1.Tühistada Viru Maakohtu 21. märtsi 2017 määrus osaliselt osas, millega jäeti avaldus rahuldamata täitemenetluse algatamata jätmise ja infopäringute osas ja teha selles osas uus määrus selles osas avalduse rahuldamise kohta.
2.2.Tühistada kohtutäitur Kersti Vilbo 20.01.2017 otsus täiteasjades 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147, 163/2016/148 ja tuvastada, et täitur on põhjendamatult määranud täiteasjades vabatahtliku täitmise tähtaega 60 päeva, on põhjendamatult jätnud arestimata tsiviilkostjate (Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa)
vara, kohtutäitur ei teinud täitmisavalduse saamisel otsust täitmisavalduses võlgnikena märgitud isikute Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa suhtes ning et kohtutäitur ei ole vastanud sissenõudja infopäringule sisuliselt.
2.3.Jätta rahuldamata taotlus kohustada kohtutäitur Kersti Vilbot viivitamata täitemenetlusega Viru Maakohtu 09.09.2015.a kohtuotsuse nr 1-14-10049 täitmiseks jätkama ning selleks tarvitusele võtma kõik seaduses sätestatud meetmed ja viisid (sobivad abinõud) täitemenetlustes sissenõudja nõude kiiremaks rahuldamiseks.
Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Menetluskulud jätta kohtutäitur Kersti Vilbo kanda.
5.Mõista kohtutäitur Kersti Vilbolt Lea Uldrichi kasuks välja menetluskulu 626 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.03.02.2016 algatas kohtutäitur Kersti Vilbo sissenõudja Lea Uldrich (avaldaja) avalduse ja Viru Maakohtu 09.09.2015.a. kohtuotsuse nr 1-14-10049 alusel viis täitemenetlust solidaarse mittevaralise kahju ja varalise kahju summas 4251 eurot nõudes läbi.
2.21.12.2016 esitas avaldaja kohtutäituri tegevusetuse peale kaebuse, mille kohaselt ei ole kohtutäitur võtnud tarvidusele kõiki seadusega lubatud meetmeid võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei rahuldanud 20.01.2017 otsusega avaldaja kaebust.
3.Avaldaja esitas 03. veebruaril 2017 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kersti Vilbo (puudutatud isik) 20.01.2017 otsuse peale täiteasjades 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147, 163/2016/148. 03. märtsil 2017 täpsustas avaldaja kohtu nõudel oma kaebust. Kaebuse kohaselt heitis avaldaja kohtutäiturile ette kohtutäituri passiivsust, tegevuse ebaselgust, võlgnikele antud ebaseaduslikku vabatahtlikku täitmistähtaega ja formaliseerituse põhimõtte rikkumist. Avaldaja palus kaebus rahuldada ning tühistada kohtutäituri 20. jaanuari 2017. a täiteasjades nr 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147 ning 163/2016/148 tehtud otsused,
kohustada kohtutäiturit viivitamata täitemenetlusega jätkama ning selleks tarvitusele võtma kõik seaduses sätestatud meetmed ja viisid (sobivad abinõud) täitemenetlustes avaldaja nõude kiiremaks rahuldamiseks ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldaja palus tuvastada kohtutäituri tegevusetuse õigusvastasus, mis seisneb selles, et:
1.kohtutäitur ei teinud täitmisavalduse saamisel otsust täitmisavalduses võlgnikena märgitud isikute Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ning Lembit Otsa suhtes täitemenetluse alustamata jätmise kohta, kui kohus asub seisukohale, et Kaja Vainu ja Aivar Vainu vastutus täitedokumendis märgitud nõude täitmise eest lõpeb K.V. täisealiseks saamisega ja Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa vastutus täitedokumendis märgitud nõude täitmise eest lõpeb L.O. täisealiseks saamisega;
2.kohtutäitur määras ebaseaduslikult vabatahtliku täitmise tähtaja 60 päeva;
3.kohtutäitur ei ole vastanud sissenõudja infopäringutele sisuliselt, sh ei ole siiani vastanud, miks ta ei ole täitetoiminguid läbi viinud;
4.kohtutäitur ei ole arestinud Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ega Lembit Otsa arveldusarveid, töötasu ja rahalisi nõudeid (nt MTA tagastusnõudeid);
5.kohtutäitur ei ole arestinud Lembit Otsale kuuluvat sõiduautot ega kinnistut ning ei ole eelnimetatud esemeid avalikul enampakkumisel realiseerima asunud.
