Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Kostja kasutas hagejaga 27.10.2005 sõlmitud tähtajalise varaüürilepingu nr 511113 alusel Tartus Narva mnt 89 üliõpilaselamus asuvat tuba 111 ja tarbis kommunaalteenuseid. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Üürileping lõpetati temaga lepingu punktide 6.1.3. ja 8.2.3. alusel ennetähtaegselt 02.03.2006. Kostja lahkus üliõpilaselamust, jättes oma võla tasumata. Lepingu lõppemise kuupäevast jäi kostja üüri- ja kommunaalteenuste eest hagejale viiviseid arvestamata võlgu 2119.97 krooni. 11.01.2006 ja 03.04.2006 saatis hageja kostjale tema registreeritud aadressil tähitud kirjadega võlateatised, mille kostja jättis tähelepanuta. Kuni käesoleva hetkeni on võlasumma hagejale teadmata põhjustel tasumata. Kostja on praeguseks võlasumma tasumisega viivitanud kokku 488 päeva. Arvestades viivist 0.15 %, on viivissumma hetkel (2119.97 x 0.15 %) x 488 = 1551.81 krooni. Seega võlgneb kostja hagejale seisuga 03.07.2007 kokku 3671.78 krooni. Mainitud summa kostjalt enda kasuks väljamõistmiseks esitas hageja 03.07.2007 Tartu Maakohtule hagiavalduse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus andis hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 08.09.2007 kostja registrisse kantud elukohas üle kostja emale. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 27.09.2005 taotlus-ankeediga üliõpilaselamu elanikuks saamiseks, varaüürilepinguga nr 511113, 02.03.2006 avaldusega lepingu lõpetamise kohta, 11.01.2006 ja 03.04.2006 teatistega võlgnevuse kohta ning debitoorse võlgnevuse koondtabeliga üürivõla kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; nõuda kahju hüvitamist; taganeda lepingust või öelda leping üles; alandada hinda, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega summas 3671.78 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.