.
28.Kostjate väide, et juhul kui sõidukid oleks müüki pandud kallima hinna eest, oleks neile selle hinnaga ka ostjad leidunud, on paljasõnaline. Sõidukite kohta esitatud Scania Eesti hindamisaktid on koostatud sõidukeid reaalselt nägemata ning Scania Eesti AS on oma hindamisaktis ka öelnud, et neil on olemas vaid osaline sõidukite hooldusajalugu. Seetõttu on hinnang oletuslik ning ei kajasta tegelikku võimalikku müügihinda.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, milles kohus leidis, et müügiteenuse eest tasutud kulu ei ole rendilepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulu. Kapitalirendi üldtingimuste p-s 5.17 on toodud välja, et juhul kui liisingfirma lõpetab lepingu rentniku süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt ning võõrandab vara, on rentnik kohustatud hüvitama liisingfirmale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud. Kahtlemata on ka müügiteenuse kulu seotud vara võõrandamisega. Vara müügi korraldamisega kaasnevad kulud ka siis, kui liisingfirma ise sellega tegeleks. Liisingfirma põhitegevusalaks ei ole sõidukite müük ning seetõttu puuduvad tal nii sõidukite müügiks vajalikud tehnilised vahendid kui ka personal sellega tegelemiseks. Seega on mõistlik ja tavapärane kasutada sisseostetavat teenust, mis tagab professionaalse asjaajamise ja kulude kokkuhoiu.
30.Vara müügi vajadust ja selle teostamisega seotud kulusid ei oleks esinenud, kui rentnik oleks täitnud oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kuna eelpooltoodud põhjendustel on ka müügiteenuse kulu vara võõrandamisega seotud kulu, kuulub hagi ka selles osas rahuldamisele.
31.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude 5(6)
jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel kannavad seoses hagi rahuldamisega kohtukulud kostjad. Hageja kohtukuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 18 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 2250 krooni, seega kokku 20 250 krooni.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.