Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Urmas Reinola, Gaida Kivinurm, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-9571
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Mart Jürgensi vastu 7230.68 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. mai 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Aktiva Finants (registrikood xxxxxxxx, asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja Silver Eensaar Vastustaja Mart Jürgens (ik. xxxxxxxxxx, elukoht x)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2007.a otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. 2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Mart Jürgensilt (ik. xxxxxxxxxxx, elukoht x) 5230.68 (viis tuhat kakssada kolmkümmend) krooni ja 68 senti, millest põhivõlg on 2615.34 krooni ja viivis 2615.34 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) kasuks. 3.Apellatsioonkaebus rahuldada. 4.Välja mõista Mart Jürgensilt menetluskulud 670 (kuussada seitsekümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.10.1999.a sõlmisid AS Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja tähtajatu Q GSM lepingu, mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 15.03.2000.a oli kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees 3615.34 krooni. Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 % alates 15.03.2000.a - 17.06.2005.a, kokku summas 7528.26 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3615.34 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3615.34 krooni, viivise summas 3615.34 krooni, riigilõivu summas 560 krooni ja õigusabikulude katteks 361.53 krooni. Kostja seisukoht Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Esimese astme kohtu otsus 31. mai 2007.a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis Mart Jürgensilt OÜ Aktiva Finants kasuks 3031,18 krooni, millest põhivõlgnevus on 2615,34 krooni ja viivis 415,84 krooni. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 19.10.1999.a. sõlmitud tähtajaline Q GSM leping, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 05.02.2000.a. teatest. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 01.03.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 29.02.2000.a. esitatud lõpparve, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 1959.68 krooni, kõneteenused 655.66 krooni ja leppetrahv summas 1000.00 krooni. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et 29.02.2000.a. lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. Kohtule esitatud perioodil 05.11.1999.a. kuni 29.02.2000.a. väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke, ei pea kohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele 2 Eesti AS-i arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS-i Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001.a., seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele 2 Eesti AS-ile. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 2615.34 krooni. Kohus leiab, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust
protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 415.84 krooni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3031.18 krooni. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulude katteks kostjalt välja mõista 50 krooni. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 31.05.2007.a. otsus osaliselt viiviste osas ning teha uus otsus osas, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viiviste nõue Mart Jürgensi vastu summas 2615.34 krooni. Kohus on ebaõigesti mõistnud viiviseid vastustajalt TsK 231 lg 1 alusel sätestatud seaduslikus korras 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega on kohus kohaldanud materiaalõiguse normi vääralt. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste ja poolte vahel mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Tulenevalt TsMS § 436 ei ole kohus otsuses põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta. Apellant taotleb viiviste väljamõistmist kohtuotsuses rahuldatud summalt 2615.34 krooni kuni Harju Maakohtu poolt hagi rahuldatud põhisumma osani 2615.34 krooni. Juhul kui kohus rahuldab apellatsioonkaebuse, palub apellant välja mõista kostjalt riigilõivu täismäär summas 420 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 5230.68 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni (lk 15
pöördel p 7.4.). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus. Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla - 2615.34 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud. Ringkonnakohus märgib, et apellandi esindaja, tehes apellatsioonkaebuses viite kohtuotsuse põhjenduste osale, on ilmselgelt eksinud, leides, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 832,32 krooni ulatuses. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 415.84 krooni ulatuses, mis aga ei mõjuta apellatsioonkaebuse rahuldamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 420 krooni, so vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale 5230.68 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku 670 krooni.
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.