Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.oktoobril 2007.a kell 13:00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-17530
Kohtuasi
AS hagi AT vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised Menetluse liik
Hageja – AS (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja – AT(ik XX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungit pidamata
Resolutsioon.
27.07.2007.a täpsustuste kohaselt on hageja soojatarnija, kellele kuuluvad XXX linnaosa kõik soojusvarustuse trassid. Hageja on monopoolses seisundis ettevõtja, kelle kohustuseks oli tarnida kütteperioodil soojusenergiat soojusvõrku elamutesse. Kostja korterite kütteks on projekteeritud ja väljaehitatud kaugküte, mis on ühendatud linnaosa ainsa soojustrassiga, mis kuulus hagejale. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Hagejal oli sõlmitud soojavarustuse leping elamuid haldava majavalitsusega. Elamus tarbitud soojusenergia hulka mõõdeti soojusmõõturiga ja jaotati kõigi elamu korteriomanike vahel proportsionaalselt korteriomandi suurusele. Igakuiselt on hageja esitanud kostjale arve, mis tuli tasuda arvestuskuule järgneval 25.kuupäeval. Igal arvel on kajastatud ka eelmise perioodi võlgnevus, millega hageja tuletas sisuliselt meelde võlgnevuse olemasolu. Kostja võlgnevus korteri asukohaga XXX perioodi märts 2002 kuni veebruar 2003 eest on 7’320,30 kr ja korteri XXX perioodi veebruar 2003 kuni august 2004 eest 1’664.- kr. Menetluse käigus on hageja 17.06.2007.a tasunud 206,10 kr, mille võrra hageja nõuet vähendab ja palub kostjalt välja mõista 8’984,30 kr. 28.08.2007.a täiendustes on hageja leidnud, et kostja poolt tasutud summadega on hageja arvestanud hagi esitamisel ning hageja ei ole keeldunud ka maksegraafiku koostamisest. Kuna kostja on 2004 aastal osaliselt võlgnevust tasunud, siis aegumine on katkenud ja alanud uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kuivõrd nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 147 lg 3 alusel, kuivõrd nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega ja nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitas hagi kohtusse mais 2007.a, seega hagetav nõue ei ole aegunud. Kostja kohustus tasuda korteriomanikuna korteri eest tuleneb seadusest, mitte tehingust. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja vastuväited ja põhjendused. Oma 09.07.2007.a kohtusse laekunud arvamuses leiab kostja, et nõuded on aegunud. Kostja oli pikemat aega töötu, seega ei olnud võimeline tasuma õigeaegselt arveid. 2004.a palus kostja hagejalt maksegraafiku sõlmimist, kuid hageja keeldus, nõudes kohest võlgnevuse tasumist, mida kostja ei olnud võimeline tegema. Seega võlgnevus 2002-2004 tekkis mittetahtlikult, vaid raske majandusliku seisukorra tõttu, kuna kostja oli töötu ja kui oli töökoht, siis töötasu oli väike. Summa on ebaõige, kuna kostja poolt tasutud summad selles ei kajastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõendiga ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on tarninud kostjale sooja vaidlusaluste korterite kaugkütte näol ja K-JM EKME-ga sõlmitud lepingu alusel (tl tl 42-49). Kinnistusraamatu väljavõttega (tl 6-7) loeb kohus tõendatuks, et kostja on alates 19.03.2003.a XXX omanik. Arvetega (tl 10-11) loeb kohus tõendatuks, et seisuga 03.06.2004.a oli kostja võlgnevus Ridaküla korteri eest 1’938,10 kr. Laekumiste koondtabeli ja laekumiste ning võlgnevuse koondtabeliga (tl 8-9) loeb kohus tõendatuks, et kostja võlgnevus seisuga 06.09.2004.a on XXX korteri osas perioodil 06.05.2003.a kuni 06.09.2004.a 1’870,10 kr. Koondtabelitega (tl 14-15) loeb kohust tõendatuks, et kostja võlgnevus vaidlusalusel perioodil XXX korterite eest on olnud 7’320,30 kr. Hageja on nõuet vähendanud seoses kostja poolt võlgnevuse osalise tasumisega menetluse kestel ja palunud kostjalt välja mõista 8’984,30 krooni.
