2-06-25180/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue kostja vastu. 14.12.2006.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis MGOÜ 24.04.2006.a. hagejaga nõudeõiguse loovutamise lepingu nr. 513, mille lisast nähtub, et MG loovutab nõude kostja vastu. 26.04.2006.a. ostis kostja MG OÜ-lt sõiduauto võlli CEMB 201. Kostjale väljastati kauba eest arve nr. 60421. Tulles vastu kostja soovile jaotati arve tasumiseks kahte ossa ning kostja soovis, et esimene makse ei toimuks mitte jooksval vaid järgmisel kuul. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. Kostja on arve saanud ning pole seda vaidlustanud. Seisuga 12.12.2006.a ei ole kostja oma võlga summas 10 280.15 hagejale tasunud. Kostjat on korduvalt võlgnevusest teavitatud ning 24.08.2006.a. saadeti kostjale nõudekiri nr. 4541 võlgnevuse, viivise ja kahju nõudes. Kostjale esitatud arve kohaselt on hagejal õigus arvestada võlgnevuselt viivist 0,5 % päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja leidis, et kuna kostja on käitunud võlaõiguslikus suhtes pahatahtlikult, siis kasutab ta õigust viivise kohaldamiseks. Hageja arvestuse kohaselt moodustab viivis tasumata arvelt 11 565 krooni. 22.01.2007.a. esitatud avalduses hageja vähendab oma viivise nõuet kostja vastu ning palub kostjalt välja mõista viivis summas 8 580 krooni. Kuivõrd MGOÜ põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, loovutas ta eelnevalt nimetatud arve tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmise õiguse hagejale. Sellega tekkis MGOÜ-le kahju summas 1 698.28 krooni, mis seisneb OÜ-le II makstud teenustasus. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS §-dest 76 lg. 1, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 115 lg. 1, 127 lg. 1 ja 128 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlasumma 10 280.15 krooni, viivis summas 8 580 krooni, tekitatud kahju summas 1 698.28 krooni. Asja menetluskulud riigilõivuna summas 1 000 krooni ning õigusabikuludena summas 1 888 krooni palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja ei ole esitanud ühtki suulist ega kirjalikku tellimust MGOÜ-le, ega ole sõlminud ka lepingut. 12.12.2006.a. II OÜ poolt koostatud hagiavalduses väljatoodud sõiduauto võlli CEMB 201 arvel nr. 60421 ei ole ka kostja arve saamise kinnitust – allkirja ega ka viidet „Kätte saanud“. Hagiavaldusele ei ole lisatud eelpool nimetatud kauba saatelehte või tellimust, millest nähtuks kauba tellimine või saamine kostja poolt. Kostja ei ole MGOÜ-ga sõlminud ühtegi siduvat lepingut. Kostja omas kohustust vaid R OÜ ees, kui ta ostis viimaselt kasutatud rehviseadmed arve nr. 3002 alusel 09.12.2005.a., millel on kauba kätte saamise kinnitus ning lisatud on ka maksekorraldus selle arve tasumise kohta. MGOÜ-ga ei ole kostjal kokkupuudet olnud. Eeltoodut aluseks võttes palub kostja asjas menetlus lõpetada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 164 lg. 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui võlausaldajale. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise asemele. VÕS § 165 sätte kohaselt võib loovutada ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. VÕS § 168 lg. 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 kohaselt kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja seaduslik esindaja ei vaidlustanud kohtuistungil OÜ MG poolt nõude loovutamise kehtivust hagejale, seega tuleb hageja poolt OÜ-lt MG omandatud nõuet käsitleda kui kehtivat. VÕS § 171 lg. 1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada lisaks vastuväitele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja vastuväidete kohaselt hagile pole ta OÜ-lt MG saanud hagiavalduses märgitud sõiduauto võlli CEMB 201. Arvel nr. 60421 ei ole kostja kinnitust selle kättesaamise kohta. Kostja seadusliku esindaja poolt vande all antud selgituste kohaselt pole kostjal olnud OÜ-ga MG mingit pistmist. Kostja seaduslik esindaja Lauri Teder kinnitas kohtule oma vande all antud seletuses, et ostis OÜ-lt R rehvimontaaži töökoja sisustuse 2005.a. detsembris, mis toodi kohale 2006.a. aprillis. Seadmeid tuldi üles panema 2006.a. aprillikuus. Seadmete ülespanek oli kokkulepitud OÜ-ga R ning paigaldamine oli hinna sees. Seadmed pandi üles Tallinnas, XXX ning see oli sõidu- ja veoautode rehviremondi töökoda. Kostja ostis kogu komplekti ning võllid toodi koos muude seadmetega. Kostja esindaja kinnitas oma seletuses, et OÜ-lt MG sai ta arve 2006.a aprilli lõpus ning oli üllatunud, kuna polnud sellisest firmast midagi kuulnud. Ainsaks dokumendiks, millele hageja oma nõude kostja vastu on rajanud, on arve nr. 60421 26.04.2006.a., mille saamist kostja ei eita, kuid kinnitab, et pole sellist sõiduauto võlli saanud Meilian Grupp OÜ-lt, vaid see paigaldati OÜ R kaudu korraldatud tellimuse alusel ning kostja oli seadmete ülespaneku eest tasunud OÜ-le R . Tunnistaja MR OÜ MG juhatuse liikmena kinnitas oma ütlustes kohtule, et paigaldatavate seadmete puhul oli tegemist rehvide tasakaalustuspingiga, millega saab töödelda nii sõidu- kui ka veoautode rehve. Kostjale paigaldatud komplektis oli kaasas ainult peenem võll, millega sai töödelda vaid sõiduautode rehve. Seega teine jämedam võll oli vajalik veoautode rehvide jaoks. Selle kohta, et veoautorehvide võll kostjale üle anti ja seadmele paigaldati, kostja esindajalt allkirja ei võetud. Tunnistaja MR kinnitas kohtule, et ta võttis personaalselt selle võlli oma laost välja ja viis selle kostjale. Seda võlli sai mitu korda edasi-tagasi viidud, kuna seda tuli selle paigaldamiseks seadmele korduvalt töödelda. Kui tunnistaja seda võlli seadmele paigaldas, oli kostja seaduslik esindaja selle paigaldamise juures. Hiljem tunnistaja MR täpsustas ning selgitas kohtule, et ilmselt ta siiski eksis, kui ütles, et tegemist oli veoauto võlliga, tegelikult oli tegemist ikkagi sõiduauto võlliga. Tunnistaja AR oma ütlustes kohtule kinnitas, et on kostja seadusliku esindaja LT vestelnud telefoni teel vähemalt 5 korda. Tunnistaja aitas oma abikaasat võlgade sisse nõudmise korraldamisel ning helistas muuhulgas korduvalt ka kostjale. Kostja ütles tunnistajale, et ta teab sellest võlast, kuid tal pole praegu raha, et seda maksta. Kostja seaduslik esindaja LT oma seletuses võttis omaks asjaolu, et vaidlusaluse võlli tõi kostjale koos tellitud seadmetega asjas tunnistajaks olev MR, kes on OÜ MG juhatuse liige. LT kostja esindajana väitis, et ta ei teadnud, et vaidlusalust võlli seadmete komplektis ei olnud. Kostja eeldas oma seletuse kohaselt, et ka see võll kuulub OÜ-lt R ostetud komplekti koosseisu. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et ilmselt on tõsiseltvõetavad tunnistaja Margus Ristlaane kohtule antud ütlused selle kohta, et OÜ R poolt kostjale tarnitud seadmete komplektist puudus võll sõiduautode rehvide töötlemiseks, kuna OÜ R poolt kostjale esitatud arvest ei nähtu asjaolu, et tarnitud seadmete hulka kuulusid muuhulgas ka võllid veo- ja sõiduautode tasakaalustamiseks ning kostja pidi teadma, millises komplektsuses ta need seadmed OÜ-lt R

omandas, seega oli kostja kohustatud talle tarnitud asja üle vaatama. VÕS § 219 lg. 1 kohaselt kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ning sama seaduse § 220 lg. 1 kohaselt on ostja kohustatud teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ra asja lepingutingimuste mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg. 3 sätte kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kuna tunnistaja MR isiklikult tegeles nende seadmete paigaldamisega OÜ MG poolt kostja töökojas, on kohtu arvates usaldusväärne, et MGOÜ võis puuduva võlli kostja seadmele paigaldada. Tunnistaja MR oma ütlustes kohtule kinnitas vande all, et kostja esindaja LT viibis seadme paigaldamise juures. Kostja seaduslik esindaja LTi seletuse kohaselt kohtuistungil tõi MR seadmed kostjale, kuid kostja ei teadnud, et konkreetselt seda võlli OÜ-lt R ostetud komplektis ei olnud. Samas OÜ R arvest nr. 3002 09.12.2005.a. nähtub, milline oli tarnitud seadme komplektsus ning kostja on antud arve 13.12.2005.a. seadme tarnijale tasunud täies ulatuses. Arvelt ei nähtu veo- ega sõiduauto võlli tarnet kostjale. Kostja seaduslik esindaja ja juhatuse liige LT oli äriühingu huvides kohustatud kontrollima tarnitud seadme komplektsust. Kostja seaduslik esindaja Lauri Teder ei lükanud ümber tunnistaja Anneli Ristlaane ütlusi selle kohta, et viimane talle seoses võlanõudega helistas. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt sõiduauto võlli CEMB 201 maksumuse osas summas 10 280.15 krooni, kuna tunnistaja MR ütluste kohaselt oli OÜ MG see firma, kes tegeleb seda laadi seadmete paigaldamisega ning võlli puudumisel poleks kostjal seda seadet olnud võimalik kasutada vastavalt selle otstarbele. Kostja ei ole antud toote (sõiduauto võll CEMB 201) maksumust asjas vaidlustanud. Kostja seletuse kohaselt sai ta 2006.a. aprillikuu lõpus OÜ-lt MG arve summas 10 280.15 krooni. Kostja seda arvet samuti vaidlustanud ei ole ja ka tasunud mitte. Kostja ei ole vaidlustanud ka inkassofirmalt OÜ II(hagejalt) saadud nõudekirja, milles on kostja vastu esitatud nii võla- kui ka viivisenõue. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist) kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Seega on kohtu arvates põhjendatud ka hageja nõue kostjalt viivise saamiseks, kuna kostjale saadetud arvele on märgitud viivise määr 0.5 % päevas ning kostja ei ole asjas vaidlustanud hageja esitatud viivise nõuet selle suuruses. Hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks summas 1 698.28 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kostja süül talle tekkinud varalise kahju olemasolu. Asja menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamisele kuuluvas ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätteid. Hagejal on õigus TsMS § 174 lg. 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 26.10.2007.a. Ärakiri õige. Kohtunik