AS Majaekspert Invest hagi Varme Invest OÜ ja OÜ Baliset (pankrotis) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks; Varme Invest OÜ vastuhagi OÜ Baliset (pankrotis) ja AS Majaekspert Invest vastu kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu õiguspärasuse tuvastamiseks ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kannete tegemise kohustamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Hagi hind 958, 67 eurot Vastuhagi hind 958, 67 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 21. veebruari 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Varme Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
23. september 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja I, vastuhagis hageja): Varme Invest OÜ (registrikood: 11054275), esindaa vandeadvokaat Anne Tammer; Vastustaja I (hageja, vastuhagis kostja): AS Majaekspert Invest (registrikood: 10647139), esindaja Margus Rebane;
esindajad
Vastustaja II (kostja II, vastuhagis kostja): OÜ Baliset (pankrotis) (registrikood: 11054275) pankrotihaldur Ene Ahas
RESOLUTSIOON
1.Tartu
Maakohtu
veebruari
otsus
tühistada.
2.
Jätta AS Majaekspert Invest hagi Varme Invest OÜ ja OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihalduri vastu läbi vaatamata.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta Varme Invest OÜ hagi AS Majaekspert Invest ja OÜ Baliset (pankrotis)
pankrotihalduri
vastu
kinnistute
müügilepingu ja asjaõiguslepingu õiguspärasuse tuvastamiseks
ning
kinnistusosakonnas
Tartu
Maakohtu
kannete
tegemise
kohustamiseks rahuldamata.
4.Tühistada
kohtuotsuse
jõustumisel
Tartu
Maakohtu 08. juuni 2006 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-06-12151, millega on kinnistutele registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 seatud käsutamise keelumärge AS Majaekspert Invest kasuks. kohtuotsuse
5.Tühistada
jõustumisel
Tartu
Maakohtu 30. mai 2006 hagi tagamise määrus, millega
6.Varme Invest OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus
AS
Majaekspert
menetluskulud
Invest
maa-
ja
menetlusosaliste endi kanda.
ja
Varme
Invest
ringkonnakohtus
OÜ jätta
OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis on seotud hagiga, jätta OÜ Baliset pankrotivara kanda ning menetluskulud, mis on seotud vastuhagiga, jätta Varme Invest OÜ kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.31. mail 2006 esitas AS Majaekspert Invest (edaspidi hageja) Tartu Maakohtule hagi (II kd tl 3-7) OÜ Baliset ja Varme Invest OÜ vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks.
1.1.Hageja AS Majaekspert Invest palus tuvastada Priit Viilupi poolt 27. märtsil 2006 Marek Mändmale antud OÜ Baliset esindamise volituse ning OÜ Baliset ja OÜ Varme Invest vahel
13.aprillil 2006 sõlmitud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistute registriosad nr 3034839, 3029439 ja 3034739 müügilepingu ja asjaõiguslepingu (II kd tl 24-32), tühisus. Hagiavalduse kohaselt valiti Priit Viilup OÜ Baliset juhatuse liikmeks ning tema volitused algasid
02.septembril 2002 ja lõppesid ÄS § 184 lg-st 2 tulenevalt 02. septembril 2005. P. Viilup allkirjastas
27.märtsil 2006 notariaalse volikirja (II kd, tl 23), millega volitas M. Mändma`d esindama OÜ-t Baliset. Kuna tol ajahetkel puudusid P. Viilupil OÜ Baliset juhatuse liikme volitused, siis oli volitus TsÜS § 128 lg 1 järgi tühine. 31. märtsil 2006 toimunud OÜ Baliset osanike üldkoosolekul (II kd, tl 34-35) ei pikendatud P. Viilupi kui varasema juhatuse liikme volitusi. Nimetatud koosolekul osales ka M. Mändma OÜ Baliset osaniku OÜ Clarkstar esindajana, seega pidi M. Mändma teadma P. Viilupil esindusõiguse puudumisest. P. Viilupi volituste lõppemine on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-06-29413 28. juuni 2007 Harju Maakohtu ja 05. detsembri 2007 Tallinna Ringkonnakohtu (IV kd tl 85-87) otsustega. Teades volituse tühisusest sõlmis M. Mändma 13. aprillil 2006 OÜ Baliset esindajana OÜ-ga Varme Invest kinnisasjade registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 müügi- ja asjaõiguslepingu, milline on TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt tühine. Hageja leidis, et tal on tehingu tühisuse tuvastamiseks kolmanda isikuna TsMS § 368 lg 1 järgi õigustatud huvi. OÜ Baliset osakapital on 40 000 krooni ning see on jaotatud kolme osaniku vahel. Hagejale kuulub OÜ Baliset osa nimiväärtusega 20 000 krooni, mis moodustab 50% OÜ Baliset osakapitalist. Ülejäänud 50% OÜ Baliset osakapitalist kuulub võrdselt Sheraton Corporationile ja OÜ-le Clarkstar. OÜ Clarkstar osanikud on Marek Mändma ja Enn Pääro.
OÜ Clarkstar kui OÜ Baliset ühe osaniku juhatuse liige M. Mändma osales 31. märtsil 2006 toimunud osanike koosolekul. Seega pidid M. Mändma ja OÜ Clarkstar olema teadlikud, et P. Viilupil ei olnud alates 02. septembrist 2005 õigust esindada OÜ-t Baliset. OÜ Clarkstar teine osanik ja juhatuse liige E. Pääro oli samas ka OÜ Varme Invest osanik ja juhatuse liige. Seega, olles OÜ Clarkstar osanik ja juhatuse liige, oli E. Pääro teadlik asjaolust, et P. Viilupil ei ole volitusi. Seega oli ostja P. Viilupi volituste puudumisest teadlik ja ei saa tugineda ÄS § 34 lg-le 2, st ebaõigele registrikandele. Hageja arvates oli tehingu eesmärgiks OÜ-st Baliset vara ümber kantimine OÜ-sse Varme Invest, jättes hageja kui OÜ Baliset osaniku kinnisasjadest ilma. Hageja hinnangul ulatus kinnisasjade väärtus üle 50 000 000 krooni (s.o 3 195 582 eurot), mida tõendab eksperthinnang (II kd, tl 51-53, tl 55-57). 13. aprilli 2006 müügilepingus oli müügihinnaks 27 000 000 krooni. Seega tekitati müügilepinguga OÜ-le Baliset kahju vähemalt 23 000 000 krooni (s.o 1 469 967,92 eurot). OÜ-le Baliset kahju tekitamine vähendab oluliselt ühingu osa väärtust ning see on kahjustanud hageja kui osaniku vara, millest tuleneb hageja õiguslik huvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu. OÜ Baliset pankrot on välja kuulutatud Harju Maakohtu 02. oktoobri 2009 määrusega (III kd tl 8891).
