Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Vastavalt 2007. a mais koostatud audiitorbüroo MRI OÜ hindamisraportile tekitas R. M eelnimetatud tehingutega OÜ-le kahju vähemalt 56,28 miljonit krooni. Kahju on võlausaldajale tekkinud seetõttu, et võlausaldaja varade hulgast on võõrandatud kindlat turuväärtust omavad kinnistud ning nende asemele on võlausaldaja saanud tagamata, pikaajalise nõude tundmatu välisfirma vastu. Sellest tulenevalt on võlausaldaja vara väärtus oluliselt langenud. Audiitorbüroo hinnangul oli OÜ omakapitali väärtuseks enne tehingut, s.o. 03.10.2006. a hommikul 50,31 miljonit krooni ja pärast tehingut 2,92 miljonit krooni. Seega sai OÜ tehingust otsest kahju 47,39 miljonit krooni. Lisaks sellele sai OÜ täiendavalt kahju ka seetõttu, et kinnistud müüdi 8-kuulise intressi maksepuhkusega, summas 8,89 miljonit krooni. Kokku sai võlausaldaja R. M õigusvastase tegevuse tõttu kahju summas 56,28 miljonit krooni. OÜ esitas 16.05.2007. a võlgnikule kahjunõude summas 56,28 miljonit krooni ning nõudis võlgnikult nimetatud summa tasumist OÜ arvele hiljemalt 25.05.2007. a. Võlgnik võlga ei tasunud ja 25.06.2007. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgniku vastus Kohtule 05.10.2007. a esitatud vastuväite kohaselt on RM OÜ enamusosanik (2/3 osadest) ja juhatuse liige (lisa 1). Pankrotiavalduse esitamine on sisuliselt üks paljudest OÜ osanike vahelisest kohtuvaidlustest. Pankrotiavalduse aluseks on väidetav kahju hüvitamise nõue summas 56 280 000 krooni, mis OÜ-l kui äriühingul võib ÄS § 187 lg 2 alusel väidetavalt tulevikus R. M kui OÜ juhatuse liikme vastu tekkida. Kuna R. M kuulub 2/3 äriühingu osadest, siis kuulub tema vastu esitatud nõudest 2/3 majanduslikus mõttes samuti R. M (dividendi ja/või likvideerimisjaotise kaudu). Pankrotiavaldus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu. Pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata järgmistel alustel: 1) Pankrotiavalduse esitamine on pahauskne (TsÜS § 138 lg 2, TsMS § 200 lg 1 ja lg 2). Pankrotiavalduse esitamise tellis ja korraldas OÜ vähemusosanik, kellel puudub OÜ esindamise õigus. OÜ nimel pankrotiavalduse esitamisega üritab vähemusosanik lahendada OÜ osanike vahelist vaidlust. Pahausksust tõendab ka asjaolu, et pankrotiavaldusele ei ole lisatud R. M vastust pankrotihoiatusele (lisa 2); 2) OÜ osanikud ei ole otsustanud juhatuse liikme vastu nõude esitamist ega määranud sellises vaidluses OÜ-le esindajat. ÄS § 168 lg 1 p 10 kohaselt saab juhatuse liikme vastu nõuet esitada üksnes osanike otsusega määratud esindaja. 3) OÜ-l puudub nõue R. M vastu. OÜ-l ei ole kahju tekkinud. A. M väited selle kohta, et tehing tekitas kahju või on liialt riskantne, on ümber lükatud sellega, et A. M ei ole nõustunud R. M ettepanekuga võõrandada vähemusosalus turuhinnaga. Kinnistud ostnud äriühing täidab oma kohustusi nõuetekohaselt ja väga suures ulatuses (lisa 3). Puudub igasugune mõistlik põhjus väita või eeldada, et kinnistu ostja jätab oma kohustused täitmata. Puuduvad tõendit, mille kohaselt jätab kinnistud ostnud äriühing oma kohustused täitmata. Seetõttu on tõendamata ja faktiliselt pole ka tõenäoline kahju tekkimine tulevikus. 4) Kahju põhistamiseks esitatud asjatundja raporti lähteandmed on teadmata. Väidetava asjatundja eriteadmised on kontrollimata ja nendes on põhjust kahelda. Raport käsitleb samas sisalduva kinnituse kohaselt selle koostaja subjektiivset hinnangut, mitte aga objektiivset teavet kahju olemasolu või puudumise kohta. Raportis kasutatud metoodika on ebaõige. Valitud metoodika rakendamine on läbivalt oluliste puudustega. 5) OÜ poolt R. M vastu esitatud nõue viib OÜ alusetu rikastumiseni. Kinnistute väärtus ei ole käsitletav OÜ kahjuna, sest kolmas isik tasub kinnistute eest nende hariliku väärtuse. Lisaks on OÜ alustanud kohtumenetlusi, mille eesmärgiks taastada OÜ omand kinnistute üle. Kinnistute eest tasumise või kinnistute omandi taastamise korral ei ole OÜ-le kahju tekkinud. Intressivaba perioodi eest tõstsid pooled vastavalt kinnistute müügihinda.