Kostja ei ole selgitanud, milliseid tema poolt tehtud makseid võlgnevuse kustutamiseks ei ole hageja arvestanud, mistõttu kostja väited ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Kostja ei ole tõendanud, et lisaks hageja koontabelites laekumistena näidatule on kostja tasunud täiendavaid summasid. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta on hagejalt teenust saanud. Lepingut poolte vahel sõlmitud ei ole, samuti pole poolte näol tegemist kaasomanikega, mistõttu hageja viited korteriomandiseadusele ja asjaõigusseadusele pole asjakohased. Kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust tasuda hagejale soojuse eest. Hagejal kui monopoolsel ettevõttel on kohustus tarnida sooja K-JM EKME-ga 01.03.1994.a sõlmitud lepingu alusel, seega täitis hageja kostjale soojust tarbides enda kohustust kolmanda isiku ees. Kostja kui lepinguta soojusenergiat tarbinud isiku kohustus tasuda hagejale tarnitud soojuse eest tuleneb kuni 30.juunini 2002.a TsK § 477 lg-s 6 sätestatust ja alates 01.juulist 2002.a § 1028 lg 1 ja § 1032 lgs 2 sätestatust. Kostja töötu olek (tl 31-36) ei vabanda tema kui võlgniku kohustuse rikkumist (VÕS § 103 lg 1 ja 2), sest maksevõime puudumist ei saa käsitleda vääramatu jõuna. Kinkelepinguga (tl 12-13) loeb kohus tõendatuks, et kostja on XXX korteri omanik alates 09.04.2002.a. Hageja on nõudnud kostjalt võlgnevuse tasumist alates märtsist 2002.a, seega osaliselt ka perioodi eest, mil kostja korteri omanik ei olnud. Samas on nõue nimetatud korteri osas kohtu hinnangul ka aegunud. Alusetust rikastumisest tuleneva nõudeõiguse aegumistähtaega reguleerib erinorm. Alusetust rikasutmisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (TsÜS § 151 lg 1). Kostjapoolsest alusetust rikastumisest pidi hageja teada saama hiljemalt arve tasumiseks ettenähtud kuupäevale järgneval päeval. Kuivõrd kostja on ise esile toonud, et arved tuli tasuda 25.kuupäevaks, siis kõige hilisem vaidlusaluse perioodi arve ehk 06.03.2003.a arve pidi olema tasutud 25.03.2003 ja kostjapoolsest alusetust rikastumisest pidi hageja teada saama hiljemalt 26.03.2003.a. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole tasunud vaidlusalusel perioodil (märts 2002 kuni veebruar 2003) esitatud arveid Puru tee korteri eest, XXX korteri eest on hageja seevastu 04.10.2003.a, 21.04.2004.a ja 13.08.2004.a tasunud. Hageja ei ole oma võlgnevust nimetatud korteri eest küll täies ulatuses tasunud, kuid on sellega kostja nõuet tunnustanud. Seeläbi on aegumine katkenud ja alanud uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega alates 13.08.2004.a (TsÜS § 158 lg-d 1 ja 2). Kuivõrd hageja esitas hagi 02.05.2007.a, ei ole nõue selles osas aegunud. Hageja nõudest moodustab aegumata osa ehk Ridaküla tn korteri võlgnevus 8’984,30-7’320,30= 1’664.- krooni ja nimetatud summas kuulub hagi rahuldamisele. Hageja nõude summas 8’984,30-1’870,10= 7’114,20 krooni suhtes tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist ja jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt 18 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda 18 % ulatuses ja kostja kulud hageja kanda 82 % ulatuses. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju
Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.