1.2.Varme Invest OÜ (edaspidi kostja I) vaidles hagiavaldusele vastu. Müügileping sõlmiti seadusega ettenähtud vormis ja selleks volitatud isikute poolt. Hea usu printsiibist tulenevalt eeldas kostja I üksmeele olemasolu OÜ Baliset osanike vahel ega pidanud tehingu tegemisel vajalikuks eraldi kontrollida, kas OÜ Baliset juhatuse liikme poolt tehingut sõlmima volitatud isik on kooskõlastanud tehingu asjaolud kõikide osanike või muude võimalike asjast huvitatud kolmandate isikutega. Kuivõrd P. Viilupit ei olnud osanike otsusega juhatusest tagasi kutsutud ning OÜ Baliset osanikud Sheraton Corporation ning OÜ Clarkstar on avaldanud soovi P. Viilupi jätkamiseks kostja juhatuse liikme kohal, tuleb lugeda P. Viilupi ametiaeg pikenenuks. Hagejale ei ole müügilepinguga majanduslikku kahju põhjustatud ning hageja väide kinnisasjade väärtuse kohta on väär. Kostja I on esitanud kohtule Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ poolt teostatud eksperthinnangu (II kd, tl 100-108), millest nähtub, et vaidlusaluste kinnistute müügihind nende valmimisel koos kogu tehnikaga on maksimaalselt 23 000 000 krooni (s.o 1 469 967,92 eurot) ning kostja I leidis, et tema poolt makstud hind 27 000 000 krooni (s.o 1 725 614,51 eurot) oli täiesti põhjendatud ja õiglane turuhind. Hagejale kui OÜ Baliset osanikule on tasutud müügihinnast 11 500 000 krooni (s.o 734 983,96 eurot) (II kd, tl 109-110). Kostja I ei olnud teadlik P. Viilupil volituste puudumisest. E. Pääro on osanik või juhatuse liige ning on lähiminevikus olnud osanik või juhatuse liige 18-s erinevas äriühingus. Seetõttu ei ole ta isegi kõige parema tahtmise juures võimeline osalema kõikide tema osalusega äriühingute juhtimises või igapäevaotsuste tegemises ega saa olla teadlik tema osalusega äriühingute omanduses olevate kolmandate äriühingute igapäevastest probleemidest. Kui keegi kostja I juhatuse liikmetest oleks olnud teadlik OÜ Baliset juhatuse liikme P. Viilupi ametiaja lõppemisest ning seega volituste puudumisest, siis ei oleks kostja I tehinguga nõustunud ega tasunud OÜ-le Baliset kinnistute eest 27 000 000 krooni enne omandi kostjale I ülekandmist kinnistusraamatus. OÜ Baliset (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuded kaitstud ning kostja I nõue summas 27 000 000 krooni (s.o 1 725 614,51 eurot) täielikult tunnustatud. Hageja oli vaidlustatava tehingu sooritamisest teadlik, andis tehingu sooritamiseks ka oma nõusoleku ning tegeles ka OÜ Baliset kinnistule ostja leidmisega. OÜ-l Baliset olid võlgnevused erinevate võlausaldajate ees (sh hageja ees) ning võlausaldajate nõuete tasumise tähtajad (sh. hageja nõude) olid saabunud. Tunnistajate M. Mändma ja P. Viilupi ütluste kohaselt oli OÜ Baliset võlgnevuse suurus ligikaudu 20 000 000 krooni, millest ligi 12 000 000 krooni oli võlgnevus hagejale.
OÜ-l Baliset puudusid sellised vahendid, millest võlausaldajate nõuded likvideerida. Kuivõrd OÜ Baliset osanikud ei olnud nõus investeerima täiendavaid rahalisi vahendeid, otsustasid nad, sh hageja, vaidlusaluste kinnistute võõrandamise, et vältida OÜ Baliset suhtes võimaliku pankrotimenetluse algatamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-41-06 leidnud, et ainuüksi käsutusõiguse puudumine ei too kaasa kinnisasja üleandmiseks sõlmitud asjaõiguslepingu tühisust. Kui asjaõigusleping iseenesest kehtib, kuid selle sõlminul puudub käsutusõigus, on võimalik kinnisasja heauskne omandamine. Heausksust peab eeldama ning vastupidist peab tõendama. Hageja ei ole kostja I pahausksust tehingu sõlmimisel tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud õigusliku huvi olemasolu vaidlusaluse tehingu tühistamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et talle oleks tekkinud vaidlusalusest tehingust kahju.
1.3.Kostja I esitas 12. juunil 2006 vastuhagi AS Majaekspert Invest ja OÜ Baliset vastu, milles palus tunnustada kostja I ja OÜ Baliset (pankrotis) vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu õiguspärasust ning kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonda tegema kinnistute registriosade nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 teise jakku ainuomaniku kanne kostja I nimele.
13.aprillil 2006 sõlmitud müügilepingu alusel anti kinnisasjade valdus OÜ-le Varme Invest üle
08.mail 2006 (II kd, tl 82). Samal päeval sõlmiti OÜ Baliset ja Varme Invest OÜ vahel ka hoonete üürileping kinnisasjal asuvate hoonete kasutamiseks kuni 31. maini 2006 (II kd, tl 83-88). AS Majaekspert Invest algatusel sisenesid 13. mail 2006 OÜ Alfastar Turvateenistus turvatöötajad ja asusid ülalnimetatud kinnisasjadel teostama mehitatud valvet. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30. mai 2006 määrusega tsiviilasjas 2-06-13602 rahuldas kohus Varme Invest OÜ taotluse ja määras ülalnimetatud kinnisasjade kasutuskorra, kohustades AS-i Majaekspert Invest ja OÜ-t Alfastar Turvateenistus andma eelnimetatud kinnisasjade valdus viivitamata üle OÜ-le Varme Invest.
