Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.02.2007 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu 182 834,12 krooni nõudes, millest 90 000 krooni on tagastamata laenusumma, 10 994,77 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 6 939,35 krooni viivis, 18 000 krooni leppetrahv, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 56 000 krooni kahjuhüvitis. Võlgnevus tuleneb poolt vahel 17.06.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0500793/25 ja poolte vahel lepingut puudutavalt sõlmitud lisakokkulepetest. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude, millega andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja sai menetlusdokumendid kätte 31.03.2007. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjatele kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. VÕS §-d 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS §-dest 101 lg 1 p 6; 113 lg 1 ja lepingu üldtingimuste p 6.1 võib krediidiandja nõuda krediidisaajalt krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel viivist seaduses sätestatud määras. VÕS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 113 lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on krediidisaaja kohustatud lepingu ülesütlemisel tasuma krediidiandjale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. VÕS §-d 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Lepingu üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel

2(3)

krediidisaajale või käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt hinnakirjas sätestatule TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.