Rakvere notari K. P. määruskaebus Viru Maakohtu kohtunikuabi T. K. 14.09.2007. a kandemääruse peale kinnistamisasjas 4342200708
RESOLUTSIOON
1.Määruskaebus rahuldada.
2.Teha uus määrus ning rahuldada 28.08.2007. a kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusraamatus.
EDASIKAEBE KORD
Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
I Faktilised asjaolud
1.Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna elektroonilisse registriossa nr 1085608 (kinnistu ..., maatulundusmaa ...; katastritunnus ...) II jakku on omanikuna sisse kantud S. A. (isikukood...).
2.S. A. suri ... a. 29.11.2001. a testamendiga oli annakusaajaks A. T. (isikukood ...) ning annakuks kinnistu ...
3.Rakvere notar K. P. andis 28.08.2007. a A. T. välja testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse määratud annaku kohta (notari ametitoimingute raamatu registri nr ...).
4.Notar esitas 28.08.2007. a A. T. nimel Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse (notari ametitoimingute raamatu registri nr...), milles taotles sissekannete tegemist kinnistusraamatu registriosa teises jaos – kustutada kanne S. A. kohta ja kanda sisse omanikuna A. T. Kinnistamisavalduses on notari märge: ebaõige kande parandamine on riigilõivuvaba, riigilõivuseaduse (RLS) § 25 lg 1 p 1.
II Kohtunikuabi kandemäärus
5.Kohtunikuabi T. K. 14.09.2007. a määrusega jäeti kinnistamisavaldus käiguta ning A. T. kohustati esitama riigilõivu tasumist tõendav dokument hiljemalt 12. oktoobriks 2007. a.
6.Määruse põhjenduste kohaselt on kande tegemine kinnistusraamatusse takistatud, kuna riigilõiv ei ole tasutud. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 33 lg 2 ja 35 lg 1 p 6 tuleb kinnistamisavaldusele lisada tõend lõivu tasumise kohta; kanne kinnistusraamatusse tehakse peale lõivu tasumist. Notar on märkinud avalduses, et ebaõige kande parandamine on riigilõivuvaba (RLS § 25 lg 1 p 1), kuid kohtunikuabi sellega nõus ei ole. Kohtunikuabi leiab, et tulenevalt RLS § 3 ja § 4 põhimõtetest ei ole toiming riigilõivuvaba, sest RLS § 25 loetleb alused, millised kinnistamistoimingud on riigilõivuvabad. Antud loetelus puudub riigilõivu tasumisest vabastus pärimisel. RLS § 25 lg 1 p 1 järgi ei võeta riigilõivu alusetu või ebaõige kande parandamise eest. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1, isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Pärimise puhul ei ole pärija õigusi rikutud ebaõige kandega. Kinnistusraamat on muutunud kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks. Sellisel juhul ei ole tegemist AÕS § 65 lg 1 sätestatud ebaõige kandega. Kande parandamine toimub siis, kui keegi midagi valesti tegi (nt kinnistusraamatu pidaja). Kui muutus toimub aga asjaosaliste endi tahteavalduse alusel, on tegemist kande muutmisega, mitte parandamisega. Kande muutmine kinnistusraamatus ei ole riigilõivuvaba, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.
III Määruskaebuse sisu
7.Rakvere notar K. P. esitas A. T. esindajana 28.09.2007. a määruskaebuse kohtunikuabi määruse peale ning taotleb kinnistusosakonnale 28.08.2007. a esitatud kinnistamisavalduse rahuldamist (kande tegemist kinnistusraamatusse). Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtunikuabi on vääralt tõlgendanud seadust ja pole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega.
Riigikohtu 28.03.2007. a lahendis 3-2-1-25-07 leidis kohus, et „On võimalik ka olukord, mil seaduse kohaselt läheb kinnisomand üle ilma sellekohase kandeta, st kinnistusraamatuväliselt. Selline juhtum on näiteks pärimine“. Samas lahendis märkis Riigikohus: „Riigikohus on 20.11.2003. a lahendis 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Praegusel juhul ei ole tegemist tühise asjaõiguslepingu alusel tekkinud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks.“ Notar leiab, et kinnistamistoiming on käesoleval juhul riigilõivuvaba, sest tegemist on ebaõige kande parandamisega.
IV Kohtu põhjendused
8.Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud.
