Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5939.62 krooni ja viivised 2396.38 krooni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elab kostja xxx. Nimetatud majas on ainsaks kommunaalteenuste osutajaks hageja. Hageja on kostjale esitanud kommunaalteenuste eest arveid, mis on kätte saadavad võõrastemaja administraatori käest. Sellekohane teade on ka teadetetahvlil. Kostja on kommunaalteenuseid tarbinud, kuid ei ole nende eest tasunud. Kostja võlgnevus 2003.a eest on 4505.30 krooni, 2004.a eest 1523.15 krooni ja 2005.a eest 157.50 krooni. Kokku on kostja hagejale

võlgu 6185.95 krooni. Kohtuistungil vähendas kostja nõuet vee eest ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 5939.62 krooni. Hageja palub kostjalt nõutud summad välja mõista VÕS § 1027, § 1028, § 1032 järgi alusetu rikastumise sätete alusel. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt kuni 01.05.2007.a eest VÕS § 94, § 100 ja § 113 alusel välja mõista ka viivis suuruses 0.02%, kokku 2396.38 krooni. Asjaolu, et hageja on ainukeseks kommunaalteenuste osutajaks, kinnitab 08.01.1999.a sõlmitud joogivee tarbimise ja heitvete ärajuhtimise leping. Hagejal olid sõlmitud leping xxx, AS-iga Maardu Vesi ja OÜ-ga K.A. Thermo Engineering. Vee tariifid on kindlaks määratud ME AS Maardu Elamu 31.05.2001.a kirjaga. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest arvestas hageja kostjale abonenttasu. Hagejal oli õigus tasu arvestada, kuna osutas teenust AS-iga Maardu Elamu sõlmitud lepingu alusel. Kuna kostja ei esitanud hagejale veearvesti näite, arvestas hageja vee kulu keskmiselt ning tegi ümberarvestused pärast kostjalt andmete saamist. Alates 03.10.2005.a varustab kostjat veega xxx Hageja oli nõus, et 06.12.2003.a kuni 03.10.2005.a tarbis kostja vett 26 kantmeetrit ning tegi võlgnevuse osas sellest lähtudes ümberarvestuse. Hageja rendib OÜ-lt K.A. Thermo Engineering katlamaja ja veevarustuse süsteeme, lepingu objekt asub majas xxx Alates 13.01.2004.a on sisse viidud kütte ökonoomrežiim, 2004.a aprillist hageja kostjat küttega ei varusta. 2003.a jaanuarist kuni 2005.a septembrini arvestas hageja kostjale amortisatsioonikulusid 17.50 kr kuus. Need kulud sisaldavad veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide remondi- ja hoolduskulusid. Sel ajal olid remondikulud 80 745.75 krooni ning majas on 79 korterit. Seega peaks kõik korterid tasuma 30.95 krooni kuus, kuid hageja on nõudnud kostjalt väiksemat summat. Hageja osutas kommunaalteenuseid kuni 2005.a septembrini, pärast mida võttis korteriühistu Kallasmaa 3 maja haldamise enda kätte. Kostja ei ole tõendanud, et ta sai kommunaalteenuseid korteriühistult või viimane oleks maja hooldanud juba varem.

KOSTJA VASTUVÄITED

xxx vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja alates 24.10.2002.a hagejale kommunaalteenuseid osutanud. Kostja on nende eest tasunud korteriühistu Kallasmaa 3 esitatud arvete alusel korteriühistule. Kostjal ühistule võlgu ei ole. Kostja teatab ühistule ka tarbitud veenäidud ja elektrinäidud ning on tasunud nende eest korteriühistule. Asjas ei ole olulised hageja ja Maardu Elamu AS vahel sõlmitud lepingud joogivee kohta. Hageja ei ole kostjale varem teatanud, et kostjal tuleks tasuda vee, kanalisatsiooni ja kütte eest hagejale. Alusetu rikastumise sätted ei kuulu kohaldamisele, kuna kostja on teenuse eest tasunud. Hageja tagastas korteriühistu poolt talle üle kantud summad vee ja kütte eest, kuigi ühistul olid volitused tegutseda liikmete nimel ja tasuda teenuste eest. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud AS-ile Maardu Vesi vee eest või et hagejal oleks olnud AS-ile Maardu Vesi võlgnevus. Kostja ei hagejalt ühtegi arvet saanud. Hageja üüriteatised ei vasta raamatupidamisdokumendi nõuetele, kuna neist ei selgu, kust need summad on tekkinud ning kes teatise on koostanud. Hageja ei ole tõendanud enda ja xxx vahelist seost, mis tõendaks hageja poolt korteriühistule kommunaalteenuste osutamist või vahendamist. Kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud. Kohtuistungil oli kostja nõus, et tarbis 06.12.2003.a kuni 03.10.2005.a vett 26 kantmeetrit ning et kütet arvestatakse 2003.a kevadeni. Keskkütte süsteemi remondikulude jagamine vaid korterite vahel on põhjendamatu. Osa hoonet on hageja ainuvalduses ning kulude jaotusest ei selgu, kui suure osa kuludest tasus hageja kui hoone kaasomanik. Kõik remondikulud tasus kostja korteriühistule. Hageja 12.01.2004.a istungi protokolli kohaselt köetakse alates 13.01.2004.a vaid nii palju, et

hoida süsteemi külmumise eest. Kuna hoone elanikud sooja ei saanud, hageja tagas vaid küttesüsteemi säilimise, ei ole elanikelt raha küsimine õigustatud. Kuna kostja ei ole hagejale võlgu, ei ole alust ka intressi välja mõista. Hageja esitatud viivise arvestus on vigane ning põhjendamatu. Kostja sai võlgnevusest teada alles kohtu kaudu. Hagiavalduse lisas on viivise suuruseks määratud 0.02% võlgnevusest, lisas aga 0.04%. Lisaks ei selgu, mis ajast viiviseid on arvestatud.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja elab aadressil xxx. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et pooled on nimetatud majas kaasomanikud, kusjuures xxx kuulub 70/10000 ning xxx 9821748/10000 kaasomandist (tl 60-62). Kostja omandas mõttelise osa ehitisest 24.10.2002.a notariaalse lepinguga (tl 104-111). Seega on poolte puhul tegemist elamu kaasomanikega, kusjuures elamu kuulub neile mõttelistes osades ning elamus ei ole korteriomandeid. Kohaldamisele ei kuulu korteriomandiseadus. Majas loodi korteriühistu Kallasmaa 3 ning see kanti registrisse 24.10.2002.a (tl 103). Kuna hageja ei ole osutanud teenuseid lepingulisel alusel korteriühistule ning korteriühistu ei ole esitanud nõuet kostja vastu, ei kuulu kohaldamisele ka korteriühistuseadus. Hageja palub kostjalt välja mõista amortisatsioonikulud, vee ja kanalisatsiooni kulu, tasu sooja vee eest ning kütte eest ja vee abonenttasu. Hageja nõude suurus kajastub hageja esitatud arvetel (tl 7178) ning võlgnevuse tabelites (tl 79-90). Kohus leiab, et kohaldamisele kuuluvad asjaõigusseaduses kaasomandit reguleerivad sätted ning võlaõigusseaduse alusetu rikastumise instituuti käsitlevad sätted. Kostja esitatud 26.05.2006.a tõendist