6) Isegi OÜ on seisukohal, et R. M tegevus võib kahju tekitada tulevikus. Kuna kolmas isik tasub kinnistute eest nõuetekohaselt, siis ei ole käesoleval hetkel kahju tekkinud. Pankrotiavalduse aluseks on tulevikus tekkida võiv hüpoteetiline nõue. Kuna OÜ-le ei ole kahju tekkinud ning sellise kahju tekkimist kinnitavad objektiivsed asjaolud puuduvad, siis ei ole OÜ-l R. M vastu kahju hüvitamise nõuet tekkinud. 7) Kui asuda seisukohale, et R. M poolt OÜ nimel tehtud tehingutega on OÜ-le kahju tekkinud, siis tuleb kahju olemasolu ja suuruse tuvastamiseks korraldada finantsekspertiis. Ekspertiisi tulemusel saab eriteadmistega isik anda arvamuse kahju puudumise või selle olemasolu korral kahju suuruse kohta. Ekspertiisiks vajalikke tõendeid koguda ja ekspertiisi korraldada saab üksnes hagimenetluses. 8) OÜ-l puudub nõue R. M vastu. OÜ kinnistute võõrandamistehingute sõlmimine R. M poolt oli õiguspärane. Vastupidist kinnitav kohtuotsus puudub. Kui OÜ osanikud otsustavad R. M kui OÜ juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitada, siis tuleb selline õigusvaidlus R. M tegevuse väidetava õigusvastasuse üle lahendada hagimenetluses. R. M ei ole maksejõuetu. R. M suudab rahuldada kõik tema vastu esitatavad põhjendatud nõuded. R. M on ettevõtja ja tal on piisavalt varasid tema vastu esitatavate põhjendatud nõuete täitmiseks (lisa 4). R. M keeldub OÜ nõude rahuldamisest konkreetse nõude faktilise ja õigusliku põhjendamatuse tõttu. Nõude rahuldamata jätmise põhjuseks ei ole suutmatus nõuet rahuldada; 10) Pankrotiavalduse eesmärk on vältida riigilõivu tasumist ilmselgelt perspektiivitult OÜ hagiavalduselt R. M kui oma enamusosaniku ja juhatuse liikme vastu. R. M vaidleb esitatud nõudele täies ulatuses vastu. Pankrotiavalduse aluseks olev nõue põhjendamatu PankrS § 15 lg 2 p 1 mõttes. Seetõttu tuleb pankrotimenetlus jätta algatamata. Eelistung Eelistungil 08.10.2007. a jääb võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. RM ei ole i juhatuse liige. i puhul oli tegemist ettevõttega, millel oli neli kinnistut. A M’le sai täiesti juhuslikult teatavaks, et RM oli kogu i vara võõrandanud L firmale. Sellega i tavapärane majandustegevus ka lõppes. 56,28 miljonit krooni on seega tekitatud kahju OÜ-le . Kuna võlgnik pole vaatamata pankrotihoiatusele kahju hüvitanud, siis tuleks algatada pankrotimenetlus. Kahju hüvitamise hagi ei ole võlausaldaja võlgniku vastu esitanud, sest võlausaldajal pole raha selleks. Kahju tekkis tehingu tegemisel, s.o. 3. oktoobril 2006. a. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt osanike koosolekule ei kutsutud RM’i ja seega on nende koosolekute otsused tühised. Igasuguseid nõudeid juhatuse liikmete vastu saab esitada alles siis, kui oleme omavahel selgusele jõudnud, kes on juhatuse liige ja kes mitte. Esindusõigus pole piisavalt selge, et saaksime otsustada pankrotimenetluse algatamist. Samuti pole nõue selge. i majandustegevus eelmise aasta oktoobris ei lõppenud. 27,9 miljonit teenis ettevõte kasumit eelmise aastaaruande kohaselt. Raport ei saa olla aluseks isiku põhiõiguste piiramiseks. Nõude peaks esitama hagimenetluses ja siis saaks korraldada ka sõltumatu ekspertiisi. Audiitor on arvamuse andnud lähtudes oletustest. Käesolevaks hetkeks on selgunud, et oletused on valeks osutunud. Müügilepingute alusel rahasid makstakse. Raportis on kirjas, et on võimalik rahalise kahju tekkimine. Võlausaldaja esindaja seletuse kohaselt juhul, kui 30 aasta pärast makstakse võlg ära, siis hinnatakse olukord bilansis ümber ja võib küll selguda, et kahju polegi tekkinud. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt juriidilisest isikust võlausaldaja vahendite puudumine riigilõivu tasumiseks ei ole põhjus pankrotimenetluse algatamiseks ja isiku põhiõiguste oluliseks piiramiseks. Pankrotiavaldus on esitatud pahauskselt. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindajad ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et RM’i pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge ja võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt 08.10.2007. a esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna väidetavat kahju summas 56,28 miljonit krooni ei ole tekkinud. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Vaidlust ei ole selles, et R. M võõrandas 03.10.2006. a OÜ-le XXX kuulunud neli kinnistut L äriühingule I S.A., eelnevalt koormati kinnistud ostja tütarfirma OÜ kasuks tasuta kasutusvaldusega 100 aastaks (tl 8-35). Poolte vahel on vaidlus selles, kas eelnimetatud tehingutega tekitati võlausaldajale kahju. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et võlausaldajal oleks tegelikkuses kahju tekkinud. Kohtule on esitatud hindamisraport (tl 37-61), milles on audiitor kokkuvõtvalt leidnud, et Rehviekspress OÜ omanike kahju kinnistute võõrandamisel on kokku 56,28 miljonit krooni. Samas on audiitor märkustes selgitanud, et raport on valmistatud OÜ tellimuse alusel ja põhineb tellija poolt esitatud informatsioonil, mille õigsust ja õiguspärasust raporti koostaja ei ole detailselt kontrollinud. Hindamisraporti aluseks olevaid dokumente ega andmeid ei ole kohtule esitatud. Võimaliku kahju täpseks väljaselgitamiseks tuleks kohtu hinnangul seega teostada sõltumatu ekspertiis. Sellises ulatuses tõendite analüüs saab aga toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Võlgniku vastuväite kohaselt täidetakse lepingut kinnistute omandaja poolt ning puudub kinnistu ostja lepinguliste kohustuste täitmata jätmise risk. Eelistungil leidis ka võlausaldaja, et juhul kui 30 aasta pärast makstakse võlg ära, siis hinnatakse olukord bilansis ümber ja võib küll selguda, et kahju polegi tekkinud. PankrS § 10 lg 6 järgi võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. Kohtu hinnangul teadis võlausaldaja pankrotiavaldust esitades, et selle esitamiseks puudus alus. Võlausaldaja seletuse kohaselt ei ole võlausaldajal piisavalt vahendeid selleks, et esitada kahju hüvitamise nõuet hagimenetluses. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et pankrotimenetluse kasutamine isikute vaheliste erimeelsuste lahendamiseks on pahauskne ning pole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. OÜ juhatuse liige A. M on esitanud Pärnu Maakohtusse hagi I

S.A vastu tehingute tühisuse tuvastamise, omandiõiguse tunnustamise ning kinnistute OÜ omandisse tagasi kinnistamiseks vajalike tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamise nõudes (tsiviilasi 2-06-38850), samuti on jõustumata lahend tsiviilasjas 2-07-751, kus kohus tuvastas, et RM’i volitus osaühingu juhatuse liikmena pikenes ametiaja möödumisel 02.03.2006. a järgmiseks ametiajaks. Eelnimetatud tsiviilasjades annavad kohtud hinnangu nii vaidlusalustele 03.10.2006. a tehingutele kui RMi juhatuse liikme volitustele. Seega puudus võlausaldajal alus pankrotiavalduse esitamiseks. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik RM’i pankrotimenetlust algatada. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele täies ulatuses RM’i menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.