AS Kohtla-Järve Soojus hagi J.Š. vastu 4 236,43 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
18. oktoober 2007. a
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx; asukoht: Ritsika 1, Kohtla-Järve 31027, Ida-Virumaa)
Hageja esindaja:
S. P., Bellum Õigusabi OÜ
Kostja:
J. Š. (IK xxx; elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavalduse sisu
A Faktilised asjaolud
1.Viru Maakohtule 07.12.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja AS KohtlaJärve Soojus ja AS Minu Vara Ida (praegune ärinimi AS ISS Eesti) 01.07.2002. a soojuse ostu-müügilepingu nr 2864 (edaspidi Leping), mille alusel AS Kohtla-Järve Soojus müüs soojusenergiat Lepingu lisas märgitud elumajadele (sh elumajale, kus asub reaalosana kostjale J.Š. kuuluv korteriomand, xxx). Leping oli sõlmitud määramata ajaks.
2.Jõhvis Jaama 27 elumajas on 12 korterit. 14.01.2003. a toimus Jaama 27 asuva elumaja korteriomanike üldkoosolek, kus osales 9 korteriomaniku (so enamus) ning sel üldkoosolekul valiti valitsejaks AS Minu Vara Ida.
3.01.10.2004. a sõlmiti AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida vahel kokkulepe Lepingu juurde. Kokkuleppest nähtub, et AS Minu Vara Ida tegutses muuhulgas ka Jõhvis Jaama 27 asuva elumaja korteriomanike esindajana. Kokkulepe punktis 2 sätestatu kohaselt esitab AS Kohtla-Järve Soojus elamute osas, kus on valitud majavalitseja, arved majavalitsejale ning vastavalt kokkulepe punktis 3 sätestatule on sellisel juhul arvete tasumise eest vastutavad korteriomanikud.
4.Alates 01.12.2004. a ei ole Jõhvis Jaama 27 asuva elumaja korteriomanikud tasunud makseid kohaselt. Seisuga 26.09.2006. a oli korteriomanike võlgnevus soojusenergia eest Lepingu alusel 4 236,43 krooni (sh viivisevõlg 1 569,85 krooni). Korteriomanikud ei ole kohaselt täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ja on maksete tasumisel pidevalt viivituses. B Õiguslik alus
5.TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
6.Kaugkütteseaduse (KKütS) §§ 2, 6, 8, 10 ja 11 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama soojuse üle andmise soojuse ostjale soojusvõrgu ja tarbijapaigaldise liitumispunktis. Müüdud soojuste koguste majasisene jaotamine korteriomanike vahel ei ole KKütS kohaselt võrguettevõtja kohustus.
7.Lepingu alajaotuse 4 punkt 12 sätestab, et korteriomanikud on kohustatud tasuma soojuse eest hagejale arvestuskuule järgneva kuu 25-ks kuupäevaks. 01.10.2004. a kokkulepe p 4 sätestab, et hagejal on õigus nõuda viivist 0,07% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
9.Hageja viitab veel VÕS kohustuse rikkumise üldsätetele – VÕS §§ 100, 101 lg 1 ja lg 2, müügilepingu mõistele – VÕS § 208 lg 1.
10.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist, riigilõiv 250 krooni ja esindajale makstud õigusabikulud 2 478 krooni.
II Kostja vastus
11.Kostja hagi ei tunnista.
12.Kostja vastuväited hagile on alljärgnevad.
12.1.Kostjal puudub võlg tarbitud soojusenergia eest ning kostja ei ole nõus võõra võla eest vastutust kandma.
12.2.Tegelik võlgnik on Jaama 27-7 endine omanik A. L., kes müüs talle kuulunud korteriomandi 05.04.2005. a. Korteriomandi müügilepingu (tl 46-52) punkti 6.1 kohaselt kohustus müüja tasuma korteriomandil lasunud võlad kahe kuu jooksul (lepingu punkti 2.2.6 kohaselt oli võlgade kogusumma 32 579,67 krooni, sh võlgnevus 20 076,07 krooni AS Kohtla-Järve Soojus ees, 7 652 krooni AS Minu Vara Ida ees).