nähtub, et kostjal ei ole võlgnevust korteriühistu xxx ees ning kostja tasub alates 01.11.2002.a kommunaalteenuste eest korteriühistule (tl 102). Kohus leiab, et kui hageja on kandnud seoses majaga kulutusi, mille hüvitamiseks ei ole tal sõlmitud lepingut korteriühistuga, tekib hagejal nõudeõigus teiste kaasomanike vastu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal ning korteriühistul selline leping sõlmitud oleks. Seega ei arvesta kohus otsuse tegemisel asjaoluga, kas kostja on hageja nõutud teenuste eest juba ühistule tasunud. Kohus arvestaks ühistule tasumist ainult siis, kui kostja näiteks ära, et korteriühistu on nõutud summad hagejale mingi kokkuleppe alusel hüvitanud. Kostja seda näidanud ei ole. Kostja esitatud raamatupidaja õiendist nähtub, et korteriühistu on tasunud xxx summasid, mille xxx tagastas (tl 43, II kd). Korteriühistu juhatuse liikme xxx 24.09.2005.a kirjast nähtub, et korteriühistu on xxx 2005.a aprilli, mai, juuni ja juuli eest summasid, mille kohta ühistu teatas, et xxx võib selle raha üle kanda xxx või katta AS xxx võlgnevuse AS Maardu Vesi ees (tl 31-34, II kd). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Maardu Vesi AS arvestas nimetatud summa majaelanike veevõla katteks ning ei ole ka teada, kui suur summa sellest oleks arvestatud kostja kulude katteks. Seega leiab kohus, et ei ole tõendatud, et ühistu oleks tasunud hagejale kostja eest mingeid summasid nende teenuste eest, mis on hagis toodud. Asjaolu, et korteriühistu on esitanud kostjale arved ka vee eest, ei tähenda, et korteriühistu ka vee eest vee-ettevõtjale tasus (tl 132-166). AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulude hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kohus leiab, maja säilitamiseks vajalike kulutuste hulka tuleb lugeda kulutused küttele ning amortisatsioonikulud. Küttekulud Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja küttis maja. Kostja võttis omaks, et hageja küttis maja kuni 2003. a kevadeni ning alates 13.01.2004.a vaid nii palju, et hoida süsteemi külmumise eest.

xxxa Nõukogu 12.01.2004.a istungi protokolli kohaselt köetakse xxx maja alates 13.01.2004.a ökonoomsel režiimil (tl 205, 206). Hageja palub kostjalt välja mõista küttekulu alates 01.01.2003.a kuni 2004.a märtsini, s.t kuni 2004.a veebruar toimunud kütmise eest kokku 2946.85 krooni (2003.a eest 2214.14 krooni ning 2004.a eest 732.71 krooni, tl 79-84). Hageja on esitanud soojusenergia eest arveid, lähtudes majandusministeeriumi metoodikast (tl 195-200) ning AS Saurix Petroleum Ltd arvetest (tl 201-204). Kostja ei ole küttekulude arvestust summaliselt vaidlustanud ning kohus loeb põhjendatuks hageja esitatud nõude küttekulude osas kogu ulatuses summas 2946.85 krooni. Amortisatsioonikulud Hageja on lisaks küttele palunud kostjalt välja mõista ka amortisatsioonikulud, mis sisaldavad veevarustuse-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemide remondi- ja hoolduskulusid. Kohus leiab, et kuna küttesüsteemi käigushoidmine nõuab kulutusi, on hageja nõue põhjendatud. 28.04.2001.a rendilepinguga on tõendatud, et xxx võttis rendile OÜ-lt K.A.Thermo Ingineering kütte ja veevarustuse süsteemid aadressil xxx renditasuga 11 800 krooni kuus (tl 68, 193). Hageja on esitanud amortisatsioonikulude tõendamiseks majanduskulude tabeli ning arve-saatelehed, millest nähtuvalt hageja kulud olid 2003.a kuni 2005. a kokku 80 745.77 krooni (tl 173-192). Kostjale kuulub majast 70/10 000 mõttelist osa ning tulenevalt AÕS §-st 72 lg 4 tuleks kostjal hüvitada hagejale selle ajavahemiku eest kokku 565.22 krooni (80 745.77 / 10 000 x 70), s.t. 17.10 krooni kuus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 17.50 krooni kuus, kokku 01.01.2003.a kuni 2005.a september eest 577.50 krooni. (210 + 210 + 157.50 kr, tl 79-90). Hageja on ebaõigesti arvestanud amortisatsiooni, jagades kulud korterite arvuga. Tulenevalt AÕS § 74 lg 4 tuleb kulusid arvestada võrdelist kaasomandi mõttelisele osale, s.t kasutatava pinna suurusele. Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude amortisatsioonikulude hüvitamiseks summas 565.22 krooni. Vee ja kanalisatsiooni kulu, tasu sooja vee eest ning abonenttasu Kohus leiab, et vee kasutamise võimaldamist ei saa lugeda asja säilitamiseks vajalike kulude hulka. Kui hageja on kostjale vett müünud, on hagejal õigus nõuda kostjalt vee eest tasumist VÕS § 1041 alusel. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sa või teada saama pidi. 08.01.1999.a sõlmitud joogivee tarbimise ja heitvete ärajuhtimise lepinguga on tõendatud, et AS Maardu Elamu kindlustas xxx joogivee tarnimise ja heitvete ärajuhtimise (tl 63). Lepingus on teenuse ostja aadressiks märgitud xxx ning kostja ei ole osundanud, et nimetatud leping võiks käia mingi teise maja kohta. AS Maardu Elamu 31.05.2001.a ja AS Maardu Vesi teatises on ära toodud vee ja kanalisatsiooni hinnad ning ära määratud ka abonenttasu suurus (tl 66, 67). Hageja on esitanud vee tarbimise arvestuse (tl 6-22, II kd). Kuna kostja on omaks võtnud, et ta vett tarbis, täitis hageja vee eest tasudes kostja kohustuse, olemata selleks õigustatud või kohustatud. Hageja arvetest ning võlgnevuse tabelitest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt vee eest tasumist alates 01.01.2003 kuni 2005.a septembrini ning abonenttasu 2004.a aprillist kuni 2005.a augustini (tl 7990). 31.08.2005.a veevarustuse- ja heitvete ärajuhtimise teenuste müügilepinguga on tõendatud, et AS Maardu Vesi asus alates 31.08.2005.a osutama teenust xxx (tl 112-116). Kostja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt xxx tasus alates 09.02.2005.a AS-ile Maardu Vesi teenuse eest (tl 41-21, II kd). 15.09.2005.a teatisega on tõendatud, et alates 29.09.2005.a ei osutanud hageja enam kostjale veega varustamise teenust (tl 213). Kuna kohus on eelpool asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu tasus hagejale vee kasutamise ning abonenttasu juba varem, tuleb hageja nõue rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja veemõõtja näit oli 06.12.2003.a 9.89 m3 ja 03.10.2005.a 35.942 m3. Seega tarbis kostja hageja näidatud ajal vett kokku 26 kantmeetrit. Hageja on täpsustanud vee osas võlgnevuse arvestust ning palub kostjalt selle aja eest välja mõista vee eest kokku 535.59 krooni (tl 22, II kd). Lisaks palub hageja kostjalt vee kuluna välja mõista

01.01.2003.a kuni 2003.a detsembrini 1187.92 krooni ning vee soojendamise eest 01.01.2003.a kuni 2003.a oktoober k.a 824.63 krooni. Kostja ei ole neid summasid vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt võlgnevuse hageja kasuks välja. Hagejal oli kohustus tasuda vee eest Maardu Vesi AS-ile abonentasu ja seega on tal õigus nimetatud summa 519.20 krooni (330.40 + 188.80) sisse nõuda kostjalt. Kuna poolte vahel ei ole vaidlust 06.12.2003.a kuni 03.10.2005.a tarbitud vee osas, ei analüüsi kohus tarbitud vee arvestust (tl 209, 210) ja veekulu norme (tl 211-212). Kokku on kostja tarbinud ja hageja tasunud vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest 3067.34 krooni ja küttega