Tsiviilasi nr.2-06-36499/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.oktoober 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AS hagi aiandusühistu vastu 86363.40 krooni väljamõistmises, viivise tasumise kohustuse tuvastamises ja menetluskulude hüvitamises kohtuistung 25.september 2007 hageja AS , reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja AH kostja AÜ , reg XXX asub XXX, menetluses osalesid seadusjärgne esindaja I –V volitatud esindaja A K
T
ja
asjaolud Pooled sõlmisid 30.aprillil 1999 elektrienergia müügilepingu nr. XXX, millega hageja kohustus tagama elektrienergia tarbimise XXX alajaama kaudu. XXX alajaamast kulgeva elektrivõrgu kaudu tarbis elektrienergiat 206 lõpptarbijat, kes kuulusid erinevate aiandusühistute, s.h. kostja liikmeskonda. Kernu Vallavalitsuse 17.oktoobri 2000 korraldusega nr. XXX on peremehetu ehitisena võetud vallas arvele muu hulgas XXXX alajaam ja alajaama madalpingevõrk liinide pikkusega 4,58 km koos mastidega; ehitise hooldajaks on määratud hageja. 6.detsembril 2004 on pooled sõlminud võla tasumise kokkuleppe, milles kostja on kinnitanud, et võlgneb hagejale 6.detsembri 2004 seisuga elektrienergia tarbimise eest 57 387.04 krooni ja viivisena 3253.66 krooni. Kernu Vallavalitsus on 22.detsembri 2004 kirjaga selgitanud teiste hulgas ka kostjale hageja kavatsust lülitada taas välja Prootoni alajaama elektrivarustus juhul, kui jäetakse tasumata elektritarbijate võlg vastavalt 6.detsembril 2004 kokkulepitud maksegraafikutele. 29.aprillil 2005 on fikseeritud Prootoni alajaama elektriarvesti näidud ning lõpetatud
kostja poolt lõpptarbijatele hageja elektrienergia vahendamine. AS on sõlminud AÜ ja teiste ühistute liikmetega võrgu- ja elektrilepingud; lepingute sõlmimisel on fikseeritud tarbimiskohas (suvilates) asuvate mõõteseadmete näidud (tl. 9099). hageja nõue Hageja esitas 1.detsembril 2006 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses nõude kostjalt tarbitud elektrienergia eest tasu väljamõistmiseks. Asja üleandmisel hagimenetlusse täpsustas hageja oma nõuet ja palus
74 898.53 krooni. Hageja luges kostjale esitatud arved kaetuks nende isikute maksetega, kes olid kostja vahendusel elektrienergiat tarbinud ning maksete tegemisel viitasid kostjale esitatud arvetele. Laekunud rahaga loeti arved tasutuks ajalises järjekorras, s.o. varem tekkinud kohustused kustutati varem. Hageja väidab, et pooled on kokku leppinud viivitusintressi määras 0,15% päevas. Hageja on viivise nõude esitamisel lähtunud määrast 0,06 % päevas. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et ei ole 6.detsembril 2004 sõlminud hagejaga võla tasumise kokkulepet. Kostja nimelt kokkuleppele allakirjutanud isikul puudus selleks volitus; kostjal puudus aseesimehe ametikoht. Võla tasumise kokkuleppe alusel on väidetavalt esitatud kostjale arved 21204516, 21519224, 21799497 ja 21799502. Kostja on märgitud arvetest saanud üksnes arve 21799497 ning alles koos hagiavaldusega. Kostjale ei ole teada, milliseid kokkuleppeid kostja nimelt sõlmisid A.R ja A.K . Kostja väidab, et ei ole hagejale teinud makseid kostja poolt esile toodud viisil. Hageja on kostjale määratud posti saatnud ebaõigele aadressile. Kostja pole avanud pangaarvet ega teinud hageja kasuks ühtegi makset. Elektrienergia tasumine toimus pangaarve ja hageja kassa kaudu lõpptarbijate, s.o. ühistu liikmete poolt. Kostja väidab, et lisaks kostjale tarbisid elektrit Prootoni alajaama kaudu ka teised aiandusühistud. Iga ühistu tarbis elektrienergiat eraldi; kostja ei saa vastutada teiste tarbijate eest. Prootoni alajaam ei kuulunud kostjale ning on peremehetu varana võetud Kernu valla poolt arvele. Hageja on sõlminud ühistute liikmetega elektrienergia müügilepingud. Lepingu sõlmimise eelduseks oli võla puudumine. Kostja väidab ka, et hageja nõuded, mis on tekkinud enne 2004 aastast on aegunud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlasuhte tekkimise ja vaidlusaluste toimingute tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 30.aprillil 1999 on sõlmitud elektrienergia müügileping, mis oli kohustussuhte tekkimise aluseks. Vaidlus on elektrienergia tarbimise ja selle eest tasumise üle ajavahemikus 24.jaanuarist 2004 kuni 29.aprillini 2005. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕS RS) § 12 järgi kohaldatakse enne esimest juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 208 järgi kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg. 3 järgi kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatut muu hulgas ka ühendusvõrgu kaudu energia müügile. Hageja on lepingu 247068001 täitmisel mõõtnud tarbimist Prootoni alajaamas. Kostja pole esile toonud asjaolu, et hageja mõõtmisandmed oleksid ebatäpsed või ebaõiged või et müüdud elektrienergiat poleks tarbitud hageja poolt nimetatud kogustes.