12.3.Jaama 27 majavalitseja on AS ISS Eesti (endine AS Minu Vara Ida), kes tegeleb teenuste arvestamise, jaotamise ja esitamisega korteriomanikele.
III Kohtuistung
13.Hageja esindaja jäi nõude juurde ning selgitas, et Leping (koostööleping nr 2864), mille sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (tl 10, 12-15), on sisuliselt mitte koostööleping vaid müügileping, lepingu pooled on AS Kohtla-Järve Soojus müüjana ja korteriomanikud Jaama 27 ostjatena (ostja ei ole AS Minu Vara Ida). AS Minu Vara Ida tegutses Lepingut ja Lepingu lisasid ning muudatusi (tl 11, 16, 18) allkirjastades Jaama 27 ning teisi korteriomanike (korteriomanike ühisusi) ja korteriühistute esindajana (kui valitseja). 01.10.2004. a kokkulepe sõlmis AS Minu Vara Ida samuti esindajana ning esindaja volitused tulenesid Jaama 27 elumaja korteriomanike üldkoosoleku otsusest (mille hageja on kohtule esitanud, tl 22-23). Korteriomaniku kui solidaarvõlgniku vastutus tuleneb 01.10.2004. a
kokkuleppe punktist 3.2, mis sätestab, et ostetud soojuse eest esitatud arvete tasumise eest vastutavad korteriomanikud. Kostja kohustused tulenevad ka korteriomandiseaduse (KOS) §§ 13 ja 15. Hageja esitas hagi solidaarvõlgnikust kostja J. Š. vastu kaalutlusel, et kostja valiti maja nõukogusse. 01.10.2004. a kokkuleppe alusel esitas hageja soojuse eest tasumisele kuuluvad arved valitsejale, kes jaotas soojusenergia koguse korteriomanike vahel, korteriomanikud tasusid soojuse eest otse hagejale. Võlgnevuse periood on 02.11.2004 kuni 26.09.2006. a (tl 24).
14.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et käesoleval ajal on moodustatud majas korteriühistu, valitsejaga (AS ISS Eesti) lepingut sõlmitud ei ole, maja haldamisega tegeleb korteriühistu, kostja on KÜ juhatuse liige ning korteriühistul puudub võlg AS Kohtla-Järve Soojus ees. Korteriühistu moodustamisest alates teatab kostja soojusarvesti näidud AS-le Kohtla-Järve Soojus ning kontrollib ka seda, et korteriomanikud tasuksid soojuse eest. AS ISS Eesti tõendist (tl 53) nähtub, et hagejale on võlgu A. L.
IV Kohtu põhjendused
15.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud.
16.Üldiselt VÕS §-st 65. Hageja toetub hagis VÕS § 65, kostja seisukoht on, et kohustuse korrektselt täitnud korteriomanik ei pea vastutama teise korteriomaniku (nn võõra võla) eest. Võlgnike paljusus tekib, kui võlasuhte raames eksisteeriva kohustuse peab täitma rohkem kui üks isik ehk võlgnik. VÕS § 65 lg 1 sätestab: kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Solidaarvastutuse tekkimine on seaduses sätestatud näiteks käenduse (VÕS §§ 145 lg 1, 150), kohustuse ülemineku (VÕS § 175 lg 8), ettevõtte ülemineku (VÕS § 183 lg 1) jne korral. Solidaarkohustuse olemusest tuleneb, et võlausaldaja saab valida, millistelt solidaarvõlgnikelt ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Võlausaldaja võib valikuvõimalust kasutades otsustada, kas esitada nõude ühe solidaarvõlgniku vastu ja nõuda temalt kogu kohustuse täitmist täies ulatuses. Kostja (nn võõra võla küsimus) ei pea ilmtingimata olema tegelik võlgnik (st korteriomanik, kes ei ole kohustust täitnud), kostja ja teiste korteriomanike omavahelisi suhteid reguleerib sisesuhe (st seda, kuidas jaguneb vastutus kohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel). Sisesuhte regulatsioon võimaldab solidaarvõlgnikul, kes on välises suhtes võlausaldaja nõude täitnud suuremas ulatuses kui temale sisesuhtes langev osa, esitada regressinõudeid teiste solidaarvõlgnike vastu (vt selle kohta VÕS § 69).
