Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-26282
Tsiviilasi
JJ hagi KÜ vastu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja JJ(isikukood XXX, elukoht XXXX)
esindajad
Kostja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige NN Kostja lepinguline esindaja Mai Martin
Kohtuistungi toimumise aeg
8.oktoober 2007.a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud JJ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
Rikkumine seisnes hageja hinnangul selles, et üldkoosolek viidi läbi vene keeles, eestikeelne tõlge puudus. Eesti keeles esitatud küsimusi ignoreeriti. Sellega rikuti keeleseaduse (KeeleS) § 4 lg-t 1. Koosolekut juhatanud KÜ juhatuse esimehe NN väitel olevat tal 30 volikirja, mida ta hääletamisel kasutada kavatses, muutes sellega kohalviibinud 21 korteriomaniku tahteavalduse olematuks. Üldkoosolekul osalejad nõudsid nimetatud volituste esitamist. NN eiras nimetatud nõuet, rikkudes hageja väitel Korteriühistu põhikirja punkti 4.2. Kostja liikmetele ei antud majandusaastakava ühes eelmise aasta aruande ja bilansiga, kuigi 2005.a majandusaasta aruande vastuvõtmine ning 2006.a majandustegevuse kava kinnitamine tuli hääletusele. Sellega rikuti hageja väitel korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg-t 2. Hääletamine toimus seega küsimuses, mille sisu oli hääletajatele teadmata. Hääletamisele pandi üldkoosoleku päevakorras mitte olnud küsimus hooldus- remonditariifide tõstmise kohta (2 kroonilt 3-le), millega rikuti hageja väitel mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg-t 4. Kõik koosoleku juhataja poolt hääletamisele pandud küsimused hääletati osalejate poolt lihthäälte enamusega maha. Üldkoosolekul osalenute ning hääletustulemuste vastaselt on juhatus ning selle esimees tõstnud siiski tariife (2-lt kroonilt 3,71-le) ning seda tagasiulatuvalt alates juunist 2006. a. Hageja väitel on seadusi ning põhikirja eirates läbiviidud üldkoosolekul võltsitud ka hääletustulemusi. Üldkoosoleku protokolliga, samuti juhatuse esimehele antud väidetavate volikirjadega ei ole korteriomanikel vaatamata taotlustele õnnestunud tutvuda. Hageja taotleb tühistada KÜ29.06.2006 toimunud üldkoosoleku otsused ning jätta menetluskuud kostja kanda. 06.03.2007 muutis hageja hagi põhjendust, loobudes viitest MTÜS § 21 lg 4 rikkumisele, asendades selle põhjendusega: remonditariifide tõstmise küsimuse hääletamisel eksitati hääletajaid ning moonutati hääletustulemusi koosoleku protokollis. Hageja arvates on tema nõue selgelt väljendatud, samuti oli selgelt väljendatud hageja nõue tema poolt esitatu protokolli kandmiseks, mis jäeti rahuldamata. Seega on NN väide, nagu hageja ei oleks arvestanud MTÜS § 38 lg 4 nõuet, üles ehitatud vaid tema vastuses lisatud ja tegelikkust moonutavale üldkoosoleku protokollile. Hageja väiteil nõudis ta kahel korral volituste esitamist. Kuivõrd kostja keeldus (ei reageerinud), nõuti häälte lugemisel hääletuse lõppedes tõendamist mitteleidnud volituste mittearvestamist. Koosolekul eestikeelset tõlget ei tagatud, millega rikuti seadust ja hageja õigusi. NN väide tõlke tagamise kohta ei ole tõene. Ka üldkoosoleku protokoll ei sisalda viidet tõlke olemasolule. Eestikeelse tõlke puudumise tõttu (alates 2003. aastast) on järsult vähenenud üldkoosolekust osavõtvate korteriomanike arv. Hageja osundab keeleS § 17. Volikirjade tuvastamisest keeldumisega seadis NN end kõrgemale KÜ kõrgeimast juhtorganist- liikmete üldkoosolekust. Protokoll ei sisalda hageja ja teiste üldkoosolekul viibinute nõuetest /ettepanekutest ühtegi, kaasa arvatud hageja taotlust nõuete /ettepanekute protokollimiseks. Kostja esitatud tõendil pealkirjaga „kutse“ on võrreldes hageja esitatud originaaldokumendiga lisatud „ning kätte saada ärakirju“, mille lisamisega loodab kostja hageja arvates eksitada kohut, kuna tegemist on hiljem korrigeeritud tekstiga. Hageja väitel on kostja eksinud ka tähtaja osas, kuna kutse ilmumise ja üldkoosoleku esmase toimumise vahel on 1 nädal, mitte KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 kohaselt nõutavad 2 nädalat. Hageja väitel eksitati üldkoosolekul osalejaid ka remonditariifimäärade poolt hääletamisel, hageja taotlust protesti protokollimiseks ei rahuldatud. Kuna uus tariif 3 krooni/m2 sisaldub juba elanikele esitatud juunikuu arvetel, üldkoosolek toimus aga 29.06.2006, on otsus kehtestatud tagasiulatuvalt. Hageja tugineb KÜS § 13 lg 3, TsÜS § 38 lg 2, 4 ning MTÜS § 24 ja § 24-1 sätestatule. 03.04.2007 täpsustas hageja hagi nõuet, taotledes tuvastada KÜ29.06.2006 üldkoosoleku otsuste tühisus ja tunnistada need kehtetuks. Kostja vastuväited
