lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-214/7

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-214/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Kuulutamise aeg
26.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-04-214

KOHTUOTSUS

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

26.oktoobrist 2007. a. Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reet Laasmaa

Otsuse tegemise aeg ja

26. oktoober 2007.a. Tallinn

koht Tsiviilasja number

2-04-214

Tsiviilasi

AP hagi LS, ST ja KT vastu omandiõiguse tunnustamiseks korteriomandile ja selle vara väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest ning LS ja ST vastuhagi AP vastu vara väljanõudmiseks summas 273 232 krooni.

Menetlusosalised ja nende

Hageja AP(elukoht XXX, isikukood XXX) ja tema lepinguline esindaja AA; kostja LS (tegelik elukoht XXX, sisse registreeritud aadressil XXX, isikukood XXX) ning tema lepinguline esindaja OS; kostjate ST ja KT seaduslik esindaja LS.

esindajad

Kohtuistungi toimumise

02. oktoober 2007.a.

aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AP hagi LS vastu omandiõiguse tunnustamiseks XXX asuvale korteriomandile, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registri registriossa nr. XXX, mis koosneb reaalosaks olevast eluruumist nr. XXX ja sellele vastavast mõttelisest osast elamust ning selle vara väljanõudmiseks LS, ST ja KT ebaseaduslikust valdusest AP valdusesse. Tunnustada AP omandiõigust XXX elamus asuvale korteriomandile, mille reaalosaks on eluruum nr. XXX ja sellele vastavale mõttelisele osale elamust, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna korteriomandi registrisse registriossa nr. XXX ning nõuda XXX - XXX asuv

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

korteriomand välja LS, STja KT ebaseaduslikust valdusest AP valdusesse.

2.Rahuldada LS ja ST vastuhagi AP vastu vara väljanõudmiseks kogusummas 273 232 krooni. Välja mõista AP LS ja ST kasuks kogusummas 273 232 (kakssada seitsekümmend kolm tuhat kakssada kolmkümmend kaks) krooni remonttööde maksumusena ja ettemaksu tagastamiseks tühise tehingu järgi. Menetluskulude jaotus Asja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse 5 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 26.10.2007.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostjate vastu Tallinna Linnakohtule 06.05.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja XXX – XXX asuva korteriomandi omanik alates XXX. seadusjärgse pärimisõiguse alusel. Peale pärandi vastuvõtmist sai hageja teada, et eluruumi kasutab ja valdab kostja LS koos perekonnaga. Asja menetluse käigus väitis kostja, et ta kasutab eluruumi õiguslikul alusel, esitades kohtule tema ja XXX. surnud AP(hageja isa) vahel XXX sõlmitud käsiraha lepingu alusel, mille kohaselt AP lubas kostjal elada selles korteris alates XXX makstes korrapäraselt kommunaalteenuste eest kuni notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimiseni, s.o. kuni XXX. Hageja leiab, et mainitud käsiraha leping ei saa olla aluseks kostjale jätkata elamist hageja omandisse kuuluvas eluruumis. Hageja ei ole kostjale andnud nõusolekut eluruumi edasiseks kasutamiseks ning ei kavatse kostjale ka seda eluruumi müüa, nagu soovib kostja. Eeltoodu alusel ja juhindudes PärS §-st 13 lg.-test 1 ja 5, AÕS §-dest 34, 35, 80 ning TsÜS §-dest 84, 138 lg. 1 palub hageja kohtul tunnistada hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga XXX– XXX ning kohustada kostjaid nimetatud korteriomand vabastama ja andma hageja omandisse. XXX .XXX. esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt saatis hageja kostjale XXX üürilepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et soovib üürilepingu kostjaga üles öelda alates XXX. VÕS §-de 311 lg. 1, 312 lg. 1 ning 323 lg. 1 alusel ning palus kostjal samast kuupäevast eluruum vabastada. Ülesütlemisavalduses sisaldus ka informatsioon sellest, et kostja võib üürilepingu ülesütlemise vaidlustada üürikomisjonis või kohtus 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kostja LS on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning seda vaidlustanud ei ole. Kostja eluruumi valdust hagejale üle andnud ei ole. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul lisaks taotlusele tunnustada tema omandiõigust vaidlusaluse korteriomandi suhtes, nõuda kostjate ebaseaduslikust valdusest välja korteriomand asukohaga XXX asuvas elamus, mille reaalosaks on korter nr. XXX. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostja LS tunnistas kohtuistungil hagi ja võttis selle õigeks ning kinnitas antud asjaolu oma allkirjaga ka kohtuistungi protokollis. Kostjate vastuhagi aluseks olevad asjaolud Kostjad esitasid 11.04.2006.a. asjas vastuhagi summas 376 968 krooni. Vastuhagi kohaselt elab vastuhageja vaidlusaluses eluruumis alates XXX maikuust. Kuna korter

