Harju Maakohus
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Taimi Kollom 25. oktoober 2007.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05-24290 AS hagi AS vastu lepingu tüüptingimuste tõlgendamiseks ja loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks vastavalt kindlustuslepingu tingimustele.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht: XX) Hageja seaduslik esindaja VP Hageja nõustaja VP Kostja AS (registrikood XXX, asukoht: XXX) Kostja esindaja ES 12.09.2007 Hagejate seaduslik esindaja VP Hageja nõustaja VP Kostja esindaja ES
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Jätta AS hagi AS vastu lepingu tüüptingimuste tõlgendamiseks ja loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks vastavalt kindlustuslepingu tingimustele rahuldamata.
Välja mõista AS-lt AS-i kasuks kohtukuluna ekspertiisitasu 2 832 ( kaks tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud ja haginõue 18.08.2005.a. esitas hageja AS hagi kostja AS vastu lepingu tüüptingimuste tõlgendamiseks ja loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks vastavalt kindlustuslepingu tingimustele.
Hagiavalduse kohaselt väljastas kostja hagejale kindlustuspoliisi nr. XXX. Tegemist oli hüvitispiiriga kindlustusega hageja XXX asuvate objektide 01 Hoone kindlustussummas 2 000 000 krooni ja 02 Klaasid kindlustussummas 600 000 krooni osas. 30.07.2004.a. teavitas hageja kostjat ööl vastu 29.07.2004.a. toimunud kindlustusjuhtumist ning esitas 02.08.2004.a. kostjale avalduse loodusõnnetuse tagajärjel kindlustusobjektile tekitatud kahjude hindamise osas. 03.08.2004.a. koostas kostja vaatlusakti nr. XXX. 19.11.2004.a. koostas OÜ „Arvamuse VT katusekonstruktsiooni ehitusliku seisukorra kohta“, milles kinnitas, „et seina vertikaalsetesse osadesse (klaasidega paneelid) tungis osaliselt vihmavett ka läbi ülemise osa ehk klaasidega kaetud pinna, kus uuringute käigus ilmnes kahjustatud kohti“ ja „seetõttu on vajalik asendada/uuendada kõik vertikaalsed seinaosad“. 18.11.2004.a. XX „Arvamus katuse konstruktsioonide kohta“ kinnitab, et „...tungis vesi seinakonstruktsioonidesse ja valgus sealt siseruumidesse). Vastavalt AS-i eelarvele klaas-fassaadi akende vahetamine maksab 1 193 528,70 krooni. AS poolt esitatud hinnapakkumine HP-3934 klaas-alumiinium ühe ava hind on 178 740 krooni. AS oma 01.02.2005.a. kirjas kinnitab, et „purunenud klaasi või klaaspaketti taastada ei ole võimalik“. 25.11.2004.a. keeldus kostja hüvitamast 28.07.2004.a. hageja AS ruumides toimunud loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kindlustusobjekti 02 klaasid osas seoses sellega, et tegu ei ole kindlustusjuhtumiga objekti 02 klaasid suhtes. Kostja põhjendas otsust sellega, et kuigi vastavalt OÜ 19.11.2004.a. ekspertiisile on vaja uuendada kõik vertikaalsed seinaosad (s.o. klaaspaketid), ei ole toimunud klaaside purunemist, vaid seinakonstruktsioon (s.o. klaaspaketid) on vettinud. Kuni 29.03.2005 on hageja korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga arutada tekkinud olukorda ja lahendada probleem, mis seisneb sõna „purunemine“ erinevas tõlgendamises. 01.04.2005.a. kirjas selgitas kostja oma seisukohta, et seinakonstruktsioonide läbivettimine ei ole klaasseinte purunemine Salva KT-99 mõistes ja, et „...et Salva KT-99 mõistes sõna purunemine tähendab katkine, kildudeks“. Poolte nõusolekul koostas pedagoogikadoktor professor AV 18.04.2005.a. lingvistilise ekspertiisi, mille hageja 19.04.2005.a. esitas kostjale ja millele kostja esitas 29.04.2005.a. järjekordse vastuväite. 