Tsiviilasi nr 2-07-10151
Eesti Vabariigi nimel Koopia
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2007.a. Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-10151
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi Sxxxxx Lxxxx vastu võlgnevuse 141 179,00 krooni ja viiviste nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja. AS Hansapank (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); Esindaja: Helen Looga (asukoht Ülikooli 8 Tartu 51003, epost: [email protected]); Manro Aparin volikirja alusel; Kostja: Sxxxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx );
Kohtuistungi toimumise aeg
18.07.2007.a.; 03.09.2007.a.; 08.10.2007.a.
AS Hansapank hagi Sxxxxx Lxxxx vastu rahuldada. Välja mõista SxxxxxxLxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 141 179,00 (ükssada nelikümmend üks tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni, mille hulgas on põhiosa võlgnevus 129 099,93 krooni, tasumata intress 10 377,34 krooni, leppetrahv 1689,05 krooni, viivised põhiosalt 1682,21 krooni ja viivised leppetrahvilt 19,52 krooni. Välja mõista Sxxxxx Lxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks viivis tasumata laenusumma põhiosalt alates 14.03.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 7% aastas, hetkel selle määr 0,029% päevas). Hagi tagamine, mis on seatud kohtu määrusega 08.10.2007 jätta muutmata. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Sxxxxx Lxxxxx kanda. 1 (4)
Mõista Sxxxxx Lxxxxxxx AS-i HANSAPANK kasuks välja menetluskulud summas 6750.- krooni, s.o. tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
AS Hansapank esitas 19.03.2007 kohtule hagiavalduse Sxxxxx Lxxxx vastu võlgnevuse 141 179,00 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2005.a. käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 150 000 krooni. Kostja ei ole tasunud laenumakseid nõuetekohaselt ning hageja nõuab kostjalt laenusumma ja lepingus ettenähtud intressi tasumist. Lisaks nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi, viivist ja viivist leppetrahvilt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 14.03.2007.a. on kokku 141 179 krooni, mis koosneb järgmistest summadest: põhiosa võlgnevus 127 410,88 krooni; intressivõlgnevus 10 377,34 krooni; leppetrahv 1689,05 krooni; viivised põhiosalt 1682,21 ja viivised leppetrahvilt 19,52 krooni. Kostja teatas 02.04.2007.a. kirjalikus vastuses, et ta tunnistab hagi täies ulatuses. Kostja teatel sattus ta eelmisel aastal, mil haigestus tema ema, makseraskustesse, kuna pidi tasuma ema ravikulud. Kostja tunnistab, et oleks pidanud teavitama tekkinud makseraskustest hagejat ja saavutama hagejaga kokkuleppe maksepuhkuse saamiseks. Kostja ei ole saanud hagejalt lepingu ülesütlemise avaldust, millele ta kindlasti reageerinud oleks. Kostja leiab, et on võimeline käesoleval ajal tasuma nii lepingujärgse võlgnevuse kui täitma jooksvat maksegraafikut. Kostja soovib saavutada hagejaga kokkulepet järgnevate lepingujärgsete maksete tasumiseks ja mitte lõpetada hagejaga laenulepingut. Kostja on 50% invaliid, tema sissetulek on 1600.- krooni. Kostja on valmis kokkuleppe sõlmimisel tasuma tekkinud võlgnevuse maksegraafiku alusel. Kohtuistungil 18.07.2007.a. jäi hageja esindaja Manro Aparin esitatud nõude ja seisukohtade juurde. Hageja esindaja oli nõus kokkuleppega, kui kostjal oleks esitada tõendid oma sissetulekute kohta ja mingi lisatagatis välja pakkuda. Kostja soovis kokkulepet sõlmida ja teha maksegraafik. Kostja on FIE ja tegeleb metsa ülestöötamisega, samuti pärib kostja 09.augustil 2007.a., mil toimub notariaalne tehing, oma vanemate maja xxxxxxxx, mille turuväärtus on 1,5- 2 milj. krooni, mida pank saaks lisatagatisena kasutada. Kohus andis pooltele vaheaja võimaliku kompromissi sõlmimiseks ja lükkas istungi edasi 03.septembrile 2007.a. 03.09.2007.a. kohtuistungil teatas hageja esindaja, et kostjaga pole õnnestunud kokkulepet sõlmida. Kostja avaldas, et soovib võtta kinnisvara tagatisel laenu, mille eest saab tasuda võlgnevuse hagejale. Kostja hinnangul on tal võimalik võtta laenu ja tasuda võlgnevus hagejale 2007.a. septembrikuu jooksul. Kohus andis pooltele täiendava tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja määras uue istungi 08.10.2007.a. 08.10.2007.a. kohtuistungil teatas hageja, et kostja pole võlgnevust tasunud ja kokkuleppe saavutamine pole õnnestunud. Hageja taotles hagi tagamise abinõuna seada kostja kinnisasjale, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, seada kohtulik hüpoteek 155 000 krooni ulatuses. Hageja jäi varem esitatud nõude juurde ja palus asi lahendada kohtuotsusega.
2 (4)
Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Kostja väitel ei õnnestunud tal hagejale võlgnevuse tasumiseks laenu saada. Kostja arvates on ta suuteline tasuma hagejale võla igakuiselt osade kaupa. 08.10.2007.a. kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis hagi tagamise abinõuna hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 155 000 krooni kostja kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega. Kohus andis pooltele võimaluse pidada läbirääkimisi asjas kokkuleppe saavutamiseks. Pooled kokkulepet ei sõlminud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega ja kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja ja kostja sõlmisid 20.12.2005.a. käenduseta väikelaenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale väikelaenu summas 150 000 krooni intressiga 14% aastas ja laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 18.01.2010a. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 396 lg 1, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole tagastanud hagejale laenusummat ega maksnud intresse. Tagastamata laenusumma on 129 099,93 krooni. Hageja nõuab ka leppetrahvi 1682,21 krooni. VÕS § 94 ja § 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutanud lähtudes lepingus fikseeritud tingimustest ja arvutanud intressiks 10 377,34 krooni. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. Lepingu p.10 kohaselt on lepingu pooled fikseerinud viivise lähtudes hinnakirjast. Sellest tulenevalt on viivise suurus põhiosalt 1682,21 ja leppetrahvilt 19.52 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et viivist ei nõuta kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viivisenõuded seisuga 14.03.2007.a.. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas, käesoleval ajal on see 0,029% päevas. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3 (4)
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 6750 krooni (tl.12). Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes.
Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige . Kohtunik :
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.