Enne koosoleku algust korraldas KÜ juhatus koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende poolt volitatud esindajate registreerimise korteriühistu üldkoosolekust osavõtjate nimekirjas. Iga koosolekust osavõtnud korteriomanik või teda nõuetekohase volikirja alusel esindanud esindaja registreeriti koosolekust osavõtnute nimekirjas ja nad andsid koosolekust osavõtnute nimekirjas allkirja koosolekust osavõtu kohta. Registreerimisel ja samuti koosoleku juhataja poolt kontrolliti, kas esindaja volikiri vastab KÜS § 101 nõuetele. Esindajate volikirjad lisati koosolekust osavõtnute nimekirjale. Üldkoosoleku avamisel teatas KÜ juhatuse esimees korteriomanike nimekirjas registreerunud korteriomanike ja korteriomanike volitatud esindajate arvu. Koosolekust võttis isiklikult osa või oli esindatud 57 korteriomanikku. Hagiavalduses toodud väide, nagu oleks juhatuse esimehel olnud 30 volikirja, on paljasõnaline ega vasta tegelikele asjaoludele. Koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende esindajate arv kanti koosoleku protokolli, see arv ning esindamine volikirjade alusel on kontrollitav ka koosolekust osavõtnud korteriomanike nimekirja järgi. Hagiavalduse koostamisel hageja ei ole arvestanud, et korteriühistu põhikirja punkt 2.2. lubab samuti ühistu liikmel üldkoosolekust osa võtta isiklikult või oma esindaja kaudu lihtkirjaliku volikirja alusel. Vastavalt KÜS §-le 101 võib esindajaks olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Lähtudes KÜ põhikirja punktist 4.9, oli 29.06.2006 toimunud üldkoosolek otsustusvõimeline ja tuginedes MTÜS § 22 lg-le 1, KÜS §-le 101 ning korteriühistu põhikirja punktile 4.10 teeb kostja järelduse, et kõik 29.06.2006 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Hageja hagiavalduses esitatud väide, et hooldus-remondifondi tariifide küsimus päevakorras puudus on ebaõige. Hooldus- ja remondikulud on majandamiskulud, mida vastavalt KÜS §dele 15 ja 15' arutatakse majandustegevuse aastakava kinnitamisel. Hooldus– remondikulude suuruse arutelu ja otsuse vastuvõtmine toimus vastavalt päevakorra punktile nr 3 “Aastaks 2006. a majanduskava kinnitamine”. Häälteenamusega kinnitati 2006. a remondifondi tariif 3 krooni/m2 kuus ja hoolduskulud 3,5 krooni/m2 kuus. Esitades nõudmise korteriühistu üldkoosoleku kõigi otsuste tühistamiseks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi päevakorra esimeses punktis vastuvõetud üldkoosoleku otsus korteriühistu kasumiga lõppenud 2005. a majandustegevuse aruande kinnitamine või päevakorra teises punktis vastuvõetud otsus revisjonikomisjoni aruande kinnitamine. Esitades hagiavalduses tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja nõudes põhjendamatult korteriühistu töö seisukohalt tähtsate üldkoosoleku otsuste tühistamist, ei ole hageja kinni pidanud TsÜS § 32 nõudest, mille kohaselt juriidilise isiku liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Vastavalt KÜS §-le 151 lg 2 loetakse eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Pikki aastaid on korteriühistus sellise remondi fondi suuruseks olnud 2 krooni ruutmeetri kohta kuus, kuid see remondifondi suurus ei võimalda teha kõiki hoone korrashoiuks vajalikke remonditöid. Juba eelmisel 05.10.2005 üldkoosolekutel on elanikud tõstatanud küsimuse, et korteriühistu majas oleks vajalik teha rohkem remonditöid. Suuremate remonditööde tegemiseks on aga vaja koguda rohkem rahalisi vahendeid. Eeltoodust lähtudes koostas juhatus 2006. a majandustegevuse aastakava, kus planeeris rohkem remonttöid. 2006.a majandustegevuse aastakavas on planeeritud remonttööde nimetused ja nende maksumus üksikasjaliselt välja toodud. 2006. a aastakavas olevate remonttööde teostamiseks on vaja koguda remondifondi 3 krooni ruutmeetri kohta kuus. Häälteenamusega kinnitas üldkoosolek 2006. a remondifondi tariifiks 3 krooni ruutmeetri kohta kuus.
