Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.06.2000 liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved kogusummas 2040,50 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 2019,30 krooni. Hageja on põhivõlgnevuse arvestamisel jätnud tähelepanuta arvetel kajastatud viivise. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, s.t vastavalt punktile 4.1.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil Rahu 8-26 Tartu. Täiendavast aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 4.1.4 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevalt tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 4.2 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 7.6 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas tasumata arvetest ja andis tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja ja kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 7.5 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t maksetähtajaks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 02.03.2007. Kostja on olnud viivituses 2321 päeva. Kostja viivisevõlg on 23 442,10 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, nõuab hageja viivise summas 2018,30 krooni väljamõistmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud täpsustamata, millise konkreetse õigusnormi alusel tuleks hageja nõudele aegumist kohaldada. Hageja on seisukohal, et arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine ning sellest tulenevalt tuleb vastavalt TsÜS § 146 lg-le 4 kohaldada 10-aastast nõude aegumistähtaega. Arvete mittetasumine on kohustuste tahtlik rikkumine, mistõttu on kostja viited hageja nõude aegumisele asjakohatud. Hagejal on õigus vabalt valida seaduses sätestatud tähtaja raames, kas ja millal ta hagi esitab. Hagiavaldus esitati kohtusse oluliselt enne nõude aegumistähtaega. Neil asjaoludel nõuab AS EMT hagis X vastu VÕSRS § 11, TsK §-de 173 lg 1; 174; 190 lg 1; 191; 222 lg 1, 2; 231 lg 1 alusel 4037,60 krooni väljamõistmist, millest põhivõlgnevus 2019,30 krooni ja viivis 2018,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikes vastustes hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta liitumislepingutele alla kirjutanud ega omanud kunagi mobiiltelefoni. Samuti ei ole kostja kunagi elanud Tartus Rahu 8-26, vaid alates 21.01.1997 on sisse kirjutatud Tähtvere valda ja kõik need aastad seal ka reaalselt elanud. Kostja taotles hageja nõudele aegumise kohaldamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue tuleneb 30.06.2000 sõlmitud liitumislepingutest (tl 8, 9) teleteenuse osutamiseks. Teenuse osutamise eest on hageja esitanud 31.07.2000 ja 31.08.2000 arved (tl 11, 12), mis on kostja poolt tasumata. Kostja oli kohustatud 31.08.2000 arve tasuma kahekümne kalendripäeva jooksul 20.09.2000. Hagi on kohtule esitatud 12.03.2007. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Kostja taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et kostja viide nõude aegumisele ja taotlus hagi rahuldamata jätmiseks on piisavad, et kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et kostja on kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 116 sätestas aegumistähtaja kulgemise alguseks päeva, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesolevas asjas on hagi maakohtule esitatud 12.03.2007, millest tulenevalt on möödunud TsÜS § 146 lõikes 1 sätestatud kolmeaastane tähtaeg tehingust tuleneva nõude osas (alates 1. juulist 2002). Kohtu arvates ei ole hageja kohustuse tahtlikku rikkumist kostja poolt tõendanud. Hageja on tuginenud väitele, et kostja ei ole vabatahtlikult rahalist kohustust täitnud ning viidanud, et ta saatis lisaks arvetele kostjale ka ühe võlanõude. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei ole piisavad kohaldada TsÜS § 146 lg 4. Siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et TsÜS § 147 lg 3 sätestab rahalise kohustuse täitmisele aegumistähtaja algusele teistsuguse regulatsiooni, kui üldreegel, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seaduses sätestatud kolmeaastane tähtaeg on õigustatud isikule mõistlik ja piisav, et panna oma nõuded maksma kohtu teel, kui kohustust ei ole täidetud vabatahtlikult. Kui oma õigust mõjuva põhjuseta ei ole aegumistähtaja jooksul kasutatud, on see aluseks nõudeõiguse kaotamisele. Pooled ei ole viidanud ega kohus tuvastanud aluseid, mis annaksid kohaldada nõude aegumisele katkemist või peatumist. Neil asjaoludel tuleb TsÜS §-de 142 lg 1; 143; 144; 146 lg 1 alusel kohaldada hageja nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama seaduse § 173 lõike 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus, jättes hagi rahuldamata, jätab kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.