4.Kohtutäitur kaebusega ei nõustunud ja palus selle jätta rahuldamata. Vabatahtliku täitmise tähtaja määramisel lähtus kohtutäitur TMS § 205 ja § 210 ning asjaolust, et välja mõistetud mittevaraline ja varaline kahju olid kohtu poolt välja mõistetud kriminaalasjas. Kohtutäituri hinnangul lõpeb vanemate hoolsuskohustus (seega ka vastutus) lapse täisealiseks saamisel ning alaealisena süüdimõistetu eest nõude tasumise tingimus (alaealisus) on ära langenud. Asjaolu, et täisealisel puuduvad rahalised vahendid, ei oma antud kontekstis tähtsust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus rahuldas 21. märtsi 2017 määrusega kaebuse osaliselt, tühistades kohtutäitur Kersti Vilbo 20.01.2017 otsuse täiteasjades 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147, 163/2016/148 ja tuvastas, et täitur on põhjendamatult määranud täiteasjades vabatahtliku täitmise tähtaega 60 päeva ja on põhjendamatult jätnud arestimata tsiviilkostjate vara. Ülejäänud osas jättis maakohus kaebuse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja 303 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohtu põhjenduste kohaselt on Viru Maakohtu otsus kriminaalasjas 1-14-10049 täidetav vastavalt resolutsioonile nii süüdistatava kui ka alaealiste L.O. vanemate Monica Rajamäe ja Lembit Otsa ning K.V. vanemate Kaja Vainu ja Aivar Vainu kui tsiviilkostjate suhtes solidaarselt. Kuna kohtutäitur jättis alaealiste L.O. vanematele Monica Rajamäele ja Lembit Otsale ning K.V. vanematele Kaja Vainule ja Aivar Vainule kui tsiviilkostjatele täitmisteateid saatmata, siis nõustus maakohus avaldaja väidetega, et täitur on avaldaja nõude täitmisel olnud tegevusetu ja passiivne. Kui kohtutäituri arvates alaealiste vanemate suhtes ei pidanud täitur alustama täitemenetlust, tuleks täituril vastav otsus vormistada kirjalikult, mis annaks sissenõudjale õiguse TMS § 217 lg 1 alusel täituri otsuse peale kohtutäiturile endale ja pärast ka TMS § 218 lg 1 alusel kohtule kaebuse esitamiseks.
Maakohus leidis, et kohtutäitur on ekslikult kohaldanud TMS § 205 ja on ilma seadusliku aluseta määranud võlgnikele otsuse vabatahtlikuks sundtäitmiseks 60 päeva. Tsiviilhagi rahuldamise osas tehtud kohtulahendi sundtäitmisel on kohaldatav TMS § 25 lg 1 sätestatud tähtaeg. Maakohtu hinnangul ei ole tähtsust täituri 15.12.2016 selgitustaotlusel kohtule ega Viru Maakohtu 19.01.2017 selgitusel, sest kohtu selgitused ei asenda kohtuotsuse resolutsiooni ega välista resolutsiooni täitmist. Maakohus ei ole pädev andma materiaalõiguslikku hinnangut kriminaalasjas 2-14-10049 tehtud otsuse resolutsioonile tsiviilhagi lahendamise osas otsuse tegemise ajal alaealiste L.O. ja K.V. vanemate arvelt otsuse sundtäitmise võimalikkuse kohta. Kriminaalasjas 09.09.2014 tehtud otsuse resolutsioonis ei ole toodud, et alaealiste täisealiseks saamisel vabanevad vanemad nende kohustuste täitmisest. Maakohtu arvates olukorras, kus kohus kohtutäituri otsuse tühistab, ei oma tähtsust täituri poolt kaebaja kirjadele vastamata jätmine. Kohtuotsuse täitmiseks ei ole kohtutäitur vastavalt TsMS § 52 lg 1 alaealiste seaduslike esindajate vara, sissetulekud ja sõidukit arestinud. Kuna ei ole välistatud sissenõudja nõuete rahuldamine ka alaealiste laste vanemate kui tsiviilkostjate varade arvelt, pidi täitur täiteasjade