1.4.AS Majaekspert Invest vastuhagi ei tunnistanud (II kd, tl 123), korrates hagiavalduses väljatoodud seisukohti. Vaidlusaluse tehingu tegemiseks ja selle varjamiseks osanike eest, on P. Viilup avanud OÜ-le Baliset arveldusarve AS-is Sampo Pank, mille olemasolust ei teadnud OÜ Baliset osanik AS Majaekspert Invest ega OÜ Baliset raamatupidaja. Tartu Maakohtu 05. mai 2006 kandemäärusega (II kd tl 132-133) jäeti rahuldamata notar M. Veskimäe poolt esitatud kandeavaldus ja Varme Invest OÜ kinnisasjade registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ning 3034739 omanikuna sisse kandmata, kuivõrd kohtunikuabil tekkisid kahtlused P. Viilupi volituste osas. AS-l Majaekspert Invest oli sissenõutavaks muutunud nõudeid OÜ Baliset vastu üksnes summas 1 400 000 krooni (s.o 89 476,31 eurot), mille tasumiseks oli OÜ-l Baliset piisavalt käibevahendeid. AS-i Majaekspert Invest laen OÜ-le Baliset summas 11 500 000 krooni (s.o 734 983,96 eurot) oli pikaajaline laen, mille maksetähtaeg ei olnud kinnisasjade võõrandamise ajaks saabunud. Küll oli OÜ Baliset vastu nõudeid osanikul OÜ-l Clarkstar (esindaja E. Pääro), M. Mändmal ning OÜ-l Fonderline (osanik ja juhatuse liige M. Mändma), kokku summas 12 000 000 krooni (s.o 766 939,78 eurot). M. Mändma ja E. Pääro asusid nõudma OÜ-lt Baliset võlgnevuse tasumist ja müüsid nimetatud nõuete katteks kogu OÜ Baliset tervikvara endaga seotud äriühingule.
1.5.OÜ Baliset (edaspidi kostja II, esindaja P.Viilup) 19. juuni 2006 vastuses hagiavaldusele hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnistanud ning palus kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Müügileping on sõlmitud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja OÜ Baliset poolt müügilepingu allkirjastanud isikul, so M. Mändmal, oli õigus lepingut OÜ Baliset nimel sõlmida tulenevalt OÜ Baliset juhatuse liikme P. Viilupi poolt väljastatud kehtivast ja õiguspärasest volitusest.
2.Tartu Maakohus jättis 17. jaanuari 2007 otsusega (I kd tl 210-220) hageja nõuded rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt Varme Invest OÜ vastuhagi ja tunnustas kinnistute müügilepingu ja
asjaõiguslepingu õiguspärasust. Maakohus jättis rahuldamata Varme Invest OÜ vastuhagi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohustamiseks kinnistute registriosade nr 3034839, 3029439 ja 3034739 kandmiseks Varme Invest OÜ nimele. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23. aprilli 2007 otsusega (III kd tl 61-68) AS Majaekspert Invest apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et ÄS § 184 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kuni kolmeks aastaks. OÜ Baliset põhikirjas ei olnud ette nähtud, et juhatuse liige valitakse pikemaks ajaks kui kolm aastat. Kuna juhatuse liikme suhe ühinguga on tähtajaline, siis lõpevad juhatuse liikme volitused tähtaja möödumisel. Seega lõppesid P. Viilupi volitused OÜ Baliset juhatuse liikmena 02. septembril 2005. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, et kui juhatuse liikme ametiaeg lõppes ettenähtud tähtaja möödumise tõttu, ei pea osanikud ega nõukogu seda otsusega vormistama. OÜ-l Baliset (pankrotis) puudus alates 02. septembrist 2005, seega ka esimese astme kohtu menetluse ajal seaduslik esindaja ning lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Normann ei tõendanud enda volitusi OÜ Baliset esindamiseks. Järelikult ei esindanud OÜ-t Baliset maakohtus selleks õigustatud isik ning maakohtul oli TsMS § 354 lg 1 ja § 355 tulenevalt kohustus menetlus peatada kuni Harju Maakohtu poolt OÜ-le Baliset seadusliku esindaja määramiseni.
3.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus palus OÜ Baliset (pankrotis) panrotihaldur Ene Ahas 31. juuli 2012 menetlusdokumendis lugeda ennast PankrS § 35 lg 1 p 2 alusel OÜ Baliset (pankrotis) asemel menetlusosaliseks. OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (edaspidi kostja II) leidis, et esineb alus põhihagi rahuldamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 23. aprilli 2007 otsusega on kohtu poolt tuvastatud, et vaidlustatud tehingu tegemise ajal puudusid OÜ Baliset juhatuse liikmel P. Viilupil volitused osaühingu esindamiseks, sh OÜ Baliset nimel kolmandatele isikutele tehingu tegemiseks volituste andmiseks. Pärast seadusest tuleneva kolme aastase juhatuse ametiaja möödumist ei jää juhatuse liige hõljuvalt ametisse, kuni osanikud ei ole võtnud vastu otsust tema ametist tagasikutsumise või ametiaja pikendamise kohta. P. Viilupi poolt olid need osanikud, kelle huvides oli vaidlustatud tehingu tegemine ning sellest tulenevalt isiklik/majanduslik huvi, et P. Viilup jätkaks juhatuse liikmena. OÜ Baliset uue juhatuse liikme valimine või P. Viilupi volituste pikendamine jäi ära põhjusel, et osanikud ei jõudnud uue juhatuse liikme isikus kokkuleppele. Harju Maakohtu 04. juuli 2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-12784 määrati OÜ Baliset juhatuse liikmeks Veli Kraavi. P. Viilupi volituste puudumist juhatuse liikmena vaidlustatud tehingu tegemise ajal tõendab Harju Maakohtu 05. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 2-06-29413 (IV kd, tl 85-87) (jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 14. veebruaril 2008), millega jäeti rahuldamata P. Viilupi hagi kostja II osanike vastu juhatuse liikme ametiaja pikenemise tuvastamiseks. Kostja I sai vahetult pärast vaidlustatud tehingu tegemist teada, et tehing vaidlustatakse, seetõttu ei ole antud juhul täidetud kinnisasja heauskse omandamise eeldused. AÕS § 561 kohaldamise eelduseks on kinnistusraamatus omandi ülemineku kohta kande tegemine, mida antud juhul teha ei jõutud hageja poolt tehingu vaidlustamise tõttu. Pankrotihalduri hinnangul ei oma vaidlustatud tehingu objektiks olnud vara turuväärtus hagiavalduse lahendamise seisukohast tähendust (IV kd tl 131-133). Ebaõige on kostja I väide, et tema näol on tegemist heauskse ostjaga ka seetõttu, et kostja I osanikuks ja juhatuse liikmeks oli nii vaidlustatud tehingu tegemise ajal kui ka käesoleval ajal Enn Pääro, kes on samal ajal ka OÜ Baliset osaniku OÜ Clarkstar osanik ja juhatuse liige. Nii vaidlustatud tehingu tegemise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni kui ka käesoleval ajal kehtiva PankrS § 117 lg 2 järgi on juriidilise isiku lähikondseks äriühingu tütarettevõtja ja selle juhtorgani liige (p 4), juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest (p
2), füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi (p 5). Pankrotiseadusest tuleneb, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta on tehingu tegemise ajal teadlik võlgniku majanduslikust seisust ja olukorrast.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus leidis asja uuel läbivaatamisel 21. veebruari 2014 otsuses, et hagi tuleb rahuldada ning vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus tuvastas Priit Viilupi poolt 27. märts 2006 Marek Mändmale antud OÜ Baliset esindamise volituse tühisuse, samuti OÜ Baliset ning Varme Invest OÜ vahel 13. aprill 2006 sõlmitud Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusosakonna kinnistute registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 müügi- ja asjaõiguslepingu tühisuse. Maakohus jättis Varme Invest OÜ vastuhagi OÜ Baliset (pankrotis) ja AS Majaekspert Invest vastu läbi vaatamata. Maakohus otsustas kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 30. mai 2006 hagi tagamise määrus, millega anti Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusosakonna kinnistute registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 valdus OÜ-le Varme Invest üle ja jätta hagi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 08. juuni 2006 hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-06-12151, millega on kinnistutele registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 seatud käsutamise keelumärge AS Majaekspert Invest kasuks. Menetluskulud jättis maakohus Varme Invest OÜ kanda. Kuivõrd kostja II ei vaidle põhihagile vastu ning tunnistab, et 13. aprilli 2006 kostja II ning kostja I vaheline kinnisasjade müügi- ning asjaõigusleping (II kd, tl 72) oli kostja II esindaja volituste puudumise tõttu tühine, siis käsitles maakohus seda omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Põhivaidlus on käesolevas tsiviilasjas olnud hageja AS Majaekspert Invest ning kostja I/vastuhageja vahel. Tuginedes Riigikohtu lahendite nr 3-2-1-65-08 p-le 17, 3-2-1-34-12 p-le 14, 3-2-1-94-12 p-le 20 leidis maakohus, et OÜ-l Varme Invest puudub õiguslik huvi vastuhagi esitamiseks. OÜ Varme Invest (kostja I) vastuhagi on sisult sama hageja nõudega tehingu tühisuse tuvastamiseks, olgugi et vastassuunaline. Vastuhagi rahuldamine ei annaks kostjale I midagi rohkem hageja haginõude rahuldamata jätmisest. TsMS § 373 lg 1 järgi on vastuhagi lubatud esitada üksnes hageja vastu, kostja I esitas selle aga lisaks ka tema kaaskostjana menetluses osalenud kostja II vastu. Kuna kohus juba lahendab samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel, tuleb kostja vastuhagi jätta TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata. Maakohus tuvastas hagejal õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja on kinnistute müüja OÜ Baliset osanik. Osaühingu osa kui osanikule kuuluva vara väärtust mõjutab äriühingule kuuluva vara hulk ning igasugune vaidlus, mis puudutab osaühingule kuuluva väärtusliku vara võõrandamist võib õiguslikku huvi pakkuda ka osaühingu osanikele, eriti osanikule, kellele kuulub pool äriühingust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole müügilepingu objekti väärtuse kohta esitatud usaldusväärseid tõendeid. Kohtu arvates ei kummuta hageja õigusliku huvi puudumist kostja I poolt esitatud tõendid, mille kohaselt on makstud müügihind hagejale kui osanikule tasutud - kostja poolt esitatud sellekohased tõendid (maksekorraldused II kd, tl 109-110) osundavad üksnes sellele, et maksja „Baliset“ kontolt on tasutud „laenu tagastusena“ kolmandale isikule Majaekspert OÜ-le 1 458 288,60 krooni ning Majaekspert Invest AS-le 10 000 000 krooni. Hageja õiguslik huvi võib olla suunatud sellele, et äriühingut juhitaks seadusega kooskõlas ning kõikide osanike huvidega arvestavalt. Osaniku huviks võib pidada ka seda, et osaühingu juhatuses ei oleks isikuid, kelle osalemine juhatuses ei ole saanud kõigi osanike heakskiitu. Osanikul peab olema võimalus saada ülevaade sellest, millistel tingimustel ja kelle poolt äriühingu osalusel tehinguid sõlmitakse, seda enam, kui esineb oht, et sõlmitakse tehinguid esindusõiguseta.
