Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

juhtumiga tekitatud kahju hüvitamiseks. Läbirääkimiste teel vaidluse lahendamine enne kohtusse pöördumist ei ole andnud tulemusi. Vastavalt kostja vandalismikindlustuse tingimuste p 1.1 hüvitab kindlustusandja kindlustatud varale ootamatust ja ettenägematust sündmusest tekkinud kahju, mille põhjuseks on kolmandate isikute süüline tegevus, mis on suunatud võõra vara rikkumisele või hävitamisele. Vastavad tingimused on täidetud - kolmandate isikute süülise tegevusega on rikutud hageja vara (hoonet) ning sellega on tekitatud hagejale kahju. Vastavatele hoone olulistele osadele vandalismijuhtumiga tekitatud kahju (näiteks akende lõhkumine, hoone välisviimistluse rikkumine) ei ole vandalismikindlustuse tingimuste punktiga 2 piiratud, kuivõrd tegemist on hoone kui sellise rikkumisega. Isegi kui asuda seisukohale, et eemaldatud vaskpaneelide näol on tegemist hoone osadega, on nende eemaldamisega rikutud siiski hoonet, mis on kindlusobjektiks. Asjaolu, et vaskpaneelid hoonelt eemaldati ja väidetavalt varastati, ei välista samaaegselt teise asjaolu - hoone rikkumise - esinemist. Ei ole tuvastatud kahju tekitanud isikute tegevuse eesmärki ning kinnitust ei ole leidnud fakt, et vaskpaneelide eemaldamise näol oli tegemist vargusega. Kostja peab tõendama, et tegemist oli tõepoolest vargusega. Punktis 1.1. nimetatud vandalismijuhtumitega tekitatud kahju suurus vastab hoone välisfassaadi ja katuse taastamise kahjule. Hageja kahju on 71’296.- krooni. Eelnevast tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise summas 61’296.- krooni (kahju summa, millest on lahutatud hageja omavastutuse määr 10’000.- krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole vandalismikindlustuse tingimused eritingimusteks varakindlustuse tingimuste suhtes. Kahtluse korral tuleb kindlustuslepingut kui tüüptingimustega lepingut tõlgendada kostja kui kindlustuslepingu tugevama poole kahjuks. Kindlustusjuhtum on vandalismikindlustuse tingimuste tähenduses aset leidnud. Kui mitu faktiliselt erinevat tegu vastavad mitmele eri süüteokoosseisule, on tegemist reaalkogumiga. Antud juhul ongi eristatavad kaks tegu – ehitise kahjustamine ja ehitise olulise osa vargus. Vandalismikindlustuse tingimuste p 2, mille kohaselt ei laiene kindlustuskaitse ehitise osade vargusele, ei välista kindlustuskaitse laienemist ehitise oluliste osade vargusele. Ehitise mittepüsivalt ühendatud osade eemaldamise korral ei toimuks ka ehitise kahjustamist vandalismikindlustuse p 1 tähenduses. Ehitisega mittepüsivalt ühendatud osaks saab varakindlustuse tingimuste p-st 32.1.2 tulenevalt lugeda näiteks reklaamsilte, samuti rajatisi, mis kuuluvad hoone juurde, kuid ei ole hoonega püsiühenduses. Varakindlustuse tingimuste p 2 mõte ongi välistada selliste ehitiste osade varguse korral kindlustusjuhtum, mis ei ole ehitisega püsivalt ühendatud, sest selliseid ehitise osi on äärmiselt lihtne ära viia. Selline tüüptingimus, millega on välistatud kindlustusjuhtumi saabumine juhul, kui ehitise kahjustamise käigus toimub ka ehitise olulise osa äraviimine, on kindlustusvõtjale sedavõrd ootamatu, et sellist tüüptingimust ei saa tulenevalt VÕS § 37 lg 3 järgi lugeda kindlustuslepingu osaks. Hageja arvates ei ole mõistlikult ootuspärane olukord, kuis ehitise osa lõhkumise korral ei loeta kindlustusjuhtumit toimunuks, kui nimetatud teo käigus on toimunud ka ehitise olulise osa vargus. Varakindlustuse p-d 32.1.1 ja 32.1.2, vandalismikindlustuse p-d 1 ja 2 on koosmõjus mitmeti mõisteteavad ja kindlustusvõtjale arusaamatud. Samuti on arusaamatu, kas vandalismikindlustuse p-s 2 sisalduv mõiste „ehitise osa” hõlmab nii ehitise olulisi osi kui ka ebaolulisi ehk ehitisega mittepüsivalt ühendatud osi. Olulistest asjaoludest tuleb kindlustusvõtjat teavitada juba lepingu sõlmimisel. Kui hagejale oleks lepingu sõlmimisel teatatud, et kindlustusjuhtum on välistatud juhul, kui ehitise kahjustamise käigus toimub ehitise oluliste osade äraviimine, siis ei oleks hageja kostjaga lepingut sõlminud.

Hageja esitas kostjale kahju suuruse kindlakstegemiseks vajalikud dokumendid ühes hagiavaldusega 26. aprillil 2007.a. Kostja kohustus tasuda hagejale kindlustushüvitist muutus sissenõutavaks 10. mail 2006.a. ning hageja on õigustatud nõudma viivist alates 11. maist 2007.a. Hageja palub kohtul mõista kostjalt tema kasuks välja viivis alates 25. juulist 2007.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 05.06.2007.a kohtusse laekunud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vaidlusalune hoone on kindlustatud järgmiste kindlustusriskide suhtes – tuli, vesi, torm, vandalism, klaas. Antud kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspakkumine nr JO50512/2, poliisil loetletud kindlustustingimused (V101*2001, V102*2001, V104*2001, V107*2001, V106*2001), AS kindlustustellimus 2005/2006 ja XXX riski ülevaade, ettevõtte varakindlustuse tingimused V110*2001, tulekindlustuse üldine ohutusjuhend ettevõtetele V401*2001. 01.12.2006 teavitas hageja kostjat kahjujuhtumist, mis leidis aset 29.-30.novembril, XXX. Kahjuavalduse kohaselt rebisid kaks noormeest nimetatud kuupäevadel kindlustatud hoone fassaadilt 8 vaskplaati ja võtsid need endaga kaasa. Hilisematest intsidentidest ega hoone katuse kahjustumisest hageja kostjat enne hagiavalduse esitamist teavitanud ei ole. Kostja taotlust ei rahuldanud, kuivõrd tegemist ei ole kahjuga, mis oleks pooltevahelise lepinguga kaetud vandalismikindlustuse tingimuste p 2 kohaselt ei laiene kindlustuskaitse ehitise osade vargusele. Ka hageja uue pretensiooni läbivaatamisel jäi kostja oma seisukoha juurde. Tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga kindlustuslepingu mõistes. Vandalismikindlustuse tingimuste p 2 kohaselt ei laiene kindlustuskaitse ehitise osade vargusele. Välisfassaadi näol on tegemist ehitusliku konstruktsiooniga, st varastatud vaskpaneelide puhul on tegemist ehitise osadega. Hageja on valesti tõlgendanud kindlustustingimusi ning ajanud segamini kindlustusobjekti mõiste (hoone osad, mis on kindlustusobjektiks ning hoone osad, mis seda ei ole) ning kahjujuhtumid, mis kindlustuslepinguga kaetud ei ole. Hageja on jõudnud väärale järeldusele, et kindlustusandja võib keelduda üksnes nende hoone osade vargusest tekkinud kahju hüvitamisest, mis ei ole kindlustusobjektiks kindlustuslepingu mõistes. Vastavalt kindlustuspoliisil märgitule on kindlustusobjektiks hoone, mis asub Tallinnas, aadressil Viru 13/15. Ettevõtte varakindlustuse tingimustes on täpsustatud kindlustusobjekti mõiste ja samuti sisaldub seal vara loetelu, mida kindlustusobjektiks pidada ei saa p-s 32.1.2. Vandalismikindlustuse tingimused on eritingimused ettevõtte varakindlustuse tingimuste suhtes, millega on välistatud hoone osade vargusest tulenev kahju. Vaidlusaluse juhtumiga kahjustati hoonet ja need hoone välisfassaadi osad, mis eemaldati ja ära viidi, olid üldtingimuste mõistes kindlustuse objektiks. Aga kuna hoone osad varastati, siis vastavalt eritingimustele sellisest sündmusest tekkinud kahju kindlustuslepinguga kaetud ei ole. Ettevõtte varakindlustuse tingimuste p-s 32.1.2 ei ole ära toodud mitte loetelu nendest hoone osadest, mida kindlustusandja ei pea hooneks, vaid loetelu varast, mis ei ole kindlustuse objektiks kindlustuslepingu mõistes. Selline välistus laieneb kõikidele ehitise (hoone) osadele, mis langevad varguse objektiks. Kuna kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, ei ole hagejal kindlustushüvitise maksmise kohustust. Tavaliselt ei kindlusta sellist riski (hoone väliste osade vargust) ükski kindlustusselts, kui just ei ole selle kohta sõlmitud mingit erikokkulepet poolte vahel või ei ole seatud mingeid eritingimusi (näiteks ööpäevane mehitatud valve vms). Nimetatud riski tavapärastel tingimustel kindlustamine on ülikõrge riskiastmega; lisaks on ka kindlustusvõtjatel teoreetiliselt väga lihtne läbi viia kindlustuspettust, kuna kindlustusandjal ei ole hiljem mingit võimalust tuvastada, kas kahju on tekkinud kolmandate isikute süülise käitumise tagajärjel või mitte.

Hageja pole tõendanud kindlustusjuhtumi (vandalismiakti) toimumist, millisel juhul tekiks kostjal kahju hüvitamise kohustus. Kostja on seisukohal, et tsiviilõiguslikust aspektist omab tähtsust üksnes nn varguse objektiivne külg, ehk siis vargus on toime pandud, kui vallasasi on ära võetud. Kostja näol ei ole tegemist uurimisorganiga ning ei ole mõistlik ega loogiline eeldada, et kostja peaks hakkama tõendama varguse subjektiivset külge. Hageja poolt esitatud tõenditega on juba piisavalt tõendatud asjaolu, et tegemist on ehitise osade vargusega. Rünne oli suunatud võõrale varale, mis viidi minema. Seda tõendab nii kindlustusvõtja enda poolt tehtud kahjuavaldus kui ka kohtule esitatud fotod. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et poolte vahel on maakleri vahendusel sõlmitud kindlustusleping, välja antud poliis (tl 37-38), kindlustuslepingu alusel kindlustatud hoone on kindlustatud tulekahju, tormikahju ja vandalismi riskide vastu (kindlustusriskid – tuli, vesi, torm, vandalism, klaas), kindlustuslepingu lahutamatuteks osadeks on kindlustuspakkumine nr JO50512/2, poliisil loetletud kindlustustingimused V101*2001, V102*2001, V104*2001, V107*2001, V106*2001, AS kindlustustellimus 2005/2006 ja XXX riski ülevaade, ettevõtte varakindlustuse tingimused V110*2001, tulekindlustuse üldine ohutusjuhend ettevõtetele V401*2001 (tl 39-41, 64-70). Vaidlust ei ole ka selles, 01.12.2006.a teavitas hageja kostjat kahjujuhtumist, mis leidis aset 29.-30.novembril (tl 12-17), XXX; kostja keeldus hüvitise maksmisest (tl 18), hageja esitas pretensiooni (tl 19-25) ja kostja keeldus veelkordselt (tl 26). Vaidlust ei ole ka selles, et hagejale on tekkinud kahju (tl 27-28). Kahjuavaldusega (tl 42) loeb kohus tõendatuks, et hageja teavitas kostjat vaidlusaluse hoone suhtes toimunud intsidendist, märkides, et ööl vastu 29. ja 30. novembrit kaks noormeest rebisid hoone fassaadilt 8 vaskplaati ja võtsid need endaga kaasa. Pooltevaheline vaidlus taandub küsimusele, kas tegemist on kindlustuslepinguga kaetud kindlustusriskiga, mille korral kindlustusandja peab kahju hüvitama või on kindlustusandjal vandalismikindlustuse tingimuste p 2 