Vaidlust ei ole selles, et XXX alajaama kaudu varustati kostja vahendusel elektrienergiaga 206 majavaldust. Asjaolu, et kostja on elektrivõrgu kaudu võimaldanud elektrienergia tarbimise oma liikmetele ja teiste aiandusühistu liikmetele, ei vabasta kostjat lepingu täitmise kohustusest. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooltel puudub vaidlus selles, et makseid tarbitud elektrienergia eest tehti lõpptarbijate poolt pangakontole. Hageja on teiste isikute poolt kostja kohustuse täitmist vaikimisega aktsepteerinud ning lugenud sellisel viisil laekumiste ulatuses kostja kohustuse täidetuks. Hageja väidab, et kostja on ostjana jätnud osaliselt täitmata ostuhinna tasumise kohustuse; kostja väidab, et on tasunud rohkem, kui hageja esitatud arvete kogusumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg. 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on tõendanud, et on lepingu kogu tarbimisperioodi kestel esitanud kostjale järgmised arved (tl. 127-144, 146, 150, 153, 154, 156, 157) arve tarbimise maksumus Ettemaks nõue tasumiseks 3953899 13 239.60 13 239.60 4122467 8 826.40 8 826.40 4577642 2 621.96 2 621.96 4600744 5 324.16 5 324.16 4798642 19 352.00 19 352.00 5153932 11 200.56 11 200.56 5606111 5 465.76 5 465.76 6873375 40 919.99 618.75 40 301.24 7546259 25 599.99 25 599.99 8874593 24 587.19 24 587.19 10274428 15 158.85 15 158.85 11329616 48 255.30 48 255.30 12382021 12 075.08 12 075.08 13570151 4 839.04 4 839.04 14684596 45 295.39 45 295.39 16105153 51 215.21 51 215.21 17057730 9 786.08 9 786.08 18148380 28 209.37 28 209.37 19921715 98 642.50 30 574.18 68 068.32 21204516 50 380.87 50 380.87 21686129 1 570.00 1 570.00 21799497 18 894.29 18 894.29 22850085 56 607.29 6 134.30 50 472.99 23847694 30 869.32 30 869.32 kokku 628 936.50 37 327.23 591 608.97. Hageja on esitanud kostjale järgmised viivisarved (tl. 145, 147, 148, 149, 151-152, 155) arve viivitatud arve viivis 18618464 18148380 754.73 19921718 18148380 451.32 20655007 19921715 1 169.31 21097425 19921715 1 949.82 21519224 19921715 1 396.64 21799502 21204516 1 857.02 kokku 7 578.84
Kohus leiab, et kostja väide selles, et ei ole hageja arveid kätte saanud, ei oma vaidluse määravat tähendust. Vaidlust tarbimise koguse üle ei ole. Kostjal on maksekohustus tekkinud. Kostja on maksekohustuse lõpptarbijatele edasi delegeerinud, millega on maksekohustuse omaks võtnud. Maksekohustuse täitmisel on lõpptarbijad näidanud maksete selgitusel erinevaid rekvisiite, mõnel juhul osundanud ka hageja arvete numbritele. Kohus ei lähtu maksete (laekumise) kogusumma arvestuses kostja tabelist, kuivõrd selles esile toodud andmed on maksedokumentidega kinnitamata. Hageja on tõendanud maksekohustuse olemasolu ja esitanud kostjale nõude. Kostja tõendamiskoormuses on maksete tegemise tõendamine. Kohus arvestab kohustuse täidetuks lugemisel kostja eest lõpptarbijate poolt tehtud makseid ulatuses, milles hageja need omaks võtab. Andmete lahknevuse korral pidi kostja täiendavaid makseid (lisaks hageja laekumistes kajastatule) tõendama. Vaatamata kohtu selgitusele kostja sellekohased tõendeid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja arvestustega selles, et arvesse tuleb võtta kõik laekumised hagis näidatud perioodil, jättes seejuures välja varem esitatud arved, s.o. need mille tasumine toimus ajalises nihkes. Kostja kinnitas kohtus, et ei ole lepingut täitnud; elektrienergia lõpptarbijad on maksete tegemisel viivitanud ning kajastanud makseid selgituses ebapiisavalt. Arvestades kostja korratust lepingu täitmisel saab maksete ja laekumiste tegelikku seisu kontrollida üksnes kogu tarbimisperioodi kajastava info analüüsimise kaudu. Kohus leiab, et kostja väide nõude aegumisest ei ole õige. Hageja on esitanud nõude kohtule 1.detsembril 2006 nõudes tasumist 24.jaanuarist 2004 kuni 29.aprillini 2005 tarbitud energia eest tasumist. TsÜS § 146 lg. 