lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-41851/2

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-41851/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 25 lg 1AÕS § 65 lg 1Ebaõige kande parandamineRLS § 19 lg 3RLS § 71

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja

30. oktoober 2007. a, Jõhvi

koht Kohtuasja number

2-07-41851

Kohtuasi

Rakvere notari K. P. määruskaebus Viru Maakohtu kohtunikuabi T. K. 20.09.2007. a kandemääruse peale kinnistamisasjas 3132200707

RESOLUTSIOON

1.Määruskaebus rahuldada.
2.Teha uus määrus ning rahuldada 10.09.2007. a kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatus.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

I Faktilised asjaolud

1.Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna elektroonilisse registriossa nr ... (korteriomand ...) II jakku on omanikuna sisse kantud V. V. (isikukood ...).
2.V. V. suri ... a. Pärand läks üle pärimisseaduse § 13 alusel V. V. tütrele V. K. (isikukood ...), sh korteriomand ...
3.Rakvere notari K. P. asendaja J. J. andis 10.09.2007. a V. K. välja pärimisõiguse tunnistuse (notari ametitoimingute raamatu registri nr ...).

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.
Notari asendaja esitas 10.09.2007. a V. K. nimel Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (notari ametitoimingute raamatu registri nr ...), milles taotles sissekannete tegemist kinnistusraamatu registriosa teises jaos – kustutada kanne V. V. kohta ja kanda sisse omanikuna V. K. Kinnistamisavalduses on notari märge: ebaõige kande parandamine on riigilõivuvaba, riigilõivuseaduse (RLS) § 25 lg 1 p 1.

II Kohtunikuabi kandemäärus

5.Kohtunikuabi T. K. 20.09.2007. a määrusega jäeti kinnistamisavaldus käiguta ning V. K. kohustati tasuma riigilõiv taotletava omanikukande eest ning esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument hiljemalt 20. oktoobriks 2007. a.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on kande tegemine kinnistusraamatusse takistatud, kuna riigilõiv ei ole tasutud. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 33 lg 2 ja 35 lg 1 p 6 tuleb kinnistamisavaldusele lisada tõend lõivu tasumise kohta; kanne kinnistusraamatusse tehakse peale lõivu tasumist. Notar on märkinud avalduses, et ebaõige kande parandamine on riigilõivuvaba (RLS § 25 lg 1 p 1), kuid kohtunikuabi sellega nõus ei ole. Kohtunikuabi leiab, et RLS § 25 loetleb alused, millised kinnistamistoimingud on riigilõivuvabad. Esitatud kinnistamisavalduses ei ole tegemist ei alusetu ega ebaõige kande parandamise taotlusega. RLS § 25 lg 1 p 1 järgi ei võeta riigilõivu alusetu või ebaõige kande parandamise eest. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Pärimise puhul ei ole pärija õigusi rikutud ebaõige kandega. Kinnistusraamat on muutunud kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks. Sellisel juhul ei ole tegemist AÕS § 65 lg 1 sätestatud ebaõige, pärija õigusi rikkuva kandega.

III Määruskaebuse sisu

7.Rakvere notar K.P. esitas V. K. esindajana 28.09.2007. a määruskaebuse kohtunikuabi määruse peale ning taotleb kinnistusosakonnale 10.09.2007. a esitatud kinnistamisavalduse rahuldamist (kande tegemist kinnistusraamatusse). Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunikuabi on vääralt tõlgendanud seadust ja pole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega. Riigikohtu 28.03.2007. a lahendis 3-2-1-25-07 leidis kohus, et „On võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Selline juhtum on näiteks pärimine“. Samas lahendis märkis Riigikohus: „Riigikohus on 20.11.2003. a lahendis 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist tühise

asjaõiguslepingu alusel tekkinud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks.“ Notar leiab, et kinnistamistoiming on käesoleval juhul riigilõivuvaba, sest tegemist on ebaõige kande parandamisega.

