Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja sõlmis kostjaga sõiduauto kasutamiseks üürilepingu. Sõiduk oli kostja valduses 28.07.200320.12.2003. Kostja tasus sõiduki tagastamisel hagejale üksnes ühe kuu rendi. Kostja peab vara kasutamise tasu maksma kogu kasutamise aja eest. Väide hagi aegumise kohta ei ole õige. Õigussuhe lõppes volikirjal märgitud tähtaja lõppemisega, s.o 29.12.2003. Kostja rikkus kohustust tahtlikult, millest lähtuvalt on hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Hageja palus kostjalt välja mõista 16 000 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on aegunud. Õigussuhe lõppes 20.12.2003. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi esitati 27.12.2006, seega pärast aegumistähtaja lõppemist. Pooltevaheline õigussuhe tekkis kostja vormistatud võlakohustuse, mitte hageja vormistatud volikirja alusel. Ühepoolses võlakohustuses sisaldub keeld kasutada sõidukit rohkem kui kahe kuu kestel. Kostja ei avaldanud hagejale soovi sõiduki kasutamise tähtaja pikendamiseks. Hageja märkis volikirjale pikendused omal algatusel ja ühepoolselt. Kostja kohustus tasuma hagejale üksnes sõiduki tegeliku kasutamise aja eest. Kostja kasutas sõidukit ühe kuu jooksul, mille eest ta tasus hagejale renti. Hageja sõiduk oli halvas tehnilises seisukorras. Kostja lõpetas sõiduki kasutamise 28.08.2003 ning teatas sellest hagejale. Hageja palvel jättis kostja sõiduki enda garaaži hoiule. Kostja tagastas auto hageja nõudmisel 20.12.2003. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Juri Kravtšenkolt Nikolai Ilmsoo kasuks välja 16 000 krooni. Kohus jättis kohtukulud kostja kanda. Puudub vaidlus, et 28.07.2003 sõlmisid pooled lepingu sõiduki Ford Scorpio üürimiseks kostjale. Poolte vahel on üürilepingul põhinev võlasuhe. Sõiduk Ford Scorpio oli kostja valduses 28.07.200320.12.2003. Pooled vaidlevad, millised on tehingu tingimused ja millise ajani võlasuhe kestis. Hinnates kogutud tõendeid, sõlmiti poolte vahel varakasutusleping kehtivusega 28.07.2003-29.12.2003. Hageja ei kinnitanud kostja väidet, et lepingu tingimusi oleks kokkuleppel muudetud. Kostja oma väite kohta tõendeid ei esitanud. Seega pole tõendatud lepingu muutmine üürilepingust hoiulepinguks. Üürileping sõlmiti määratud tähtajaga, s.o 28.07.2003-28.09.2003. VÕS § 309 järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem üles öeldud. Sõiduk jäi pärast tähtaja möödumist kostja kasutusse. Seega jätkas üürnik vara kasutamist pärast tähtaja möödumist. Sõiduki õiguspäraseks kasutamiseks vajalikul volikirjal on hageja märked kasutusõiguse pikendamise kohta. Seega avaldasid pooled - kostja tegeliku kasutuse jätkamisega ning hageja volikirjale märke tegemisega - tahet lepingu jätkamiseks ning selle tähtaja pikendamiseks. Hageja volikirja pikendamiseks tehtud tahteavaldused hoidsid ära lepingu tähtajatuks muutumise. Kostja hageja tahteavaldustele vastuväiteid ei esitanud. Tõepärane ei ole kostja väide, et talle ei olnud teada hageja ühepoolsed märked volikirjal. Vaidlust ei ole, et sõiduk oli kostja kasutuses kuni 20.12.2003. Õige on hageja väide, et kostja vajas volikirja sõiduki kasutamisel; kostja kinnitas, et volikiri oli tema käes. Tõendamata on kostja väide, et ta tagastas volikirja hagejale enne sõiduki tagastamist. Kostja kinnitas kohtus, et hageja sõiduk oli selle tagastamise ajal töökorras. Sama kinnitab ka märge kostja vormistatud võlakohustusel. Kostja kinnitas kohtus, et sõitis sõiduki üleandmiseks määratud paika Tallinna lähedal vaidlusaluse

2(4)

sõidukiga. Seega pidi volikiri olema kostja valduses veel 20.12.2003. Ühegi tõendiga ei leidnud kinnitust üürniku väide, et auto tehniline seisukord ei võimaldanud selle kasutamist. Vastupidine on tõendatud märkega võlakohustusel selle kohta, et auto oli tagastamisel sõidukorras. Kostja ei esitanud üürileandjale nõudeid väidetavalt asja kasutamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks. Tähendust ei oma kostja väited, kui palju ta autoga tegelikult sõitis. VÕS § 276 järgi kohustub üürileandja üürilepinguga andma asja üürnikule üle kokkulepitud ajaks ning tagama asja hoidmise kokkulepitud seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürileandja andis sõiduki üürniku kasutusse. Vara tegeliku kasutamise ulatus sõltub üürniku soovist; üürnik ei vabane üüri tasumise kohustusest juhul, kui ta ei kasuta üüritud asja endast sõltuvatel asjaoludel. TsÜS § 146 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Poolte vahel sõlmitud leping kehtis kuni 29.12.2003. Üüritud vara tagastamine ei ole lepingu lõppemise aluseks. Üürniku väide, et ta tagastas vara üürileandja nõudmisel, tõenditega kinnitust ei leidnud. Hagi esitati kohtule 27.12.2006, s.o enne aegumise tähtaja saabumist (29.12.2004). Apellatsioonkaebuse põhjendused Juri Kravtšenko palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kohus rikkus õigusnorme ja hindas vääralt tõendeid. Kostja ei aktsepteerinud hageja poolt volikirja tekstis ühepoolselt tehtud märkeid selle kohta, et volikiri pikendati kuni 01.11.2003 ja kuni 29.12.2003. Kostja tagastas sõiduki hagejale 20.12.2003, mille kohta tegid pooled märked võlakirjas. Nimetatud kuupäeval lõppes pooltevahelise üürilepingu kehtivus. Väär on kohtu väide, et kostja väljendas tahet lepingu jätkamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks kuni 29.12.2003. Kohtu järeldus, et pooled sõlmisid varakasutuslepingu, mis kehtis 28.07.2003-29.12.2003, on põhjendamatu. Väär on kohtu viide VÕS § 310 lg-le 1. Kostja ei avaldanud tahet volikirja kehtivustähtaja pikendamiseks, hageja vastupidist ei tõendanud. Kostja ei andnud nõusolekut hageja ettepanekule lepingu kehtivustähtaja pikendamiseks kuni 29.12.2003. Kostja 28.07.2003 võlakohustus sõiduki kasutusse võtmise kohta koos poolte allkirjadega sõiduki tagastamise kohta 20.12.2003 tõendavad üürilepingu olemasolu VÕS § 8 lg 1 mõistes. Sõiduki vastuvõtmisel hageja pretensioone üüritasu maksmise kohta ei esitanud. Hageja esitas hagi 27.12.2006, see on üle kolme aasta pärast üürisuhete lõppemist. Hagi on VÕS § 146 lg 1 kohaselt aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele Nikolai Ilmsoo ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud apellandi ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Kolleegium leiab, et maakohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes:

3(4)

Volikirja on hageja poolt pikendatud kuni 01.11.2003 ja teistkordselt kuni 29.12.2003.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Iko Nõmm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.