Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-07-4444 Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Kohtule tuleb esitada kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed (kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille eest kautsjon tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.02.2007 esitas AS XX hagi XXX OÜ (kostja I) ja P.N. (kostja II) vastu kostjatelt I ja II solidaarselt 7 551,77 krooni väljamõistmiseks ning kostja I ja A.R. (kostja III) vastu kostjatelt I ja III solidaarselt 15 173,27 krooni väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 17.03.2005 liisingulepingud nr 2005096317 ja 2005096216, mille esemeks olid vastavalt sõiduautod Honda Civic, reg märk 368MER (sõiduk I) ja Honda Civic, reg märk 367MER (sõiduk II). Samal päeval sõlmisid kostja II ja kostja III hagejaga käenduslepingud, mille kohaselt kostja II käendab hageja ees liisingulepingust nr 2005096317 tulenevaid kohustusi ja kostja III käendab liisingulepingust nr 2005096216 tulenevaid kohustusi. Kostja I rikkus liisingulepingutest tulenevaid nõudeid, mistõttu ütles hageja lepingud üles. Kostja I võlgnes hagejale liisingulepingust nr 2005096317 tulenevalt 17 341,56 krooni ja liisingulepingust nr 2005096216 tulenevalt 17 335,93 krooni. Võlgnevustele lisandub lepingute ennetähtaegse lõpetamise kulu 3 000 krooni. Sõiduki I jääkväärtus oli lepingu ülesütlemise hetkel 147 379,71 krooni ilma käibemaksuta ja sõiduki II väärtus 147 379,71 krooni ilma käibemaksuta. Sõidukite keskmiseks turuhinnaks 07.08.2006 seisuga oli Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel 179 700 krooni koos käibemaksuga. 04.01.2007 koostas Veho Eesti AS sõidukile I hindamisakti, mille kohaselt oli sõiduki I väärtuseks 180 000 krooni koos käibemaksuga. Hageja müüs sõiduki I Veho Eesti AS-ile hinnaga 152 542,37 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 180 000 krooni ja sõiduki II hinnaga 160 169,50 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 189 000 krooni. Sõidukite müügist saadud summade osas, mis ületasid sõidukite jääkväärtust on hageja vähendanud kostjate võlgnevust, liisingulepingu nr 2005096216 puhul 5 1 62,66 krooni võrra (152 542,37-147 379,71) ja liisingulepingu nr 2005096317 puhul 12 789,79 krooni võrra (160 169,50-147 379,71). Liisingulepingust nr 2005096216 tulenev võlgnevus on seega 15 173,27 krooni ja liisingulepingust nr 2005096317 tulenev võlg 7 551,77 krooni. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude, millega andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja I ja kostja II said menetlusdokumendid kätte 23.05.2007 ja kostja III 09.07.2007. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjatele kätte toimetanud ning kohustanud kostjaid

2(3)

Tsiviilasi nr 2-07-4444 tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.