Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
30. oktoober 2007.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-05-20812 (endine number 2/276-26261/05)
Tsiviilasi
VR hagi ÄAS-i (endise ärinimega E-MÄ) vastu 122 600 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja VR(isikukood XXX, elukoht XXXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja JB kostja ÄAS (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja lepinguline esindaja MS iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel SP(isikukood XXX, elukoht XXX) kolmanda isiku lepinguline esindaja PJ 09. oktoober 2007.a, avalik kohtuistung hageja VR, hageja esindaja JB, kostja esindaja MS, iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel SP, kolmanda isiku
Istungi toimumise aeg
esindaja PJ, tõlk Nadežda Timofejeva, istungit protokollis
Istungil osalenud isikud
sekretär Carmen Vahem.
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud VR esitas 24.11.2005.a kohtule hagi EAÄ AS(praeguse ärinimega ÄAS) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel laenuleping, millega hageja andis kostjale laenu 82 600 krooni. Laenu tagastamise tähtajaks oli 22.07.1998.a. Selleks ajaks laenu ei tagastatud. Kostja juhatuse liige G. N lubas korduvalt laenu tagastada. Peale kostja juhatuse liikmete vahetumist loobus uus juhatus laenu tagastamast. Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäeva möödalaskmise juhuks ettenähtud viivis 0,5 % päevas tasumata summalt. Hageja palub välja mõista viivise summas 40 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 82 600 krooni ja viivise 40 000 krooni, kokku 122 600 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja raamatupidamises ei ole ühtegi dokumenti, mis kinnitaks laenu saamist hageja poolt. Samuti puuduvad andmed laenu saamise kohta kostja majandusaasta aruandes. 09.10.2007.a toimunud istungil leidis kostja, et hagi on aegunud. Hagi aegus 01.07.2005.a. Kolmanda isiku seisukoht Harju Maakohtu 06.02.2007.a määrusega kaasati kostja endine raamatupidaja SP menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kolmas isik asus seisukohale, et laen on hagejale tagastatud. 09.10.2007.a toimunud istungil toetas kolmas isik kostja seisukohta, et hagi on aegunud. Menetluse senine käik Kuna kostja esindaja 21.03.2007.a toimunud eelistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Harju Maakohtu 10.04.2007.a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 122 600 krooni ja menetluskulud 8000 krooni. Kostja esitas 18.04.2007.a kaja menetluse taastamiseks. Harju Maakohus rahuldas 30.08.2007.a määrusega kaja ning taastas menetluse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja esindaja palus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse kohta. Teised menetlusosalised nõustusid sellega. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 22.06.1998.a laenulepingu, mille p 2.1 järgi kohustus hageja andma kostjale laenu 82 600 krooni. Laenulepingu p 2.2 kohaselt oli laenusumma tagastamise tähtaeg 28.07.1998.a. Laenulepingu punkt 4.1 järgi kohustus laenusaaja tasuma viivist 0,5 % tähtaegselt tasumata laenusummalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002.a tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit
2002.a kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002.a. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.a. Kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.07.2002.a kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele alates 01.07.2002.a kehtiv TsÜS. Hageja on leidnud, et tulenevalt TsÜS § 146 lg 4 on hagi aegumistähtaeg käesoleval juhul kümme aastat. TsÜS § 146 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus leiab, et kuna kostja on vaielnud nõude olemasolule vastu, siis ei saa rääkida kohustuste tahtlikust rikkumisest. Antud juhul ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. Samuti väitis hageja, et enne hagiavalduse esitamist kohtule toimusid poolte vahel läbirääkimised laenu tagastamise üle. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Kostja väitel lõppesid läbirääkimised 2001.a. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et alates 01.07.2002.a on poolte vahel toimunud läbirääkimisi vaidlusaluse nõude üle. Seega ei saa asuda seisukohale, et hagi aegumise tähtaeg oleks olnud peatunud. Lähtudes VÕSRS § 9 lg 2 ning TsÜS § 146 lg 1 on aegumistähtaeg kolm aastat alates 01.07.2002.a. Hagi esitati kohtusse 24.11.2005.a. Seega esitati hagi kohtusse peale hagi aegumistähtaja möödumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega jätab kohus hagi lõppotsusega rahuldamata. Kostja ning kolmas isik ei taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.