(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24173
Tsiviilasi
SAS hagi EK vastu 1 009 250,00 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja SAS (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja esindaja vandeadvokaat Allar Aru (AB Tark & Co, asukoht XXX) kostja EK(isikukood XXX, XXXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Rahuldada tagaseljaotsusega SAS hagi EK vastu võlgnevuse 1 009 250 (üks miljon üheksa tuhat kakssada viiskümmend krooni) krooni väljamõistmiseks. Välja mõista EK’lt SAS-i kasuks võlgnevus 1 009 250 (üks miljon üheksa tuhat kakssada viiskümmend krooni) krooni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta EK kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-s SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358.
Asjaolud ja menetluse käik SAS esitas 28.06.2007.a kohtule hagi EK vastu 1 009 250 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ka kostja 17.11.2006.a. Ehituse Tööettevõtulepingu 103-1711, mille eesmärgiks oli majatüüp Aleksander tegemine vastavalt hinnapakkumisele ja arhitektuurilistele joonistele. Seoses kostja poolsete makseraskustega sõlmisid hageja ja kostja 2007.a. veebruaris kokkuleppe, mille kohaselt pooled otsustasid peatada lepingu täitmise alates 07.02.2007.a. kuni tööde eest tasumiseni. Hageja oli teostanud töid senimaani 1 209 250 krooni eest, millest kostja oli tasunud 200 000 krooni, seega oli kostja võlgnevus hageja ees 1 009 250 krooni. 26.05.2007.a. sõlmisid hageja ja kostja täiendava kokkuleppe seoses kostja jätkuvate makseraskustega, mille kohaselt hageja andis kostjale aega 1 009 250 krooni tasumiseks üks kuu. Seega hageja tunnistas oma lepingust tulenevat võlgnevust hageja ees. Kostja oma võlgnevust tasunud ei ole. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 1 009 250 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja hagimaterjalid on edastatud Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’e abiga edasiandmiseks kostjale kostja tütrele LK’ile. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja hagiavaldus ning kirjaliku vastuse nõue on Tallinna kohtutäituri Elin Vilippus’e abiga kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis elavale tütrele LK’ile. Vastavalt TsMS § 322 lg 1 kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega loeb kohus, et kostjale on hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõudega kättetoimetatud. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt VÕS § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 sätestab, et on kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 009 250 krooni.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg. 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.