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat, mis ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud. Varasemate maksekohustuste täitmisega seonduvate asjaolude esile toomine ei ole aegumise instituudiga piiratud. Kohus leiab, et õige ei ole kostja vastuväide selles, et hageja on elektrienergia eest tasumiseks makstud summad arvestanud olematute arvete katteks. Kostja on põhjendamatute arvetena nimetanud arveid 21686129 ja 21799758 – 21799762. Hageja selgitas arvete 21799758 – 21799762 esitamise aluseid. Arved on esitatud 6.detsembri 2004 kokkuleppe lisaks olnud maksegraafiku alusel asendamaks varasemaid tarbimise arveid 21204516 ja 21799497 ning viivise arveid 21519224 ja 21799502. Maksegraafikuga kooskõlas esitatud viie arve esitamisega loeti varasemad arved tasutuks; maksete tehnilise korrastamisega tarbimise koguseid ega maksesummat ei muudetud. Arve 21686129 on esitatud 2.detsembril 2004 tarbimiskoha sisselülituse eest pärast võla tasumist (tl. 153). Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et 6.detsembri 2004 kokkuleppe on hageja nimelt sõlminud volituseta isik. Võla tasumise kokkulepe on sõlmitud kostja nimelt. Kokkuleppele on alla kirjutanud AK, kes on esitanud hagejale volikirja (tl. 40). Volikirjale on alla kirjutanud AR, kes on kantud mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena 30.jaanuaril 1998; osundatud kanne kehtib senini. TsÜS § 127 järgi loetakse volikirja andmisega kolmandale isikule teatavaks tehtud volitus kolmanda isiku suhtes kehtivaks kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. Osundatu ei kehti üksnes juhul, kui kolmas isik teadis või pidi puudustest esindusõiguses teadma. Hageja on tehingu tegemisel tuginenud kostja nimelt antud volikirjale; volituse andja õigustus oli kooskõlas registri andmetega.
On õige, et kostja põhikirja (tl. 64) p. 38 järgi esindab ühistut suhetes teiste isikutega juhatuse esimees. Samas on ühistu teatanud registripidajale 28.juuli 1997 avalduses (tl. 72), et ühistut võib suhetes kolmandate isikutega esindada iga juhatuse liige. Ühistu asutamislepingu on teiste hulgas alla kirjutanud ühistu esimees, I.-V.T ja aseesimees A.R (tl. 110). Registrikaardil juhatuse liikmete volituste piirangut vaidlusalusel perioodil ei olnud. Kostja üldkoosoleku 7.aprilli 2007 otsusest tulenev volituste piirang ei oma tagasiulatuvat mõju (tl. 116). Kohus peab vajalikuks märkida, et volituse andmisel tekib kaks suhet, s.o. suhe volitaja ja voliniku vahel (sisesuhe) ning volituse realiseerimisel suhe volitaja ja kolmandate isikute vahel (välissuhe). Ebakorrektsus sisesuhtes ei too iseenesest kaasa muudatusi välissuhtes. Kohus peab vajalikuks märkida, et kokkuleppe olemasolu ei muuda oluliselt hageja kohustuse ulatust. Kokkuleppega konkretiseeriti maksetes võlgnevuse tasumise korda. Kokkuleppe puudumisel muutuksid uuesti sissenõutavaks kokkuleppe sõlmimisega täidetuks loetud arved; maksekohustus jääks endiselt tulenevalt tarbimisest püsima. Hageja väited tarbimise eest tasumisel probleemide olemasolu kohta on kooskõlas Kernu Vallavalitsuse 22.detsembri 2004 kirjaga (tl. 74) ja kostja enese selgitustega. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on hagi esitamisel arvestanud viivist lepingust soodsamas määras. Kostja pole viivise arvestust vaidlustanud. Kostja pole rahalist kohustust kohaselt täitnud. Arvetel näidatud maksetähtajad on möödunud. Seega on kostja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus jätab tähelepanuta hageja lepingu pakkumuse kostja ühistu liikmele ning sellega seotud dokumendid (tl. 76-80), kuivõrd need ei tõenda vaidluses olulisi asjaolusid. Osundatud dokumentidega on loodud iseseisev võlasuhe hageja ja füüsilise isiku vahel. Lepingu sõlmimisel on lähtutud liitumispunktist, mis asub tarbija suvilas, mitte vaidlusaluses Prootoni alajaamas. Erinevate tarbimiskohtade mõõteandmed ei ole võrreldavad. kohtukulud Hageja on 29.jaanuari 2007 maksekorraldusega nr. 700 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 3 147.70 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230, 436, 438, 439, 441-442; VÕS RS § 12; TsÜS I § 58 lg. 1; TsÜS § 127; 146 lg. 1; VÕS 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6; 208; kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja aiandusühistult aktsiaseltsi kasuks 86 363.40 (74 898.53 + 11 464.87; kaheksakümmend kuus tuhat kolmsada kuuskümmend kolm) krooni. Kohustada kostjat tasuma viivitusintressi 0,06% ulatuses tasumata põhinõudest alates 29.jaanuarist 2007 kuni põhinõude tasumiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.