IV Kohtu põhjendused

8.Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
9.Kohtunikuabi kandemääruse põhjenduste kohaselt tuleneb riigilõivu tasumise kohustus käesolevas asjas RLS § 25 (25 lg 1 p 1) koostoimes AÕS § 65 lg 1, RLS 70.
10.RLS §-s 25 on sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise alused kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingute eest. RLS § 25 lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta alusetu või ebaõige kande parandamise eest. Sama oli sätestatud ka kuni 31.12.2006. a kehtinud RLS §-s 19 lg 3 p 1.
10.1.Kohus märgib esmalt, et RLS § 25 puhul on tegemist erandiga riigilõivu tasumise kohustusest (kinnistusraamatu toimingutes).
10.2.Teiseks, riigilõivuvabastuse olemasolu väljaselgitamiseks on vaja analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige kande parandamise taotlusega. Kohus nõustub kohtunikuabiga selles, et pärimise puhul muutub kinnistusraamat kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks, kuid ei ole nõus sellega, et taolisel juhul ei ole tegemist asjaõigusseaduse §-s 65 lg 1 sätestatud ebaõige kandega. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kohus ei nõustu kohtunikuabiga, et kande parandamine toimub siis, kui keegi midagi valesti tegi (isiku õigusi on ebaõige kandega rikutud). Ebaõige on kanne siis, kui see ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga (olenemata sellest, kas kanne on tehtud õigusliku aluseta või kinnistusraamatupidaja veal). Kanne on ebaõige ka siis, kui kande alus on hiljem ära langenud. Kande alus langeb ära ka pärimise puhul. Kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud surnud isik (mitte aga pärija), on kinnistusraamat vale. Kinnisasja omaniku surma ja pärimise korral toimub samuti kande parandamine pärija ühepoolse notariaalselt kinnitatud avalduse alusel. Riigikohus on 20.11.2003. a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Lahendites 3-2-1-25-07 ja 3-2-1-26-07 (AS Kaupmees Investeeringud kaasused) märkis kohus, et /---/ praegusel juhul ei ole tegemist tühise asjaõiguslepingu alusel tehtud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise

omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks. Kuna RLS § 19 lg 3 p 1 näeb ette, et ebaõige kanne on riigilõivuvaba, on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud muutmata maakohtu määruse, millega anti avaldajale täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks /---/.

10.3.Kolmandaks, RLS §-s 25 lg 1 p 1 (RLS-2006, § 19 lg 3 p 1) kasutatakse nii alusetu kande kui ka ebaõige kande mõistet, seega kandeid, mis on algusest saadik väärad kui ka sellised, mis muutusid ebaõigeks hiljem. Kohus märgib, et riigilõivu tasumise kohustus peab nähtuma seadusest selgelt ning võimalikult arusaadavalt. Riigikohus on AS Kaupmees Investeeringud kaasustes rõhutanud, et /---/ riigilõivuseadust mis paneb isikutele teatud lõivustavate toimingute tegemise soovi korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole näiteks õige järeldada, et isikutel on kohustus ebaõige kande parandamise eest tasuda riigilõivu juhtudel, mil kanne on muutunud ebaõigeks isikute enda soovitud käitumise (nt äriühingu jagunemise) tagajärjel. Sellise regulatsiooni oleks seadusandja pidanud seaduses selgelt sätestama. Riigilõivuseadus ei sätesta otseselt, samuti ei erista, et lõivustatav on kinnistamistoiming kinnistusraamatuvälise omandi muutumisel ning et riigilõivuvaba on alusetu või ebaõige kande parandamine, mis oli algusest peale alusetu või ebaõige.
10.4.Neljandaks, RLS § 71 sätestab riigilõivu arvestamise alused kinnistusraamatu toimingute puhul (omaniku kohta kande tegemine), omaniku kande muutmisel ebaõige kande parandamise läbi rakendub RLS § 25 lg 1 p 1 sätestatud riigilõivuvabastus. Seega on ebaõige kohtunikuabi seisukoht, et riigilõivu võtmise aluseks on RLS § 71.
11.Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS §§ 663 lg 4 ja 6, 667 lg 1, leiab kohus, et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.08.20262-26-10908/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja