Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-4715 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagi Toomas Kraudi ja Monika Ronki vastu 90 476,11 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Artur Maljukov, kostja Toomas Kraut ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx), kostja Monika Ronk (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht teadmata) Kohtuistungi toimumise aeg 24.10.2007 Resolutsioon Välja mõista Toomas Kraudilt ja Monika Ronkilt solidaarselt 90 476,11 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Toomas Kraut võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Monika Ronk võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja T.Kraut sõlmisid 14.03.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500101/45kt. Hageja sõlmis 14.03.2005 käenduslepingu kostja M.Ronkiga, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500101/45kt ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja
tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 52 396.- kr ning käenduse tähtajaks 01.05.2009. Hageja ja kostja T.Kraut sõlmisid 19.05.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0500304/45kt. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 44 490,33 kr krediiti, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200.- kr. Lepingu järgi on kostja T.Kraut kohustatud maksma hagejale intressi 28,37% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 50 322,39 kr. Krediidi kulukuse määraks kujunes 54,36% aasta kohta ja krediidi brutosummaks 95 012,72 kr. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1,4. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid hageja ja käendaja 19.05.2005 kokkuleppe käenduslepingu muutmise kohta. Kokkuleppe kohaselt suurendati käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat 139 303.- kroonini ning pikendati käenduslepingu tähtaega 01.07.2011. Kuna kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjatele 21.06.2005, 14.07.2005, 16.08.2005, 14.09.2005, 17.10.2005, 24.11.2005, 20.12.2005, 26.01.2006, 20.02.2006 tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad reageerisid hageja meeldetuletuskirjadele lepinguliste kohustuste täitmiseks osaliselt. Hageja saatis 03.01.2006, 20.03.2006, 13.07.2006 kostjatele lepingu ülesütlemise hoiatused, mille kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kuna kostjad ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatusele hagejale kolme järjestikust makset ning kuigi hageja andis kostjatele võla tasumiseks vähemalt kahe nädalase tähtaja, mille jooksul kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 07.08.2006 põhivõlgnikule saadetud ülesütlemiseavaldusega lepingu üles, nõudes kostjatelt koheselt 64 886,80 kr tasumist, millest 41 042,30 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 14 516,36 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 8208,46 kr leppetrahv, 219,68 kr viivis ja 900.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud. Tulenevalt eeltoodust on hageja üldtingimuste p 10.2 ning TsMS § 79 lg 1 alusel sunnitud oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostja T.Kraudile 44 490,33 kr krediiti. Kostja T.Kraut rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas03.01.2006, 20.03.2006, 13.07.2006 kirjaliku teatega kostjatele lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu kahe nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult ja kasutades oma seadusest tulenevat õigust 07.08.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud
krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3, 9.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostjate lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostjate kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ja kahjuhüvitis. Kostjad ei ole lepingu kehtivuse ajal tasunud ühtegi makset. Kostjate poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 41 042,3 kr. Kuna pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja krediidisumma katteks ühtegi makset tasunud, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks endiselt 41 042,3 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 5949,75 kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 07.08.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 219,68 kr. Hageja alustab viivise arvestamist alates 08.08.2006. Viivise arvestamise alustamises kuni hagi esitamiseni oli viivis suurenenud järgnevalt: 08.08.2006 – 02.02.2007 5710,2 kr võrra (41 042,3x28,37%/365 päevaga x 179 päeva). Seega 02.02.2007 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 5929,88 (219,68 + 5710,2). Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 8208,46 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 5.3 ja 9.3, käenduselepingu p-de 1, 2 alusel, mis viitab hageja poolt kehtestatud hinnakirjale. Kostjad on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 900.- kr: kostjatele 13.07.2006 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 07.08.2006 saadetud lepingu ülesütlemiseavalduse, käendajale saadetud kaaskirja eest. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise e saamata jäänud tulu nõude, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Intressi saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi. Lepingu põhitingimuste alusel on kostjad kohustatud maksma hagejale intressi 28,37% krediidisummast aastas ehk kogu krediidisummalt tulnuks lepingu kehtivuse korral tasuda 50 322,39 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid,
st kostja poolset lepinguliste kohustute rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb lepingus kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 516,36 kr, tasutud intress 7718,46 kr ning leppetrahv 8208,46 kr. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist summas 19 879,11 kr (50 322,39 kr – 14 516,36 kr – 7718,46 kr – 8208,46 kr), mis tuleb kostjatelt üldtingimuste p-de 5.3 ja käenduslepingu p-de 1, 2 alusel solidaarselt välja mõista. Kahjuhüvitamise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi makset. Sellest lähtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg 1 ja käenduslepingute p-des 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu muutmise kokkuleppe alusel piiratud 139 303.- kr. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Maljukov palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 90 476,11 kr, millest 41 042,3 kr on tagastamata krediidisumma, 14 516,36 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5929,88 kr viivis, 8208,46 kr leppetrahv ning 900.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud ning 19 879,11 kr kahjuhüvitis. Kostja vastuväited Kostja T.Kraut kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli ta kätte saanud. Kostja M.Ronk kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli talle teatavaks tehtud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 416 lg 3 kohaselt vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostjate kanda võrdsetes osades.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.