Kostja väitel on korteriühistu tegevusaastate kestel XXX majas tekkinud grupp korteriomanikke (nende hulka kuulub ka hageja), kes ei pea kinni TsÜS §-is 32 märgitud hea usu põhimõtetest korteriomanike omavahelistes suhetes ega arvesta teiste korteriomanike huvidega. See grupp levitab korteriomanike hulgas valeinformatsiooni, rikub korda korteriühistu üldkoosolekutel, takistades teistel korteriomanikel ettekannete jälgimist ja otsuste vastuvõtmist, jätab täitmata oma rahalised kohustused korteriühistu ees ning esitab kohtusse korteriühistu vastu põhjendamatuid hagisid, s.h. mitmel korral ka korteriühistu üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõuetega (tsiviilasi nr. 2/228-4959/03, 2/2779305/03 ja 2-06-392). Korra kindlustamiseks on mõnedel aastatel tulnud üldkoosolekuid läbi viia isegi turvameeste osavõtul. Ka 29.06.2006 toimunud üldkoosolekul oli eelpool märgitud korteriomanike grupp häälestatud pahatahtlikult ja käitus agressiivselt, häirides vahelehüüetega ettekandjaid ja küsimustele vastanud juhatuse liikmeid. KÜ üldkoosoleku läbiviimisel hageja õigusi rikutud ei ole. Korteriühistu 29.06.2006 üldkoosoleku otsused on vastu võetud üldkoosolekust osavõtnud korteriomanike ja nende esindajate häälteenamusega kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. 05.04.2007 vastuses hagiavalduse täiendusele leidis kostja, et hagiavalduse esitamisel ei ole hageja järginud alates 01. jaanuarist 2006. a kehtima hakanud MTÜS § 24 lg 3 uut redaktsiooni, (sama seisukoht on väljendatud ka TsÜS § 38 lg 4), mille kohaselt hagi esitamise eelduseks koosolekul viibinud isikule on nõue, et ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja viibis koosolekul ja nõuab kõigi vastuvõetud otsuste tühistamist, kuid ta ei ole lasknud protokollida oma vastuväiteid ühelegi vastuvõetud otsusele. Kohtuistungil kinnitas hageja, et ta üldkoosoleku protokolliga tutvumas ei käinud. Kuna hageja ei ole järginud eelpool märgitud hagi esitamise eelduseks olevat MTÜS § 24 lg 3 nõuet – lasta protokollida oma vastuväited vastuvõetud otsustele ning pole ka hagiavalduses välja toonud, millised on tema vastuväited vastuvõetud otsustele, palub kostja asjas menetlus lõpetada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas rikub tema subjektiivseid õigusi korteriühistu üldkoosolekul päevakorra esimeses punktis vastuvõetud otsus kinnitada korteriühistu kasumiga lõppenud 2005.a. aruanne. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid ka üldkoosoleku teises päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse suhtes, millega korteriomanikud otsustasid kinnitada revisjonikomisjoni aruande KÜ 2005. a majandustegevuse kontrolli kohta. Hageja on hagiavalduses esitanud mõningaid vastuväiteid ainult üldkoosoleku päevakorra kolmandas punktis olnud otsuse suhtes, kuid ei ole nõudnud nende vastuväidete protokolli kandmist. Koosoleku kolmandas päevakorra punktis vastuvõetud otsus 2006. a majandustegevuse aastakava kinnitamine tehti korteriomanike häälteenamusega. Korteriomanikele juhatuse poolt arutamiseks esitatud majandustegevuse aastakava projekti suhtes esitati korteriomanike poolt muudatus- ja täiendusettepanekuid. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt esitatud majandustegevuse aastakava projekti koos muudatuste ja täiendustega. Hageja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.06.2005.a otsuse 3-2-1-63-05 puhul olid asjaolud ja ka osaliselt materiaalõiguse ja menetlusõiguse normid teistsugused kui käesolevas asjas. Eelpool märgitud kohtuasjas suure laenu võtmise otsustamisel jättis juhatus täitmata KÜS § 15 lg-st 2 tuleneva informeerimiskohustuse. Oluline on nimetatud otsuse punkt 12, kus märgitakse, et vaidlusaluses asjas tuvastatud KÜS § 15 lg 2 rikkumine on antud asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Eelpool viidatud kohtuasjas toimus üldkoosolek 2004. a. Pärast 01.01.2006 on otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmisel hagejal vajalik järgida MTÜS § 24 lg 3 nõuet.