raames koostama akti ja arestima ka vanemate vara. Kuna maakohus rahuldas kaebuse osaliselt ja leidis, et täitur peab tegema täitetoiminguid ka tsiviilkostjate suhtes, siis puudub mõistlik põhjendus ja vajadus täiturit täitetoimingute jätkamiseks kohustamiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 21. märtsi 2017. a määruse tühistamist osas, milles kohus avaldaja kaebust ei rahuldanud ja milles maakohus kaebuse rahuldatud osa täielikult määruse resolutsioonis ei kajastanud, ja menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja palus teha uus määrus, millega rahuldada kaebus täielikult ning jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda, samuti märkida otsuse resolutsiooni kõik avaldaja esitatud kaebuse rahuldatud nõuded. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust TMS § 217 lg 4 osas. Avaldaja on taotlenud just sisuliste vastuste andmata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Kuna täituri tegevus võib sissenõudjale kahju põhjustada, on ükskõik missuguse täituri rikkumise tuvastamine väga tähtis. Maakohtu poolt materiaalõiguse väär kohaldamine tõi kaasa väära menetluskulude jaotuse ning avaldajale kahju tekkimise; 2) ei ole maakohtu määruse resolutsiooniga lahendatud kõiki kaebuses taotletud nõudeid. Maakohtu põhjendustest (p 28) nähtub, et kohus rahuldab kaebuse resolutsiooni p-de 3.4 ja 3.5 osas, kuid määruse resolutsioon selles osas kaebuse rahuldamist ei kajasta. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg-t 5, kui jättis määruse resolutsioonis vastava teabe märkimata; 3) kasutas maakohus põhjendustes TMS §-s 8 sätestatud kohustusi kohtutäituri kohustuste sisu ulatuse kindlaksmääramisel, seega jääb avaldajale arusaamatuks, mis osas on nõue ebaselge;
4) sai avaldaja enda nõude ebaselgusest teada alles menetlust lõpetava lahendi kaudu, järelikult on tegemist igal juhul selgitamiskohustuse rikkumisega; 5) eksis maakohus oluliselt menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel nii tunnihinna põhjendatuse kui ka põhjendatud ajakulu tuvastamisel; 6) on väär maakohtu seisukoht, et kaebusest kuulus rahuldamisele vaid 50%. Arvestades kohtumääruse sisulisi põhjendusi, rahuldas maakohus kaebuse täies ulatuses. Seega pidi kohus jätma menetluskulud täies ulatuses kohtutäituri kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja Viru Maakohtu 21.03. 2017 määrus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tuvastab, et kohtutäitur ei teinud täitmisavalduse saamisel otsust täitmisavalduses võlgnikena märgitud isikute Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa suhtes ning et kohtutäitur ei ole vastanud sissenõudja infopäringule sisuliselt. Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu määruse osas, millega ei kohustatud täiturit seadusest tulenevateks toimikguteks (p 4). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga ning ei korda neid käesolevas määruses.
8.Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur peab juhul, kui ta leiab, et täitedokument on ebaselge kas keelduma menetluse alustamisest ja suunama pooled tuvastushagi esitama või selgitama välja, kas osapooled mõistavad dokumendi sisu ühtemoodi. Tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks saab esitada TsMS § 368 lg 2 alusel sissenõudja või võlgnik.