alusel õigus keelduda kahju hüvitamisest. Vandalismikindlustuse tingimuste p-ga 2 (tl 70) loeb kohus tõendatuks, et pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud, et kindlustuskaitse ei laiene ehitise osade vargusele. Vandalismitingimuste üleandmisega on hagejale tehtud võimalikuks nimetatud tingimusega tutvumine ehk hagejat on nimetatud tingimusest informeeritud. Vandalismitingimuste p-ga 3 loeb kohus tõendatuks poolte kokkuleppe, et käesolevates vandalismikindlustuse tingimustes lahendamata asjaolude suhtes juhinduvad pooled ettevõtte varakindlustuse tingimustest. Kuivõrd pooled ei ole määratlenud vandalismikindlustuse tingimustes, mis on ehitise osa, kuulub selles osas kohaldamisele varakindlustustingimused. Varakindlustuse tingimuste 32.1.1 ja 32.1.2 alusel saab teha järelduse, et hoone välisseinad, katus ja välisviimistlus on nimetatud lepingu kohaselt ehitise olulisteks osadeks. Kuivõrd seadus ehitise osa definitsiooni ei anna, ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole aga ehitise osa, saab teha järelduse, et vandalismikindlustuse tingimuste p 2 peab silmas ehitise olulisi osasid TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Vaskpaneelid ja varikatus ei ole ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asjad, seega on loogiline järeldada, et nad on ehitise osad. Kuivõrd pooled on välistanud kindlustusandja vastutuse varguse korral, pole kostja hüvitamise kohustuse tuvastamisel oluline, kas rikuti hoonet või hoone osa. Hoone osa rikkumisel saab paratamatult alati rikutud ka hoone kui tervik. Asjaolu, et varguse fakt ei ole õiguskaitseorganite poolt tuvastatud, ei muuda varguse toimumise fakti olematuks. Antud vaidluse puhul puudub vajadus süüteo tuvastamiseks karistusõiguslikus

mõttes, piisab kui väidetav tegu on toime pandud (paneelid ja varikatus on ära kistud ja kaasa viidud) ja kindlustusvõtja on sellele oma kahju hüvitise taotluses tuginenud. Kostja ei pea tõendama, et paneelid varastati. Kohus on seisukohal, et puudub vajadus tõlgendada kindlustuslepingut käesolevas vaidluses kohaldatavaid sätteid kostja kahjuks (VÕS § 39 lg 1). Vandalismikindlustuse tingimus 2 välistab kindlustuskaitse ehitise osade vargusele ja see säte ei ole ebaselge ega ebamõistlik (VÕS § 7 lg 1 ja 2). Kostja on tuginenud tema kutsealal valitsevatele tavadele ja praktikale, mille kohaselt kindlustusandjate poolt hoone osade varguse riski tavapärastel tingimustel kindlustamine on ülikõrge riskiastmega, mistõttu ei kindlustata sellist riski kindlustusseltside poolt, kui just ei ole selle kohta sõlmitud mingit erikokkulepet poolte vahel või ei ole seatud mingeid eritingimusi (näiteks ööpäevane mehitatud valve vms). Nimetatut praktikat ei ole hageja ümber lükanud. Kuivõrd kostja keeldus vandalismikindlustuse tingimuste p 2 alusel õigustatult kindlustushüvitise väljamaksmisest, ei ole kostjal kohustust maksta välja kindlustushüvitist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6), mistõttu hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jäetakse hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.