seotud kulutuste eest 3512.07 krooni, kokku 6579.41 krooni. Kostja on hagejale teenuste eest tasunud arvestustest nähtuvalt 652.09 krooni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 5927.32 krooni. Viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks on VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Hageja on esitanud tõendina teatise, mille kohaselt hageja teatas maja elanikele, et korteritasu kviitungid võib saada kätte hotelli administraatorilt (tl 94). Kuna viivise nõudmise õigus tuleneb hagejale seadusest, ei analüüsi kohus, millal ja kas kostja on hageja esitatud arved kätte saanud. Hageja on esitanud viivise arvestuse, lähtudes viivise määrast 0.04% (tl 91-93, tl 23 II kd). Kuni 30.12.2005.a oli intressimääraks 2% aastas ning VÕS § 113 kohaseks viiviseks 9% aastas, s.t 0.025% päevas. Alates 01.01.2006.a oli viivise määraks 9.25% aastas, s.t 0.025% päevas ja alates 01.07.2006.a 9.75% aastas, s.t 0.027% päevas. Hageja on esitanud viivise arvestused kuni 01.11.2005 ja alates 01.11.2005 kuni 01.05.2007.a. Hageja on viivise arvestusel lähtunud amortisatsioonikuludest summas 17.50 ja kohus peab põhjendatuks 17.10 krooni kuus. Hageja on viivist arvestanud ka vee tarbimise pealt, kuid selle võrra põhinõuet vähendanud. Kohus leiab, et kuna ei ole tõendatud, millal täpselt kostja kui palju vett tarbis, on otstarbekas lähtuda hageja esitatud arvestusest ning võtta vee tagasiarvestuse summa maha 2005.a alates 2005.a määratud vee maksetest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised järgmiselt: • 2003.a võlgnevuse eest kuni 01.11.2005 kokku 1058.55 krooni (jaanuar 176.40 kr, veebruar 179.50, märts 131, aprill 110.15, mai 77.55, juuni 49, juuli 47.50, august 45.80, september 44.20, oktoober 83.80, november 58.50, detsember 55.15); • 2004.a võlgnevuse eest kuni 01.11.2005 kokku 244.50 krooni (jaanuar 107.80, veebruar 33.30, märts 30.25, aprill 28.85, mai 10.10, juuni 9.55, juuli 9, august 8.50, september 2, oktoober 1.85, november 1.70, detsember 1.6); • 2005.a võlgnevuse eest kuni 01.11.2005 kokku – kuna vee makseid ei arvesta, ületavad laekumised maksete summasid ja viiviseid ei ole; • 01.11.2005 kuni 01.05.2007.a. kokku 337.37 krooni. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised 1640.42 krooni. Kohus ei analüüsi kostja esitatud dokumente, millele ei ole lisatud eesti keelseid tõlkeid (tl 117, 121-122, 125-127, 128, 129, 131). Kohus ei analüüsi majaelanike S. Kovaljova ning M. Troshkina tunnistusi (tl 35, 36 II kd), kuna neid isikuid ei ole tunnistajatena kohtus üle kuulatud ning kohus ei ole võtnud neilt tunnistusi ka kirjalikult. Kohus ei analüüsi ka majaelanike kirju K.A. Termoengineering OÜ-le ja Maardu linnavalitsusele (tl 37-40 II kd), kuna nimetatud kirjad ei tõenda, et majas oli küte täiesti välja lülitatud. Kohus ei analüüsi KÜ 22.02.2004.a protokolli, kuna kostja ei ole tõendanud sellega majas kütte puudumist ning vee ja kanalisatsiooni kasutamise mahu osas poolte vahel vaidlus puudub (tl 46-47 II kd). Kohus ei anna hinnangut kostja esitatud xxx

bilansile ning tulude-kulude aruandele, kuna sellest ei nähtu kostja kohustuste olemasolu või puudumine hageja ees (tl 123, 124). Samuti ei hinda xxx sõlmitud 29.10.2002.a elektrienergia müügi ja võrguteenuste osutamise lepingut (tl 118-120), kuna hageja ei ole esitanud kostjale arveid elektriteenuse osutamise eest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi peaaegu kogu põhivõla väljamõistmise nõudes, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.