9.Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (Riigikohtu 16. jaanuaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 tehtud määruse p 11). Kriminaalasjas tehtud otsuse tsiviilhagi puudutava osa mitmeti mõistetavuse korral tuleb otsust tõlgendada isiku kasuks, kellelt kahjuhüvitis välja mõisteti (Riigikohtu 21. aprillil 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-40-09 tehtud otsuse p 10). Ringkonnakohtu hinnangul saab Viru Maakohtu 09.09.2015 otsuse resolutsioon tsiviilhagi osas sundkorras täita L.O. ja tema vanemate Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa suhtes ning K.V. ja tema vanemate Kaja Vainu ja Aivar Vainu suhtes. Resolutsioonist nähtub, et seaduslikud esindajad on tsiviilkostjad ja nad vastutavad tsiviilhagiga väljamõistetud summade tasumise eest. Teo toimepanemise ajal alaealiste teo eest vastutavad lapsevanemad VÕS § 1053 lg 2 alusel. VÕS § 1053 lg 2 alusel vastutavad vanemad või eestkostja, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Kahju tekitanud 14-18-aastane isik vastutab koos vanematega solidaarselt (mitte täiendavalt) ning VÕS § 1053 lg-st 2 tulenev vastutus ei lõpe kahju põhjustanud isiku täisealiseks saamisega.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Viru Maakohtu poolt vastuseks kohtutäituri päringule antud eksitavad selgitused ei asenda kohtuotsuse resolutsiooni ega välista resolutsiooni täitmist. Kohtutäitur peab eeldama täitedokumenti täitmisele võttes dokumendis kirjas olevate andemete õigsust ega saa muuta täitedokumenti või laiendada selle resolutiivosas märgitut. Järelikult on kohtutäitur ekslikult leidnud, et vanemate vastutus lõppes laste täisealiseks saamisega. See on väär nii materiaalõiguse (VÕS § 1053 lg 2) kui ka täitmisele kuuluva otsuse resolutsiooni järgi.
Resolutsioonist ei nähtu, et vanemate vastutus lõppeks laste täisealiseks saamisega. Perekonnaseaduses sätestatud hooldusõiguse lõppemine § 116 lg 2 alusel ei tähenda, et ka vastutus alaealise poolt toime pandud delikti eest lõppeb.
11.Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri 20. jaanuari 2017. a otsused täiteasjades nr 163/2016/144, 163/2016/145, 163/2016/146, 163/2016/147 ja 163/2016/148 tuleb tühistada. Samuti tuleb tuvastada, et kohtutäitur on põhjendamatult jätnud arestimata tsiviilkostjate (Kaja Vainu, Aivar Vainu, Moonika Rajamäe ja Lembit Otsa) vara, sest VÕS § 1053 lg 2 alusel nad vastutavad oma laste tekitatud kahju eest.
12.Kohtutäitur Kersti Vilbo ei ole Viru Maakohtu 09.09.2015.a. kohtuotsuse nr 1-14-10049 täitmiseks teinud kõiki seadusest tulenevaid toiminguid. Kohtutäitur ei ole vastanud sissenõudja infopäringule sisuliselt. Avaldaja saatis 09.08.2016 kohtutäiturile kirja, milles palus täpsustada, kas vanemate vara on arestitud. Sellele kirjale pole kohtutäitur vastanud. Samuti pole kohtutäitur vastanud sissenõudja 06.12.2016 kirjale, milles talle heideti ette küsimustele mitte vastamist. Kohtutäiturimäärustiku § 23 lõikest 1 tuleneb kohtutäituri kohustus vastata menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga, ning isikul on õigus täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Lg 3 alusel on vastamise tähtaeg 30 kalendripäeva, mida võib erilise vajaduse korral pikendada kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Kohtutäitur ei ole tähtaja pikendamisest avaldajat teavitanud. Lõikest 4 tulenevaid vastamisest loobumise asjaolusid antud juhul ei esine. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu alusel tuleb tuvastada, et kohtutäitur ei ole vastanud avaldaja infopäringule sisuliselt.
13.Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ning seetõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust ning suurust. Määruskaebuses ei ole menetluskulude nõuet esitatud. Ringkonnakohtus jätab tasutud riigilõivu kohtutäituri kanda ning mõistab selle avaldaja kasuks välja. Maakohus määras põhjendatud ja vajalike avaldaja kulude suuruseks 576 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsioonotsus. Käesoleval juhul nähtuvad otsusest kaalutlused, millest tulenevalt kohus on järeldustele jõudnud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kaalutluste esitamisel diskretsiooni piire ületanud, seetõttu lähtub ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurusest. Kuna kaebus kuulub sisuliselt rahuldamisele, siis jätab ringkonnakohus menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistab 576 eurot maakohtus kantud menetluskulude katteks avaldaja kasuks välja. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb menetluskulude tasumisega viivitamise korral välja mõista viivis TsMS § 177 lg-ga 4.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.