Võlasuhe (solidaarkohustus) teenuse müüja ja korteriomanike omavahelistes suhetes saab eelduslikult tuleneda vastavast lepingust. Solidaarkohustusest tulenevateks vastuväideteks võivad olla vastuväited, et solidaarkohustust ei eksisteeri, et nõue on aegunud jms, ka vastuväited, mis kuuluvad solidaarvõlgnikule isiklikult (vt selle kohta VÕS § 67).
17.Riigikohtu seisukohtadest. Solidaarvõlgnike ja solidaarvastutusega seonduvat soojusenergia müügilepingute korral on analüüsitud Riigikohtu 30.11.2004. a kohtuotsuses 3-2-1-111-04 (Kalevi 16 kaasus, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222476865 ). Riigikohus märkis otsuse punktis 24 järgmist: Kolleegium peab vajalikuks käsitleda ka küsimust vastutusest soojuse müügi lepingu täitmise eest, kui müügilepingu sõlmivad korteriomanikud ühiselt või kui seda teeb nende nimel valitseja. Võrguettevõtja peab KKütS § 14 lg 4 järgi korraldama võrgust tarbitava soojuse koguste mõõtmise ja pidama sellekohast arvestust, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Võrguettevõtja peab KKütS § 15 lg 1 järgi tagama ka tema võrku sisenevate ja võrgust väljuvate soojakoguste kindlaksmääramise. Seega piirduvad võrguettevõtja kohustused vaid kogu tarbijapaigaldise kaudu edastatud soojuse arvestamisega. Kuidas soojus korterite vahel jaotub ja millistel põhimõtetel toimuvad arveldused, ei ole kaugkütteseaduses reguleeritud ning seega sõltub see võrguettevõtja ja korteriomanike (-valdajate) vahelistest ning korteriomanike (-valdajate) omavahelistest kokkulepetest. Silmas tuleb pidada, et kuigi KOS § 13 lg 1 ja AÕS § 75 lg 1 järgi eeldatakse kaasomandi majandamiskulude katmist vastavalt mõtteliste osade suurusele, kehtib selline regulatsioon vaid kaasomanike endi vahelises suhtes. Soojuse müügilepingu alusel tuleb lepinguosaliste vastutust võrguettevõtja ees soojuse eest tasumisel hinnata esmajoones müügilepingu enese alusel ja lähtuda võlaõigusseaduse sätetest võlgnike ja võlausaldajate paljususe kohta. Põhiliseks probleemiks võib olla soojuse müügihinna tasumise kohustuse jagunemine tarbijate vahel, st küsimus kas korteriomanik (-valdaja) vastutab võrguettevõtja ees ka teiste tarbijate võlgnevuste eest. Võlaõigusseaduse § 65 lg 4 järgi eeldatakse, et isikud on solidaarvõlgnikud, kui nad kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt. Kui soojuse müügileping on sõlmitud põhimõttel, et iga korteriomanik (-valdaja) tasub soojuse eest üksnes talle mõõdetavalt või arvestuslikult langeva osa, on tegemist osavõlgnikega VÕS § 63 lg 1 järgi. Kui lepingu järgi võrguettevõtja sellist arvestust ei pea ja esitab tarbitud soojuse eest arveid korteriomanikele ühiselt või valitseja vahendusel, vastutavad korteriomanikud müügilepingu täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Riigikohus juhtis oma otsuses tähelepanu VÕS § 68 lg 1, mille järgi ka solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest üksnes see solidaarvõlgnik, kes on lepingut rikkunud, st õiguskaitsevahendeid lisaks kohustuse täitmise nõudele saab rakendada esmajoones selle võlgniku vastu (vt Riigikohtu otsuse 3-2-1-111-04 punkt 25). Kohus märkis veel, et kui soojuse müügilepingu sõlmib enda nimel korteriühistu, vastutab ta võrguettevõtja ees ka lepingu täitmise eest. Seega jagab korteriühistu soojuse korteriomanike vahel ning nõuab vastavalt ühistu otsustele ja põhikirjale korteriomanikelt välja neile langevad osad majandamiskuludes. Sellised otsused on KÜS § 13 lg 4 järgi täitmiseks kohustuslikud kõigile korteriomanikele. Korteriühistu nõudeid võlgnikest korteriomanike vastu saab tagada mh hüpoteegiga vastavalt KÜS § 9 lg-le 1. Samas peab võrguettevõtja ka
korteriühistuga sõlmitud lepingu puhul arvestama otsuse p-s 25 nimetatud põhimõtetega (punkt 26).
18.Korteriomanike ühisusest ja valitsejast. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 (korteriomanike ühisus) kohaselt kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498; 2000, 88, 576) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 20 lg 1 kohaselt valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. KOS § 21 lg 2 (valitseja õigused ja kohustused) kohaselt valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; /---/ 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik.
19.AS ISS Eesti ja korteriomanike vahelistest suhetest. AS ISS Eesti õiguseelnejad olid AS Minu Vara Ida, AS Jõhvi Linnamajandus, ME Elamumajandus. ME Elamumajandus oli eluruumide erastamise kohustatud subjektiks eluruumide erastamise seaduse (EES) järgi ning korraldas Jõhvi linnas elamute ja üürimajade haldamist (korteriühistud, elamuühistud jms), sh hooldust ja remonti (äriregistri andmete järgi). EES § 15 (erastatud eluruumide haldamise korraldamine) kohaselt erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta
31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada (lg 1).
Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega (lg 2).
20.Lepingust. Käesolevas asjas esitatud tõendite ja poolte seletuste põhjal selgub, et AS ISS Eesti õiguseelneja teostas elumaja Jaama 27 haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektina kuni 31. detsembrini 2002. a. 01.07.2002. a sõlmitud koostöölepingust 2864 ja selle lisadest (tl 10, 12-15, 19-20) nähtub, et AS Kohtla-Järve Soojus (Lepingus Müüja) müüb AS-le Minu Vara Ida (keda Lepingus nimetatakse Hooldajaks) soojusenergiat, mida kasutatakse Hooldaja poolt hallatavate hoonete (hoonete nimekiri on toodud lisas 4) soojusenergiaga varustamiseks. Müüja jaotab Hooldaja poolt hallatavates hoonetes (kuhu kuulus ka Jaama 27 elamu, tl 20) tarbitud soojusenergia kogused nimetatud hoonete korteriomanike vahel (punkt 2.7), Müüja teostab arveldusi müüdud soojusenergia eest vastavalt Lepingu lisa 1 (tingimused) peatükile 4 (punkt 2.8), Müüja esitab Hooldajale igakuiselt koondaruande eelmisel kuul müüdud soojusenergia koguste, müüdava soojusenergia eest laekunud rahasummade ja võlgnevuste kohta Hooldaja poolt hallatavate hoonete kaupa (punkt 4.10), Müüja esitab korteriomanikele arve igale arvestuskuule järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks, näidates sellel ära ka võlgnevuse eelnenud perioodi eest (lepingu punkt 4.11), korteriomanikud tasuvad Müüjale arve arvestuskuule järgneva kuu, ehk arve esitamise kuu 25-ndaks kuupäevaks (punkt 4.12), Lepingu jõustumisel osutab Müüja soojusenergia tarbimise jaotamise teenust ning Müüjaga arveldavad korteriomanikud vastavalt peatükile 4 (punkt 6.1). Lepingut saab muuta kirjaliku kokkuleppe alusel, kusjuures muutmise soovist tuleb teisele lepingupoolele teatada vähemalt üks kuu ette, lepingut saab muuta ühepoolselt kui nimetatud võimalus ja selline Lepingu muutmise kord on Lepingus otseselt ette nähtud (punktid 6.4 ja 6.5).