oli halvas seisukorras, alustas vastuhageja selles remonttöid, mis kestavad siiani. Vastuhageja tellimusel oli E OÜ poolt antud eksperdiarvamus, mille kohaselt moodustab remonditööde maksumus kokku 346 968 krooni. Teostatud remonttööd on eluruumi lahutamatuks osaks ning selle pärast palub vastuhageja (kostja) hagejalt välja mõista tema kasuks remonttöödele kantud kulutused. Lisaks eeltoodule tasus vastuhageja hageja isale käsiraha lepingu alusel ettemaksu 30 000 krooni. Kuna oma olemuselt oli selle lepingu puhul tegemist kinnisvara ostu-müügi eellepinguga, siis vastavalt VÕS § 33 sätetele peab eelleping olema sõlmitud notariaalses vormis. Antud juhtumil toob notariaalse vormi järgimata jätmine kaasa TsÜS § 83 järgi tehingu tühisuse ning tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kohtuistungil vastuhageja vähendas oma varalist nõuet AP vastu ja palus kohtul temalt välja mõista kokku 273 232 krooni. Kohtukulud palus vastuhageja jätta AP kanda. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja tunnistas vastuhagi ning andis hagi õigeksvõtu kohta kohtuistungi protokolli oma allkirja. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et nii põhi – kui vastuhagi hagi kuuluvad rahuldamisele. TsMS § 440 lg. 1 kohaselt kui kostja võtab tema vastu esitatud hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seonduvalt asjaoluga, et kostja võttis õigeks põhihagi ning hageja võttis õigeks kostja vastuhagi, leiab kohus, et poolte hagi õigeksvõtt on põhjendatud see tuleb vastu võtta. TsMS § 444 lg. 1 kohaselt märgitakse hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses üksnes selle õiguslik põhjendus. AÕS § 80 lg. 1 sätte kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning samas lg. 2 sätestatu kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § XXX6 lg. 1 sätte kohaselt kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. VÕS § 10 28lg. 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna ostumüügieellepingu puhul oli tegemist tehinguga, mille vorminõuded olid täitmata TsÜS §-i 83 lg. 1 järgi ja mõttes, kuulub selle lepingu järgi saadu üleandjale tagastamisele. Kõike ülaltoodut aluseks võttes ja juhindudes asjaolust, et pooled on vastastikku teineteise nõuded asjas menetluse käigus omaks võtnud ning kohus on hagi õigeksvõtud ka vastu võtnud, leiab kohus, et põhihagi ja vastuhagi on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb rahuldada täies ulatuses. Asja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg. 4 sättest lähtuvast mõistlikkuse põhimõttest jätta poolte endi kanda, aluseks võttes asjaolu, et pooltel olid teineteise suhtes vastastikused nõuded ning nendega kaasnevad menetluskulud riigilõivuna, ekspertiisikuludena ning õigusabile. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 26.10.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja