lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-26-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 28.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-26-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
28.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RLS § 51 lg 1ÄS § 446 lg 1Kande õiguslik toimeRLS § 19 lg 3RLS § 25 lg 1TsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamineTsMS § 692 lg 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedTsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-2-1-32-08Riigikohus14.05.20082-07-41851/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.10.20072-07-41862/2Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja30.10.20073-2-1-37-07Riigikohus10.04.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-26-07 Tartu, 28. märts 2007. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull AS-i Kaupmees Investeeringud kinnistamisavaldus. Viru Ringkonnakohtu 29. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-30186 AS-i Kaupmees Investeeringud määruskaebus Avaldaja AS Kaupmees Investeeringud (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Tambet Toomela 5. märts 2007. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 29. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-30186 ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna 18. septembri 2006. a määrus nr 1850292006 (kinnistusasi nr 3919200609).
2.Saata kinnistamisavaldus Viru Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada osaühingule Advokaadibüroo Ots & Co AS-i Kaupmees Investeeringud määruskaebuselt 3. jaanuaril 2007. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.1. veebruaril 2006. a tõestas Tallinna notar Tarvo Puri aktsiaseltsi Kaupmees ja Ko jagunemiskava. Jagunemiskava p 2.1.1 kohaselt oli omandava äriühingu ärinimi AS Kaupmees Investeeringud. Jagunemiskava p 6.1.3 järgi andis jagunev äriühing omandavale äriühingule üle Narva linnas Puðkini 56 asuva kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1719609 all.
8.augustil 2006. a kanti äriregistrisse AS Kaupmees Investeeringud. 16. augustil 2006. a kanti äriregistrisse AS Kaupmees ja Ko jagunemine eraldumise teel. 23. augustil 2006. a allkirjastas AS Kaupmees Investeeringud juhatuse liige kinnistamisavalduse, mille kinnitas notar Gunnar Savisaar. Kinnistamisavalduse kohaselt taotleti Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1719609 all sisse kantud kinnistu suhtes omaniku parandamise kande tegemist, märkides kinnistu omanikuks AS-i Kaupmees Investeeringud. Notar Gunnar Savisaar edastas kinnistamisavalduse Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.Viru Maakohtu kinnistusosakonna 18. septembri 2006. a määrusega andis kohtunikuabi avaldajale riigilõivu tasumiseks täiendava tähtaja 18. oktoobrini 2006. a. Määruse järgi tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 51 lg 1 kohaselt kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse riigilõivu täismääras. Praegusel juhul ei olnud tegemist ebaõige kande parandamisega ning riigilõivuseaduses ei esine ühtegi alust, millest nähtuvalt oleks kinnistamistoiming riigilõivuvaba. Määruses hoiatati, et ettenähtud tähtajaks riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamata jätmise korral jätab kohus kinnistamisavalduse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palus kinnistamisavalduse rahuldada.
4.Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati Viru Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohus jättis 29. detsembri 2006. a määrusega kaebuse rahuldamata. Määruse resolutsioonis märkis ringkonnakohus, et määruse peale ei saa edasi kaevata. Ringkonnakohus leidis, et kandemäärus on õige. Praegusel juhul ei ole tegemist ebaõige kande parandamisega ning riigilõivuseaduses ei esine ühtegi alust, millest nähtuvalt oleks taotletav kinnistamistoiming riigilõivuvaba. Samuti ei ole asjakohane avaldaja väide ebaõige omanikukande kohta. Asjas ei saa kohaldada RLS § 19 lg 3 p 1, sest kinnitusraamatust nähtuva omanikukande alusdokumendid on õiged. Kanne ei ole alusetu ega ebaõige.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja Viru Maakohtu 18. septembri 2006. a määruse tühistada ja kohustada kinnistusraamatu pidajat kinnistamisavalduse alusel kande tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt läks äriseadustiku (ÄS) § 446 lg 1 kohaselt kinnistu omand jagunemise kandmisega äriregistrisse kinnistusraamatuväliselt üle omandavale äriühingule. Seega on senine omanikukanne ebaõige. Riigilõivuseaduse § 19 lg 3 p 1 kohaselt on kinnistamisel riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine. Kõikidel juhtudel, mil omand läheb üle kinnistusraamatuväliselt (nt pärimisel, äriühingute ühinemisel ja jagunemisel), on tegemist ebaõige kande parandamisega. Ringkonnakohus ei ole vastanud määruskaebuse väidetele ning on eksinud, leides, et määrus ei ole edasikaevatav.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada riigilõivuseaduse väära tõlgendamise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu määrusele tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu kinnistusosakonna määrus ja kinnistamisavaldus tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
8.Kolleegium märgib esmalt, et ringkonnakohus eksis, kui märkis määruses, et määrus ei ole edasikaevatav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 kohaselt võib avaldaja esitada määruskaebuse kandemääruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 696 lg 3 teise lause kohaselt võib hagita menetluses tehtud muu määruse (st mitte menetlust lõpetava määruse) peale edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Riigikohus on oma 8. novembri 2006. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006, 41, 348) leidnud, et on põhjendatud tõlgendada TsMS § 696 lg 3 teist lauset ja TsMS § 599 esimest lauset koostoimes avaldaja kasuks nii, et edasikaebevõimalus on tagatud ka viimati mainitud sättes nimetatud puuduste kõrvaldamise määruse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
9.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus valesti tõlgendanud enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud RLS § 19 lg 3 p 1. Nimetatud sätte kohaselt on kinnistamisel riigilõivuvaba alusetu või ebaõige kande parandamine. Sama regulatsioon on sätestatud ka alates 1. jaanuarist 2007. a kehtiva RLS § 25 lg 1 ps 1. Seega tuleb riigilõivuvabastuse olemasolu väljaselgitamiseks analüüsida, kas tegemist on ebaõige kande parandamise taotlusega. Praegusel juhul on esitatud avaldus omanikukande parandamiseks, kuna äriühingu jagunemiskavas on ette nähtud kinnistu omandiõiguse üleminek jagunevalt äriühingult omandavale äriühingule ja jagunemise kohta on tehtud kanne äriregistrisse.
10.Kolleegium märgib esmalt, et riigilõivuseadust, mis paneb isikutele teatud lõivustatavate toimingute tegemise korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole näiteks õige järeldada, et isikutel on kohustus ebaõige kande parandamise eest tasuda riigilõivu juhtudel, mil kanne on muutunud ebaõigeks isikute enda soovitud käitumise (nt äriühingu jagunemise) tagajärjel. Kui seadusandja soovis nt äriühingu jagunemise tagajärjel tekkinud ebaõige kande parandamise eest kehtestada riigilõivu maksmise kohustuse, oleks olnud vajalik see seaduses selgelt sätestada. Sarnasele järeldusele maksuseaduste kohta on Riigikohus jõudnud nt oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-4-00 (RT III 2000, 11, 116), milles leiti, et maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, s.t maksukoormust suurendavalt. See põhimõte tuleneb omakorda õigusriigi põhimõttest, et isiku õigusi ja vabadusi ei saa avalik võim suvaliselt piirata.
11.Asjaõigusseaduse § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega on võimalik ka olukord, mil kinnisomand läheb seaduse kohaselt üle ilma asjaõiguslepinguta ja sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Selline juhtum on näiteks pärimine. Äriseadustiku § 446 lg 1 esimese lause kohaselt läheb jagunemise kandmisega jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse jaguneva ühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara, vastavalt jagunemislepingus ettenähtud jaotusele üle omandavatele ühingutele. Seega seab ka ÄS § 446 lg 1 kinnisomandi ülemineku sõltuvusse mitte kinnistusraamatu kandest, vaid äriregistrisse tehtavast äriühingu jagunemise kandest. Seega on ka sellel juhul tegemist kinnistusraamatuvälise omandi tekkimisega.
12.Asjaõigusseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Äriseadustiku § 446 lg 1 teise lause kohaselt tehakse pärast jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse vara ülemineku kanded registrites omandava ühingu avaldusel. Kinnistusraamatuseaduse § 651 kohaselt, kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, võib kinnistusosakond kohustada omanikku või testamenditäitjat esitama kinnistusraamatu parandamiseks avalduse ja kande tegemiseks vajalikud dokumendid. Riigikohus on 20. novembri 2003. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03 (RT III 2003, 35, 368)

leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist tühise asjaõiguslepingu alusel tehtud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks. Kuna RLS § 19 lg 3 p 1 nägi ette, et ebaõige kanne on riigilõivuvaba, on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud muutmata maakohtu määruse, millega anti avaldajale täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Seetõttu tuleb nimetatud määrused tühistada ning saata asi kinnistamisavalduse menetlemiseks maakohtule. Kolleegium leiab ka, et enne 1. jaanuari 2007. a kehtinud RLS § 51 lg 1, mille kohaselt tasutakse kinnistu uue omaniku kandmisel kinnistusraamatusse riigilõivu reeglina täismääras, reguleeris juhtumeid, mil ei ole tegemist ebaõige kande muutmisega. Sellistel juhtudel oli seadusandja pidanud RLS § 51 lg-te 2 ja 3 kohaselt selgesõnaliselt vajalikuks senise omaniku lähedaste isikute sissekandmise korral uue omanikuna teha soodustusi riigilõivu määra kohta. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.