Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

06.06.2007, milles palub kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalmaksete võlgnevus summas 4 719.60 krooni, millest põhivõlg 4 087.93 krooni ja viivis 631.67 krooni. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga xxx. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.10.2006 kuni 31.12.2006. Viivised on arvestatud vastavalt põhikirjale 0,07 % tasumata summalt päevas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja võlgnevust ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt on ta tasunud kõik esitatud arved ning tal ei ole hageja ees võlgnevusi. Kostjal oli arvete maksmiseks tehtud otsekorraldus ja hageja võttis ise kostja arveldusarvelt raha vastavalt arve suurusele. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHAD

Puudub vaidlus, et kostja on xxx asuva korteri omanik ning Korteriühistu xxx liige. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 1 korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja ei ole vaidlustanud elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike ning majandamiskulude maksete arvestamise aluseid, seega kohus eeldab, et arvetel märgitud summad on arvestatud üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kohtuistungil hageja esindaja vähendas kostja nõuet 722 krooni võrra (t lk 54), mis on kostja poolt tasutud 11.01.2007 2006.a detsembrikuu arve eest. Seega on hageja arvutuse kohaselt kostja võlgnevus hageja ees 3 997.60 krooni. Samuti märkis hageja esindaja, et kolmel esimesel 2006.a arvel märgitud 500 krooni ei kajastu võlgnevuses.

2006.a esitatud arvetest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale tasumiseks arveid summas 10 819.26 krooni (t lk 40-52). Kohus, kontrollides esitatud arveid ning kostja poolt tasutud summasid (t lk 55-56, 28), tuvastas, et kostjal on hageja ees võlgnevus summas 3 997.26 krooni, mis on tekkinud perioodil jaanuar 2006 kuni detsember 2006 maksmata majandamis- ja hoolduskuludest (esitatud arved summas 10 819.26 krooni – 1500 krooni (06/01, 06/02, 06/03 märgitud 500 krooni vee- ja kanalisatsioonitorude paigaldamise ettemaks) – kostja poolt makstud 5 322 krooni perioodil 20.05.2006 kuni 11.01.2007). Hageja esindaja väide, et kolmel esimesel arvel märgitud 500 krooni (kokku 1 500 krooni) ei kajastu hagis esitatud võlgnevuses, on õige. Kostja pangakonto väljavõttest tulenevalt on kostja tasunud majandamis- ja hoolduskulusid hagejale ebaregulaarselt üle mitme kuu ning mitte esitatud arve suuruses, vaid valikuliselt. Kostja korteriühistu liikmena on kohustatud tasuma hageja poolt määratud remondifondi makseid, kui need on arvutatud vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kostja poolt 20.01.2006 makstud 1 127.14 krooni on novembri ja detsembrikuu võlgnevuse eest, millest on üle läinud ettemaks 78.65 krooni. Seega on kostja enda poolt esitatud tõendiga (t lk 55-56) ümber lükatud kostja väide, et ta on oma kohustused hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevusi hageja ees ei ole. Kuna kostja on oma kohustusi hageja ees korduvalt rikkunud, kuulub hageja viivise nõue summas 631.67 krooni rahuldamisele. Kostja ei ole viivise arvutusele vastuväiteid esitanud. Kostja enda poolt arvetel märgitud arvestust (t lk 58-72) ei loe kohus tõendina. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.