21.Lepingu muutmisest ja volituste olemasolust. Hageja tugineb hagiavalduses alljärgnevatele asjaoludele: (1) 01.10.2004.a muudeti Lepingut kokkuleppega ning viimasest nähtub, et AS Minu Vara Ida tegutses muuhulgas ka Jõhvis Jaama 27 asuva elumaja korteriomanike esindajana; (2) 14.01.2003. a Jõhvis Jaama 27 asuva elumaja korteriomanike üldkoosoleku enamuse otsusega valiti valitsejaks AS Minu Vara Ida (volituste andmine); (3) valitseja esindusõigus tulenes eelnimetatud korteriomanike otsusest ning korteriomanikud tegid tehingu (01.10.2004. a kokkuleppe) oma esindaja kaudu vastavalt TsÜS § 115 lg 1. Kohus hagejaga ei nõustu. 01.10.2004. a sõlmisid AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Minu Vara Ida (lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistute ja lisatud nimekirjas nimetatud elamute majavalitseja nimel) kokkuleppe soojuse ostu-müügilepingu 2864 juurde (tl 16). Kohtule hageja kokkuleppes mainitud lisatud nimekirju esitanud ei ole. Kokkuleppest nähtub, et pooled 01.07.2002. a sõlmitud Lepingu kohaselt on soojuse ostjaks lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistud ja nimekirjas nimetatud elamute korteriomanike nimel majavalitseja (lepingu ülevõtmine); alates 01.09.2004. a ostetud soojuse eest esitab Müüja arve lisatud nimekirjas nimetatud korteriühistutele ja arve koopia AS-le Minu Vara Ida ning elamute osas, kus on valitud majavalitseja – majavalitsejale; ostetud soojuse eest esitatud arvete tasumise eest vastutavad: elamute osas, kus on moodustatud korteriühistu – korteriühistu, elamute osas, kus on valitud
majavalitseja – korteriomanikud; arve mittetasumisel ettenähtud tähtajaks on AS-l KohtlaJärve Soojus õigus nõuda viiviseid 0,07% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppest ei nähtu, et AS Minu Vara Ida tegutses kokkulepet sõlmides muuhulgas Jaama 27 korteriomanike nimel korteriomanikelt saadud volituste alusel. Kohtule esitatud Jaama 27 korteriomanike üldkoosoleku protokollist (tl 22) ei nähtu, et korteriomanikud oleksid arutanud ning otsustanud volituste andmist valitsejale korteriomanike nimel tehingu tegemiseks AS-ga Kohtla-Järve Soojus (lepingu muutmiseks vastutuse osas, leppetrahvi kohaldamiseks) vastavalt KOS § 21 lg 2 p 1. Üldkoosoleku protokollist nähtub vaid see, et korteriomanike koosolek otsustas: 1. „ettepanekut nimetada AS Minu Vara elamu aadressil Jaama 27 valitsejaks 1. aastaks“. Kohus märgib, et korteriomanikud ei saanudki 14.01.2003. a anda volitusi, mis oleksid kehtinud 01.10.2004. a kokkuleppe sõlmimise päeval, kuna selleks ajaks (01.10.2004. a) oli möödunud ühe-aastane valitseja periood (lõppes 15.01.2004. a).
22.Kohtu lõppjäreldused. Eeltoodut arvesse võttes võib kokkuvõtvalt öelda, et käesolevas asjas ei ole solidaarvastutuse kohaldamine võimalik, kuna see ei tulene otseselt seadusest ning hageja ja korteriomanike vahel puudub leping, mis oleks aluseks solidaarvastutuse kohaldamiseks. Solidaarvastutuse kohaldamisel tuleb arvestada ka VÕS § 68 lg 1 sätestatut, mille järgi solidaarvastutuse puhul vastutab lepingu rikkumise eest esmajoones lepingut rikkunud solidaarvõlgnik. Hagejal on võimalik esitada nõue võlgniku vastu alusetu rikastumise sätete (VÕS 52. peatükk) alusel. Hageja on sellist liiki nõudeid tavapäraselt kohtule esitanudki.
V Menetluskulude jaotus
23.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda vastavalt TsMS §-le 162 lg 1.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.