9.Kohtunikuabi kandemääruse põhjenduste kohaselt tuleneb riigilõivu tasumise kohustus käesolevas asjas RLS §§ 2, 3, 4, 25 (25 lg 1 p 1), 71 koostoimes AÕS § 65 lg 1.
10.RLS §-s 25 on sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise alused kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingute eest. RLS § 25 lg 1 p 1 sätestab, et riigilõivu ei võeta alusetu või ebaõige kande parandamise eest. Sama oli sätestatud ka kuni 31.12.2006. a kehtinud RLS §-s 19 lg 3 p 1.
10.1.Kohus märgib esmalt, et riigilõivuseaduse §§ 2, 3 ja 4 on üldsätted, § 25 puhul ei ole tegemist üldregulatsiooniga vaid erandiga riigilõivu tasumise kohustusest.
10.2.Teiseks, riigilõivuvabastuse olemasolu väljaselgitamiseks on vaja analüüsida seda, kas tegemist on ebaõige kande parandamise taotlusega. Kohus nõustub kohtunikuabiga selles, et pärimise puhul muutub kinnistusraamat kinnistusraamatuvälise omandi ülemineku tõttu valeks ja kinnistusraamat on vaja muuta õigeks, kuid ei ole nõus sellega, et taolisel juhul ei ole tegemist asjaõigusseaduse §-s 65 lg 1 sätestatud ebaõige kandega. AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle asjaõigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kohus ei nõustu kohtunikuabiga, et kande parandamine toimub siis, kui keegi midagi valesti tegi (nt kinnistusraamatu pidaja). Ebaõige on kanne siis, kui see ei ole kooskõlas tegeliku õigusliku olukorraga (olenemata sellest, kas kanne on tehtud õigusliku aluseta või kinnistusraamatupidaja veal). Kanne on ebaõige ka siis, kui kande alus on hiljem ära langenud. Kande alus langeb ära ka pärimise puhul. Kui kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud surnud isik (mitte aga pärija), on kinnistusraamat vale. Kinnisasja omaniku surma ja pärimise korral toimub samuti kande parandamine pärija ühepoolse notariaalselt kinnitatud avalduse alusel.
Riigikohus on 20.11.2003. a lahendis tsiviilasjas 3-2-1-128-03 leidnud, et ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale, nt kinnistusraamatu kanne, mis on tehtud tühise asjaõiguslepingu alusel. Lahendites 3-2-1-25-07 ja 3-2-1-26-07 (AS Kaupmees Investeeringud kaasused) märkis kohus, et /---/ praegusel juhul ei ole tegemist tühise asjaõiguslepingu alusel tehtud kande ebaõigsusega, kuid kinnistusraamatuvälise omandamise tõttu on omaniku kohta tehtud kanne siiski muutunud ebaõigeks. Kuna RLS § 19 lg 3 p 1 näeb ette, et ebaõige kanne on riigilõivuvaba, on ringkonnakohus ebaõigesti jätnud muutmata maakohtu määruse, millega anti avaldajale täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks /---/.
10.3.Kolmandaks, RLS §-s 25 lg 1 p 1 (RLS-2006, § 19 lg 3 p 1) kasutatakse nii alusetu kande kui ka ebaõige kande mõistet, seega kandeid, mis on algusest saadik väärad kui ka sellised, mis muutusid ebaõigeks hiljem. Kohus märgib, et riigilõivu tasumise kohustus peab nähtuma seadusest selgelt ning võimalikult arusaadavalt. Riigikohus on AS Kaupmees Investeeringud kaasustes rõhutanud, et /---/ riigilõivuseadust mis paneb isikutele teatud lõivustavate toimingute tegemise soovi korral peale avalik-õigusliku rahalise kohustuse, tuleb kahtluse korral tõlgendada kohustatud isikute kasuks. Seega ei ole näiteks õige järeldada, et isikutel on kohustus ebaõige kande parandamise eest tasuda riigilõivu juhtudel, mil kanne on muutunud ebaõigeks isikute enda soovitud käitumise (nt äriühingu jagunemise) tagajärjel. Sellise regulatsiooni oleks seadusandja pidanud seaduses selgelt sätestama. Riigilõivuseadus ei sätesta otseselt, samuti ei erista, et lõivustatav on kinnistamistoiming kinnistusraamatuvälise omandi muutumisel ning et riigilõivuvaba on alusetu või ebaõige kande parandamine, mis oli algusest peale alusetu või ebaõige.
11.Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS §§ 663 lg 4 ja 6, 667 lg 1, leiab kohus, et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.