KÜ ei ole KÜS § 15 lg 2 nõudeid rikkunud. Alates 08.06.2006 oli igal korteriomanikul igal tööpäeval alates kella 9.00 - 18.00 võimalus korteriühistu tööruumides tutvuda ja samuti saada kätte ärakirju KÜS § 15 ettenähtud dokumentidest (eelmise aasta aruanne, revisjonikomisjoni aruanne, 2006. a majandustegevuse aastakava). Iga korteriomanik võis valida tutvumiseks või koju viimiseks vastavalt oma soovile kas dokumentide eesti- või venekeelse teksti. Alates 08.06.2007 võis eelpool märgitud dokumentidega tutvuda ja kätte saada nende ärakirju ja vajadusel ka selgitusi juhatuse liikmete ja raamatupidaja õhtustel vastuvõtuaegadel, mis toimuvad igal esmaspäeval ja neljapäeval kella 18.00-21.00 samuti korteriühistu tööruumides. Kuna otsustusvõimeline üldkoosolek toimus 29.06.2006, siis oli korteriomanikele jäetud KÜS § 15 ettenähtud dokumentidega tutvumiseks ja nendest ärakirjade saamiseks aega üle kahe nädala. Hageja hagiavalduse täienduses toodud väited, nagu oleks koosoleku ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikutud seaduste (MTÜS § 36 lg 2 ja keeleS § 17) nõudeid, ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja on hagiavalduse täienduses põhjendamatult teinud viite MTÜS § 36 lg 2 rikkumisele. MTÜS § 36 ettenähtud aruanded (2005.a. raamatupidamise aastaaruanne, 2005.a. majandustegevuse aruanne, revisjonikomisjoni komisjoni aruanne) on seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud üldkoosolekule kinnitamiseks ja üldkoosoleku poolt ka kinnitatud. KÜei ole rikkunud keeleS § 17 nõuet, mille kohaselt mittetulundusühingu aruandlus toimub eesti keeles. Korteriühistu raamatupidamist peetakse ja aruandeid koostakse eesti keeles. Kogu dokumentatsioon: 2005. a raamatupidamise aruanne, 2005. a majandustegevuse aruanne, revisjonikomisjoni komisjoni aruanne ja 2006. a majanduskava on koostatud eesti keeles. Kuna üle poolte korteriomanikest valdab ainult vene keelt, siis on nende soove arvestades kõik eelpool mainitud dokumendid tõlgitud ka vene keelde. Üldkoosolekust osavõtjate registreerimine oli samuti korraldatud kehtivate nõuete kohaselt. Enne üldkoosoleku algust korraldas KÜ juhatus koosolekust osavõtvate korteriomanike ja nende poolt volitatud esindajate registreerimise korteriühistu üldkoosolekust osavõtjate nimekirjas. Iga koosolekust osavõtnud korteriomanik või teda nõuetekohase volikirja alusel esindanud esindaja registreeriti koosolekust osavõtnute nimekirjas ja nad andsid koosolekust osavõtnute nimekirjas allkirja koosolekust osavõtu kohta. Registreerimisel ja samuti koosoleku juhataja poolt kontrolliti, kas esindaja volikiri vastab KÜS § 101 nõuetele. Esindajate volikirjad lisati koosolekust osavõtnute nimekirjale. Kostja väiteil saab hagemisõiguslikuks isikuks olla MTÜS (KÜ) liige, kes on lasknud protokollida oma vastuväite vastuvõetud otsusele. Hageja oleks saanud vastavalt MTÜS § 24 lg 3 ja TsÜS § 38 lg 4 esitada kirjaliku eriarvamuse lisatud protokollile. Lähtudes KÜ põhikirja punktist 4.9, oli 29.06.2006 üldkoosolek otsustusvõimeline ja tuginedes MTÜS §-le 22 lg-le 1, KÜS §-le 101 ning korteriühistu põhikirja p 4.10 teeb kostja järelduse, et kõik 29.06.2006 toimunud korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kooskõlas seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Kostja leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused
majandustegevusest, KÜ2006.a majandustegevuse kava kinnitamine ning muud küsimused. Vastavalt KÜpõhikirja p 4.9 teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust (t lk 7-11, 24-29).
Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Kohus asub seisukohale, et kostja on järginud MTÜS § 21 lg 4 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Põhistatud on kostja viide MTÜS § 24-1 lg 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Seega puudub alus üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 38 lg 4 kohaselt juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse juriidilise isiku vastu. Organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. Kostja väitele, et korteriühistu asjaajamine toimub eesti keeles, hageja vastuväiteid ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue üldkoosolekul eestikeelse tõlke kasutamiseks, ei ole leidnud tõendamist.
küsimuses. Pärast koosolekut ei pöördunud keegi koosoleku osalejatest mingitegi nõudmistega protokolli täiendamise osas. Koosolekul hageja vastuvõetud otsuste suhtes vastuväiteid ei esitanud. Koosolekul tegigi R ettepaneku tõsta ainult remondifondi tariifi 3 kroonile m2 jättes hooldustariifiks 3.5 kr m2 kohta kuus. Tunnistaja VG kinnitas, et on olnud protokollijaks nii mitmelgi koosolekul ning pole kunagi mingisugust instruktsiooni protokolli kandmise või mittekandmise osas juhatuse esimehelt saanud. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Tunnistaja RO ütlustega ei ole usaldusväärselt tõendatud, et hageja nõudis üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel oma vastuväite protokollimist. Hageja ei esitanud ka kirjalikult vastuväiteid otsustele. Seega ei tõusetu küsimust üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuginedes MTÜS § 24 lg 3. KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 (kuni 21.10.2006 redaktsioonis) kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS § 15-1 lg 1 (kuni 21.10.2006 redaktsioonis) kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 15-1 lg 2 järgi eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väide, et hooldus-remondifondi tariifide küsimus päevakorras puudus, on ebaõige. Hooldus- ja remondikulud on majandamiskulud, mida vastavalt KÜS § 15 lg 1 p 1 ja 2 ning § 15-1 lg 1 ja 2 arutatakse majandustegevuse aastakava kinnitamisel. Hooldus –remondikulude suuruse arutelu ja otsuse vastuvõtmine toimus vastavalt päevakorrapunktile nr 3 “Aastaks 2006.a. majanduskava kinnitamine”. Häälteenamusega kinnitati 2006.a. remondifondi tariif 3 krooni/m2 kuus ja hoolduskulud 3,5 krooni/m2 kuus. KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kohus asub seisukohale, et KÜ korduva üldkoosoleku 29.06.2006 otsused jõustusid tegemise ajal. Seega on hageja arusaam, et üldkoosolek otsus kehtib tagasiulatuvalt, väär. Kohus leiab, kostja esitas põhjendatult üldkoosoleku otsuse alusel hagejale arve uue remondifondi hinnaga (t lk 12). Asjakohane on kostja viide TsÜS 32, mille kohaselt juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima
hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus asub seisukohale, et korteriühistu liikmed peaksid omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Argumenteeritud on kostja seisukoht, et hageja ei ole põhjendanud, kuidas KÜ 29.06.2006 üldkoosoleku otsused rikuvad hageja subjektiivseid õigusi. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.