Kohus leidis, et puudub alus ümber hinnata juba varasemalt jõustunud kohtuotsustega (IV kd, tl 85) tuvastatut, mille kohaselt lõppesid P. Viilupi volitused OÜ Baliset (pankrotis) juhatuse liikmena seoses 3-aastase tähtaja möödumisega 02. septembril 2005 ning kostja I vastupidine seisukoht, mille kohaselt P. Viilupi volitused kehtisid hõljuvalt osanike vaikival nõusolekul edasi, on väär. Ka Riigikohus on sedastanud, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. See suhe saab olla üksnes tähtajaline. Seadus ei näe ette selle suhte automaatset pikenemist tähtaja möödudes. Juhatuse liikme ametiaega ei saa lugeda pikenenuks ainuüksi seetõttu, et isik jätkab tegutsemist juhatuse liikmena. Vaikimist või tegevusetust ei loeta TsÜS § 68 lg 4 kohaselt üldjuhul tahteavalduseks. Juhatuse liikme ametiaja võib lugeda pikenenuks ka mõlemapoolseid tahteavaldusi ja käitumist hinnates TsÜS § 68 lg 3 alusel, või ka VÕS § 1 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel nende koostoimes kaudsete tahteavaldustega. Selleks on lisaks (endise) juhatuse liikme poolsele jätkamisele viitavale käitumisele vajalik osaühingu osanike otsus, millega selgesõnaliselt kiidetakse heaks isiku tegutsemine juhatuse liikmena, st pikendatakse tema ametiaega tagasiulatuvalt. P. Viilupil puudus M. Mändmat volitades õigus OÜ-t Baliset (pankrotis) esindada. P. Viilupi poolt
27.märtsil 2006 M. Mändmale antud notariaalselt tõestatud volitus OÜ Baliset (pankrotis) esindamiseks oli tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kui volitus peab olema antud teatud vormis, peab ka heakskiit olema antud samas vormis. Kinnisasjade võõrandamise tehing peab AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema notariaalselt tõestatud, mistõttu peaks ka heakskiidu nimetatud tehingule antama notariaalselt. Kohtule ei ole esitatud OÜ Baliset (pankrotis) notariaalset heakskiidu 13. aprillil 2006 sõlmitud müügi- ning asjaõiguslepingu sõlmimise kohta. Maakohus leidis, et kohaldamisele ei kuulu ÄS § 34 lg 2. Käesolevas asjas ei olnud müügi- ning asjaõiguslepingus seadusjärgseks esindajaks mitte juhatuse liige, vaid väidetava seadusliku esindaja P. Viilupi poolt volitatud esindaja M. Mändma. Asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 127. Kuivõrd P. Viilupi poolt antud volitus oli tühine, võib seda käsitleda TsÜS § 125 lg 2 mõttes volituse lõppemisena. Tsiviilasja lahendamiseks ning TsÜS § 127 lg 4 võimalikuks kohaldamiseks on vaja tuvastada, kas kostja I kui tehingu sõlminud kolmas isik oli teadlik volikirja kehtetuse asjaoludest, sh OÜ Baliset (pankrotis) seadusliku esindaja esindusõiguse lõppemisest. Tegemist on analoogse sättega ÄS § 34 lg-le 2, mille kohaselt juhatuse liikme kanne äriregistris kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Tuvastada tuleb eelkõige kostja I kui juriidilise isiku teadmine või teadmapidamine OÜ-ga Baliset seonduvatest faktilistest asjaoludest, st probleemidest juhatuse liikme esindusõigusega. Isegi kui uskuda E. Pääro väidet, et ta ei olnud esindusõiguse probleemidest teadlik, tuleks talle kohtu arvates omistada teadmapidamine ning hooletus teadmapidamise suhtes. Juriidilise isiku teadmine või teadmapidamine on seotud tema organi teadmise või teadmapidamisega. Eeltoodule viitab ka TsÜS § 31 lg 5, mille järgi juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilisele isikule teatavaks saanud informatsioon tuleb omistada kõikide tema juhtorgani liikmetele. Nii pidi 31. märtsil 2006 OÜ Baliset (pankrotis) üldkoosolekul osalenud M. Mändma kui OÜ Clarkstar osaniku ja juhatuse liikme teadmine, et P. Viilupi volitused lõppesid septembris 2005 (II kd, tl 33-35) ning uut juhatuse liiget ei õnnestunud valida, saama juriidilise isiku OÜ Clarkstar teadmiseks ning seeläbi ka OÜ Clarkstar teise osaniku ja juhatuse liikme E. Pääro teadmiseks. E. Pääro teadmise OÜ Clarkstar osaniku ja juhatuse liikmena saab omakorda omistada tema omanduses olevale teisele äriühingule Varme Invest OÜ-le, kelle juhatuse liikmeteks olid peale tema veel M. Palm ning vaidlusaluse tehingu sõlminud O. Järv. Seega pidi maakohtu hinnangul
Varme Invest OÜ ostjana olema teadlik probleemidest esindusõigusega ning kohaldamisele kuulub TsÜS § 127 lg 4, mille tagajärjena tuleb pidada OÜ Baliset (pankrotis) ning Varme Invest OÜ vahel
13.aprillil 2006 sõlmitud Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusosakonna kinnistute registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 müügilepingut tühiseks. Kui asjaõigusleping iseenesest kehtib, kuid selle sõlminul puudub käsutusõigus, on võimalik kinnisasja heauskne omandamine. Maakohus nõustus pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt kinnisomandi heauskse omandamise eelduseks AÕS § 561 järgi on kinnistusraamatus omandi ülemineku kohta kande tegemine. Antud juhul aga kannet teha ei jõutud hageja poolt tehingu vaidlustamise tõttu. Kinnisasjade omanik oli ja on endiselt OÜ Baliset (pankrotis). Maakohtu hinnangul võib esindusõiguse puudumine mõjutada nii kohustus- kui käsutustehingu kehtivust. Seda eelkõige põhjusel, et TsÜS § 129 lg-st 1 tulenevalt on võimalik esindusõiguseta sõlmitud mitmepoolse tehingu hilisem heakskiitmine isiku poolt, kelle nimel tehing tehti. Kui jaatada esindusõiguseta sõlmitud asjaõiguslepingu kehtivust, ei tuleneks maakohtu hinnangul seadusest ka seesugust heakskiidu nõuet. Seega on maakohus tuvastanud OÜ Baliset (pankrotis) ning Varme Invest OÜ vahel 13. aprillil 2006 sõlmitud Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusosakonna kinnistute registriosa nr-tega 3034839, 3029439 ja 3034739 asjaõiguslepingu tühisuse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Varme Invest (edaspidi apellant) esitas 27. märtsil 2014 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2014 otsus täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule või teha asjas uus otsus, millega jätta AS Majaekspert Invest (edaspidi vastustaja I) hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning rahuldada Varme Invest OÜ vastuhagi. Apellant palub kõik menetluskulud jätta AS Majaekspert Invest kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) tulnuks hagi jätta läbi vaatamata. Vastustaja I on esitanud hagi OÜ Baliset osanikuna OÜ Baliset vara võõrandamisega seotud lepingu tühisuse tuvastamiseks. Äriseadustikus, samuti OÜ Baliset põhikirjas, ei ole kirjas, et osanikul oleks õigus vaidlustada osaühingu juhatuse otsuseid või osaühingu nimel sõlmitud lepinguid. ÄS § 178 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et vastustajal I oli OÜ Baliset (pankrotis) osanikuna võimalik vaidlustada kohtus üksnes osanike otsust, kui sellega oleks otsustatud Tartu Maakohtu Viljandi kinnistusosakonna kinnistute registriosa nr 3034839, 3029439 ja 3034739 müügija asjaõiguslepingu sõlmimine, mitte lepingut ennast; 2) on kohaseks vahendiks ühingu nimel sõlmitavate tehingute kontrollimiseks erikontroll. Juhul, kui selle käigus tuvastatakse kahju tekkimine, on osanikel võimalus nõuda juhatuselt selle hüvitamist; 3) ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 5 lahendanud apellandi 10. oktoobri 2012 taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ning seetõttu ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Tuvastushagi puhul tuleb esitada põhjendatud huvi, mida vastustajal I hagi asjaoludele toetudes apellandi hinnangul olla ei saa; 4) olid P. Viilupile ja M. Mändmale antud volitused apellandi suhtes kehtivad. Apellandile teadaolevalt ei ole M. Mändmale antud volitust kehtetuks tunnistatud kuni tänaseni. Äriregistri avalikest andmetest nähtub, et P. Viilupi volitused OÜ Baliset juhatuse liikmena on kestnud kuni 02. aprillini 2008. Apellandi jaoks omas OÜ Baliset esindamise õiguse tõendamiseks tähtsust registrikanne, millest nähtus P. Viilupi juhatuse liikmeks olek. 31. märtsi 2006 üldkoosolekul leiti, et P. Viilupit juhatusest tagasi ei kutsuta ja uut juhatuse liiget ei valita. Ka M. Mändma hinnangul jätkus P. Viilupi tegevus juhatuse liikmena, mistõttu ei saanud M. Mändmal olla teadmist P. Viilupi volituse puudumisest, rääkimata sellest, et tema või apellant on olnud P. Viilupi volituse tuvastamisel
hooletud. Küsitav on ka M. Mändma teadmise edasi omistamine isikuliste äriregistri seoste kaudu apellandi juhatuse liikmele; 5) on maakohus andnud ebaõige hinnangu esindusõiguse kolmandate isikute suhtes kehtivuse osas, mis on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Harju Maakohus leidis tsiviilasjas nr 2-06-36499/21 ebaselgete volitustega juhatuse liikme poolt antud volituste kohta, et ebakorrektsus sisesuhtes ei too iseenesest kaasa muudatusi välissuhetes. P. Viilup esitas äriregistrile majandusaasta aruandeid ning pärast 31. märtsi 2006 osanike üldkoosolekut ei ole ükski osanik teavitanud registrit P. Viilupi kui juhatuse liikme kohta tehtud kande ebaõigsusest; 6) on apellandi nõue kinnisasja võõrandamise lepingu õiguspärasuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse võõrandamist puudutavate kannete tegemise kohustamiseks õiguslikult põhjendatud. Vastustaja I on sisuliselt esitanud hagi OÜ Baliset (pankrotis) nimel. Asja õigeks lahendamiseks tulnuks OÜ Baliset (pankrotis) tehinguid vaidlustada OÜ Baliset (pankrotis) nimel. Kui hagejaks oleks olnud õige isik, saanuks apellant vastuhagi esitada õige isiku, s.o OÜ Baliset (pankrotis) vastu. Maakohus on vastustaja I hagi menetledes loonud ebaselge õigusliku olukorra, kus apellant ei saanud vastuhagi menetluses õige isiku vastu esitada.
6.AS Majaekspert Invest vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Vastuse kohaselt: 1) ei nõustu vastustaja I apellandi seisukohaga, et vastustaja I oleks saanud vaidlustada üksnes osanike otsustust vara müügilepingu sõlmimiseks, mitte lepingut ennast. Mistahes otsust kinnistute võõrandamiseks ei ole osanikud kunagi teinud. Vastustajal I oli ja on õigustatud huvi tehingu tühisuse tuvastamiseks. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04 leidis, et ka kolmandal isikul, kes ei ole tehingu pool, on teatud juhtudel õigustatud huvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu; 2) olid P. Viilupi volitused OÜ Baliset (pankrotis) juhatuse liikmena tehingute tegemise ajal lõppenud. P. Viilupi volituste lõppemine on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-06-29413. Ka käesoleva tsiviilasja raames on Tartu Ringkonnakohus 23. aprilli 2007 otsuses leidnud, et ebaõige on maakohtu järeldus, et P. Viilupil olid pärast 02. septembrit 2005 juhatuse liikme volitused teha OÜ Baliset (pankrotis) nimel ühepoolseid tehinguid, sh anda volitust M. Mändmale OÜ Baliset (pankrotis) esindamiseks. TsÜS § 128 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine; 3) on maakohus õigesti leidnud, et apellandil puudub õiguslik huvi vastuhagi esitamiseks. Vastuhagi rahuldamine ei annaks apellandile midagi rohkem vastustaja I haginõude rahuldamata jätmisest.
7.Baliset OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahas (edaspidi vastustaja II) leidis, et apellatsioonkaebus on esitatud põhjendamatult. Vastuse kohaselt: 1) leidis maakohus õigesti, et puudus alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Vastustaja I oli ja on jätkuvalt õigustatud esitama hagi ka põhjusel, et PankrS § 156 järgi pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. Pärast OÜ Baliset (pankrotis) pankrotimenetluse kulude kandmist ja võlausaldajatele väljamaksete tegemist, on vastustaja I õigustatud väljamaksele vastavuses oma osa suurusele. Kaevatavast kohtulahendist tervikuna tuleneb, et maakohus lahendas apellandi taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Maakohus on põhjendanud, mis asjaoludel oli vastustaja I õigustatud esitama hagi; 2) ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et osanikul oleks tulnud piirduda erikontrolli nõudmisega ja vaidlustatud tehingute tühisuse tuvastamise asemel nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude
esitamine on vaid üks õiguskaitsevahenditest ning enne nõude esitamist on vajalik teha kõik kahju minimiseerimiseks; 3) ei ole apellant tuginenud I astme kohtus väitele, et vastustaja I oleks saanud vaidlustada mitte lepingut ennast, vaid üksnes osanike otsust lepingu sõlmimiseks. Kõnesolev väide tuleb jätta TsMS § 631 lg 1 alusel tähelepanuta. Tunnistaja M. Mändma ütlusi tuleb hinnata kriitiliselt, kuna ta on vaidlustatud tehingu tegija ning on huvitatud hagi rahuldamata jätmisest; 4) leidis maakohus õigesti, et M. Mändmale antud volitus ei kehtinud apellandi suhtes, kuna apellandi juhatuse liikmed olid teadlikud P. Viilupi volituste puudumisest. Asjaolu, et P. Viilup allkirjastas ja esitas registrile majandusaasta aruandeid ei tõenda volituse olemasolu vaidlustatud ajal. P. Viilupi OÜ Baliset (pankrotis) juhatuse liikme kohustustes olemise periood on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-06-29413. Äriregistrikanne ei ole ülimuslikum, kui kõik asjaosalised olid / pidid olema teadlikud volituste puudumisest. Apellandi puhul oli ja on tegemist OÜ Baliset (pankrotis) lähikondsega PankrS § 117 mõttes; 6) jättis maakohus vastuhagi õigesti rahuldamata, kuna apellant esitas vastuhagi ebaõige isiku vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus kuulub tühistamisele. AS Majaekspert Invest kui tehingu poolte suhtes kolmanda isiku hagi OÜ Baliset ja Varme Invest vahel sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega peab isik leidma ja tõendama, et tema õigust või vabadust on rikutud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega hagejal põhjendatud huvi olemasolu osas. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-04 kolmanda isiku (isikul, kes ei ole vaidlustatava tehingu pool) õigustatud huvi tehingu tühisuse tuvastamise vastu teatud juhtudel jaatanud. Selleks peab see isik tõendama õigusliku huvi olemasolu tehingu tühisuse tuvastamiseks. Nii võib kolmandast isikust hageja õiguslikuks huviks olla õigused, mis omavad absoluutset kehtivust kõigi isikute suhtes (nt omandiõigus). Tehingu, mille tühisuse tuvastamist hageja nõuab, poolteks on kostjad I ja II. Käesolevas vaidluses ei ole hageja leidnud ega tõendanud, et vaidlustatud leping rikub mõnd tema absoluutset õigust, näiteks omandiõigust lepinguobjektiks olevale asjale. Hageja on tehingu järgse võõrandaja OÜ Baliset osanik ning on oma õigustatud huvi tehingu tühisuse tuvastamiseks põhjendanud huviga hoida ära OÜ Baliset vara ja selle läbi hagejale kuuluva osa väärtuse vähenemine, st kahju tekkimine. Kahju hüvitamise nõue ei ole oma olemuselt absoluutse kehtivusega kõigi isikute suhtes. Maakohtu seisukoht, et käesoleval juhul piisab hagi esitamiseks osaniku huvist, et äriühingut juhitaks kooskõlas seadusega, ei põhine seadusel. Äriseadustikus on sätestatud osanike pädevus (ÄS § 168). Osanike pädevuses on nii juhatuse liikmete valimine kui ka tagasikutsumine, majandusaasta aruande kinnitamine, audiitori valimine, erikontrolli määramine, millised osaniku pädevused peavad koosmõjus tagama ka äriühingu juhtimise kooskõlas seadusega ja osanike parimates huvides. Osaniku juhtimisalasesse pädevusse ei kuulu ühingu tehingute vaidlustamine ei iseenda ega osaühingu nimel, nagu on soovinud teha hageja. Isegi kui jaatada hageja algset õigust vaidlustada kolmanda isikuna (osanikuna) tehingut (millega ringkonnakohus ei nõustu), kaotas hageja igal juhul sellise õigustatud huvi hetkest, mil kohus kuulutas välja OÜ Baliset pankroti ja nimetas ametisse pankrotihalduri. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel moodustub võlgniku varast pankrotivara ja haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise
õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidlustes, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (PankrS § 35 lg 1 p 1, 2). Hageja ning maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tuleb tehingu tühisuse korral pooltel teineteisele tagastada kõik tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Vaidlusaluse tehingu tühisuse tuvastamisel jääksid tehingu objektiks olevad kinnistud OÜ Baliset (pankrotis) pankrotivarasse ja OÜ Baliset (pankrotis) pankrotihalduril tekiks omapoolne kohustus saadu (müügihinna) tagastamiseks Varme Invest OÜ-le. Hagejale kui kolmandale isikule tehingu tühisusega seoses õigusi ja kohustusi ei teki. Ringkonnakohus ei nõustu ka pankrotihalduri seisukohaga, et hageja õigust hagi esitamiseks põhjendab OÜ Baliset (pankrotis) pankrotimenetluse ajal asjaolu, et PankrS § 156 järgi pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. PankrS § 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning seega on ka vara tagastamine võlgnikule halduri pädevuses ning sellise vara olemasolul ka tema kohustuseks.
9.Kostja I on esitanud vastuhagi hageja ja kostja II vastu tehingu õiguspärasuse tuvastamiseks. Kostja I leiab, et tehing ei ole tühine OÜ Baliset esindajal esindusõiguse puudumise tõttu. Kostja I taotleb tehingu õiguspärasuse tuvastamist ja kostja I kui uue omaniku kohta kande tegemist kinnistusraamatusse. Maakohus jättis vastuhagina esitatud nõude läbi vaatamata, pidades seda sisult samaks põhihagiga, kuid vastassuunaliseks. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on kolmanda isiku hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks menetledes tekitanud menetlusliku segaduse, mille tõttu apellant ei saanud hagi tehingu õiguspärasuse kontrollimiseks esitada õige isiku (OÜ Baliset) vastu, vaid pidi selle esitama ka tehingu pooleks mitteoleva, kuid tehingut vaidlustava hageja vastu. Asja õigeks lahendamiseks pidanuks hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitama OÜ Baliset ise või pärast OÜ Baliset pankroti väljakuulutamist pankrotihaldur, kes seda aga ei teinud. Ringkonnakohus leiab, et kujunenud olukorras (kinnistusamet keeldus kannet uue omaniku kohta kinnistusraamatusse tegemast) oli apellandil põhjendatud huvi esitada nõue kostja II ja hageja vastu kinnisasja võõrandamise lepingu õiguspärasuse tuvastamiseks. Seetõttu on maakohus jõudnud ka ebaõigele järeldusele, et kostja I vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 järgi seepärast, et kohus juba lahendab samade poolte vahel sama asja sama eseme kohta samal alusel. Maakohtul tulnuks kostja I vastuhagina esitatud nõue lahendada sisuliselt. Apellatsioonkaebus kuulub selles osas rahuldamisele.
10.Kohtuistungil ringkonnakohtus leidis apellant, et kuna maakohus ei ole vastuhagi lahendanud sisuliselt, puudub ringkonnakohtul pädevus nimetatud nõude osas otsuse tegemiseks, vaid asi tuleb selles osas saata tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Vastustajad pidasid apellandi nõude lahendamist ringkonnakohtu poolt olukorras, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega jäeti OÜ Varme Invest vastuhagi läbi vaatamata, võimalikuks ka ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata. TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul on nii hagi kui ka vastuhagi esitatud samadel asjaoludel. Ka mõlema hagi ese on oma sisult sama, kuigi vastusuunaline. Nii hagi kui vastuhagi on esitatud tuvastushagina. Hageja soovis tuvastada tehingu tühisust, vastuhageja jällegi sama tehingu kehtivust. Pooled vaidlevad OÜ Baliset esindajal esindusõiguse olemasolu üle tehingu tegemise ajal. Hagi lahendamise käigus on maakohus tuvastanud faktilised asjaolud ning jõudnud järeldusele, et volitus ja müügitehing on tühised OÜ Baliset esindajal P. Viilupil juhatuse liikmena esindusõiguse
puudumise tõttu. Maakohus on seda otsustades hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ning oma seisukohta põhjendanud. Seetõttu saab ringkonnakohus hagis, mille maakohus jättis oma lahendiga läbi vaatamata, maakohtu vastava otsustuse tühistada ja teha selles osas ise uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Seejuures arvestab ringkonnakohus TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesandega tagada, et kohus lahendaks asja õigesti ja mõistliku aja jooksul. Käesolev asi on olnud maakohtu menetluses alates 29. maist 2006, s.t rohkem kui 8 aastat, mistõttu ei oleks asja tagasi saatmine maakohtule uueks arutamiseks kooskõlas tsiviilkohtumenetluse ülesandega lahendada asi mõistliku aja jooksul.
11.Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et OÜ Baliset juhatuse liikme Priit Viilupi volitused lõppesid seoses 3-aastase tähtaja möödumisega 02. septembril 2005, mistõttu tema poolt
27.märtsil 2006 antud volitus M. Mändmale OÜ Baliset esindamiseks on tühine. Maakohus on seejuures põhjendatult tuginenud nii ringkonnakohtu poolt käesolevas asjas varasemalt tehtud ja jõustunud 23. aprilli 2007 kohtuotsustele, kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 05. detsembri 2007 otsusele tsiviilasjas nr 2-06-29413 samas küsimuses. OÜ Baliset osanike koosoleku protokolliga
31.märtsist 2006 on tõendatud, et OÜ Baliset osanikud ei jõudnud erimeelsuste tõttu P. Viilupi juhatuse liikme volituste pikendamises või tema tagasivalimises osas vajalikule otsusele, mistõttu ei saanud P. Viilupi volitused pärast seadusega sätestatud tähtaja möödumist edasi kesta. Maakohus on õigesti märkinud, et ainuüksi asjaolu, et isik jätkab ise juhatuse liikmena tegutsemist, ei anna õiguslikku alust lugeda tema volitused pikenenuks.
12.Vaidlusaluse tehingu sõlmimisel 13. aprillil 2006 esindas müüjat OÜ Baliset volituse alusel M. Mändma. Kuna tema 27. märtsi 2006 volitus OÜ Baliset esindamiseks oli tühine, siis puudus M. Mändmal õigus 13. aprilli 2006 tehingus OÜ-t Baliset esindada. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et OÜ Baliset ei ole oma esindusõigusliku isiku kaudu nimetatud tehingut hilisemalt heaks kiitnud. Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et tühist volitust võib käsitleda TsÜS § 125 lg 2 mõttes volituse lõppemisena ning asjas kuulub kohaldamisele TsÜS §-s 127 sätestatu. Samastades volituse tühisuse volituse lõppemisega, on maakohus kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Volituse andmine on ühepoolne tehing. Tühisel tehingul, sh volitusel, ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Selleks, et volitus saaks lõppeda, peab esindusõigus olema kõigepealt tekkinud, sest volituse lõppemise esmaseks tagajärjeks välises suhtes on esindaja esindusõiguse lõppemine. Kuna M. Mändmal ei olnud tekkinud õigust OÜ-t Baliset esindada (esindusõigust ei olnud tekkinud), siis ei saanud tema esindusõigus ka lõppeda. Tühine volitus ei saa kehtida kolmandate isikute suhtes, sõltumata viimaste teadmisest/mitteteadmisest volituse väljaandmise asjaoludest. Seega puudus maakohtul vajadus hinnata tehingu kehtivuse kontrollimiseks kostja I kui tehingu teise poole teadlikkust või teadmapidamist OÜ-ga Baliset seoduvatest faktilistest asjaoludest. Kuna tehing oli tehtud esindusõiguseta isiku poolt, on see tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel ning vastuhagi tehingu õiguspärasuse tuvastamiseks ei kuulu rahuldamisele. Rahuldamisele ei kuulu ka vastuhagis esitatud nõue kinnistusraamatu muudatuste tegemiseks. Vastuhagis nõutakse muudatuste tegemist mitte vastuhagi kostjalt, vaid Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohustamist selleks. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud vastuhageja nõue ei ole kooskõlas seadusega ja ei kuuluks rahuldamisele ka siis, kui vaieldav leping ei oleks tühine. Kui on tehtud kohustustehing ja sõlmitud kinnisasja müügileping, ja müüja ei ole nõus täitma oma müügilepingust tulenevat kohustust omandi üleandmiseks, s.o nõutavat tahteavaldust kinnistusraamatu kande muutmiseks asjaõiguslepingu alusel (AÕS § 64 1), võib esitada nõude müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse tegemiseks TsÜS § 68 lg 5 alusel. Sellist hagi ei ole vastuhageja kohtule esitanud.
Apellanti ei ole kantud uue omanikuna kinnistusraamatusse, mistõttu ei ole käesoleval juhul võimalik ka kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes kinnisasja heauskne omandamine AÕS § 561 alusel. Maakohtu vastav seisukoht on põhjendatud.
13.Kuna hagi jääb läbi vaatamata ja kostja I vastuhagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg 2 koosmõjus jätta hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. Kuna kostja II võttis hagi õigeks ja vastuhagi tema vastu jäi rahuldamata, tuleb kostja II hagiga seotud menetluskulud jätta kostja II pankrotivara kanda ning vastuhagiga seotud menetluskulud kostja I kanda.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.