2-16-105026/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista Risto Bagdasarjanilt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskuluna 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.06.2017. Hagi loetakse kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist põhinõudelt, mis koosneb hagiavalduse kohaselt laenust (st laenu põhisummast 100 eurot ja käsitlustasust 25 eurot) alates 26.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas. Hagiavalduse punkti 1.3. kohaselt võttis kostja laenu summas 100 eurot. Kostja võttis laenu 30 päevaks ning oli vastavalt lepingu üldtingimuste p-dele 6.1., 6.3. kohustatud koos sellega tasuma laenuandjale laenu väljastamise ja käsitlemise kulu fikseeritud suuruses 25 eurot. Laenu ja käsitluskulu tasumine pidi toimuma 30 päeva pärast laenusumma saamist. Seega kohustus kostja kui laenuvõtja tagastama laenu koos käsitlemise kuluga, summas kokku 125 eurot. Intressis ei ole pooled kokku leppinud. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb käsitlemiskulu ning miks seda tuleks lugeda põhinõude osana, kui kostja on võtnud laenu 100 eurot. Kuna laenuandja Ferratum Estonia OÜ tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames, siis vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 2 ja § 397 lg 1 alusel tuleb tõlgendada laenu käsitlustasu 25 eurot kui laenu kasutamiselt tasumisele kuluvat intressisummat. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viiviselt ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus viivise käsitlustasult summas 25 eurot kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas kostjalt välja mõistmata. Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna kokku 295 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ning õigusabikulu 220 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 150 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.