29.04.2005.a. esitas hageja Finantsinspektsioonile kaebuse kostja tegevuse peale, millele Finantsinspektsioon vastas 12.05.2005.a. 21.06.2005.a. esitas hageja antud asjas kaebuse Eesti Liikluskindlustuse Fondi vahekohtule. Kostja ei andnud vahekohtule nõusolekut hageja kaebuse läbivaatamiseks vahekohtu menetluses, mistõttu vahekohus tagastas hageja kaebuse läbivaatamatult. Hageja on seisukohal, et hageja ruumides 27.07.2004.a. toimunud loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahjuga kindlustusobjekti 02 klaasid osas on tegemist kindlustusjuhtumiga ja kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahju objekti 02 klaasid osas vastavalt kostja ja hageja vahel 16.04.2004.a. sõlmitud kindlustuslepingule nr. XXX seoses kindlustusjuhtumiga nr. XXX ning kostja keeldumine hüvitada hagejale kahju objekti 02 klaasid osas on alusetu ja põhjendamatu. Pedagoogikadoktor professor AV’e 18.04.2005.a. teostatud lingvistiline ekspertiis annab sõnale „purunemine“ järgmise tõlgenduse; „sõna „purunema“ ei tähenda ainult katki minema. Sellel sõnal on muidki tähendusi, nagu hävima, lagunema, lammuma, rikkuma, vigastama, kahjustama ...(vt. „Eesti keele sõnaraamat“ 1999, lk. 624)“. Seoses sellega tegi ekspert järelduse, et „kahju
tekitamine AS-i klaasseinadele (pakettakendele), kui kindlustusobjektile, vastab täielikult kindlustuslepingus esitatud tingimustele ja tegu on kindlustusjuhtumiga objekti 02 klaasid suhtes“. AS-i kindlustuse üldtingimused (sh. Salva KT-99, Klaasikindlustuse tingimused) on tüüptingimused vastavalt VÕS § 35 lg. 1, mille kohaselt tüüptingimusteks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. AS-i ja AS-i vahel sõlmitud kindlustuslepingu lisana märgitud kindlustustingimused on tüüptingimused Võlaõigusseaduse mõttes, kinnitab VÕS § 37 lg. 1, mille kohaselt Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimuste tõlgendamist sätestab VÕS § 39 lg. 1, mille järgi tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaolude mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 423 ning Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4, 147 ja 148 palub hageja tunnistada kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti 02 klaasid osas 27.07.2004.a. AS ruumides toimunud loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju, vastavalt AS Salva Kindlustus ja AS vahel 16.04.2004.a. sõlmitud kindlustuslepingule nr. XXX seoses kindlustusjuhtumiga nr. S24-0076J. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning on seisukohal, et hagi on alusetu. Pooled vaidlevad kindlustuslepingu juurde kuuluvate tüüptingimuste tõlgendamise üle. Poolte vahel on vaidlus sõna „purunemine“ üle, mis sisaldub klaasikindlustuse tingimustes KT-99 ja kohaldatakse kindlustusobjekti „klaasid“ suhtes. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.04.2004.a. kindlustusleping nr. XXX. Kindlustus-lepingu kohaselt on kindlustusobjektideks HOONE ja KLAASID ning kindlustusobjekti KLAASID suhtes kehtivad Klaasikindlustuse tingimused KT-99. Ööl vastu 29.07.2004.a. toimus hageja ruumides kahjujuhtum, mis vastas Loodusõnnetuse kindlustuse tingimuste LOT-99 üleujutuse tingimustele ja mille tagajärjel said kannatada hoone erinevad konstruktiivelemendid ning osade ruumide siseviimistlus. Kostja tunnistas hoonele tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks ja asus tekkinud kahju hüvitama. Kostja on kogu lepingujärgse hüvitise (1 950 000 krooni) kindlustusobjekti HOONE kahjustamise eest hagejale välja maksnud. Kuna hageja valis hoone kindlustamiseks hüvituspiiriga kindlustuse 2 000 000 krooni, siis maksti hagejale 2 000 000 krooni, millest arvati maha hüvitusevähendus omavastutuse näol. Kui hageja oleks leppinud kokku hoone kindlustamiseks suurema summa kui 2 000 000 krooni, siis oleks loodusõnnetuse tagajärjel niiskuskahjustusi saanud klaaspaneelid hüvitatud hoone loodusõnnetuse kindlustuse alusel. Klaaspaketti kahjustumisega tekkinud kahju oleks sellisel juhul ka hüvitatud kindlustusobjekti HOONED alt. Asjaolu, et hageja oli teadlik, et kindlustuslepingu alusel ei kindlustata hoonet täies ulatuses, kinnitab see, et kindlustuslepingusse on hoone kindlustusväärtuseks märgitud 10 000 000 krooni. Hageja on koos kindlustusmaakleriga OÜ jõudnud seisukohale, et hageja ei soovinud kindlustusobjektile hoone tekkivate võimalike kahjude tarbeks suuremat kindlustuskatet kui 2 000 000 krooni. Vastavalt Kindlustustegevuse seaduse §-le 129 on kindlustusmaaklerlus kindlustusvõtja huvides vahendusega tegelemine eesmärgiga
pakkuda tema kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Seega antud lepingu sõlmimisel on kostjale vahendanud hageja kindlustushuvi tema huvides tegutsenud oma ala professionaal – kindlustusmaakler OÜ . Kahjukäsitluse ja ekspertiisi tulemusel ei ole tuvastatud, et palmiaia saali katuse klaasosad oleksid purunenud. Veekahju tagajärjel ei ole toimunud klaaside purunemist, vaid seinakonstruktsioon on niiskusest kahjustada saanud. Kostja leiab, et klaaspaneelidele tekkinud niiskuskahjustused ei kuulu hüvitamisele kindlustuslepingu nr. XXX alusel, kuna klaasikindlustuse tingimuste KT-99 punkt 1 sätestab, et kindlustusjuhtumiks loetakse punktis 2 nimetatud kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille põhjuseks on ootamatutel ja ettenägematutel välistel tingimustel tingitud purunemine. Klaasikindlustuse tingimuste KT-99 punkt 2.1.2 sätestab, et kindlustatakse kindlustuspoliisil loetletud raamitud või alalisele kohale monteeritud klaas- ja peegelseinad, -vitriinid. Antud juhul klaas ei purunenud. Varakindlustuse üldtingimuste VÜT-99 punktid 24.1 ja 24.2 sätestavad, et kindlustusjuhtum on lepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahju eest tekib kindlustatul või kolmandal isikul kindlustushüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal selle väljamaksmise kohustus ja kindlustusjuhtumid on määratletud kindlustusliigi tingimustega ja kindlustuspoliisiga. Seega leiab kostja, et ei ole toimunud kindlustusjuhtumit kindlustustingimuste mõistes ja kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Antud asjas on kohtu poolt määratud keeleekspertiisiga, eesmärgiga saada vastus küsimusele, mida mõistetakse „klaasseina purunemise“ all. Ekspert on asunud Ekspertiisiakti 1-13/21 küsimuse nr. 3 vastuses ühemõtteliselt seisukohale, et „..Raamitud või alalisele kohale monteeritud klaasseina purunemine ei erine muudest purunemise liikidest. Tavapäraselt mõistetakse klaasi, sealhulgas ka klaasseina purunemise all seda, et tulemuseks on klaasikillud või klaasipuru::/. Samas on ekspert märkinud, et klaasseina purunemise hindamisel võib juhinduda ka „Tehnikaleksikonist“, kus sätestatakse, et „..purunemine on materjali pidevuse makroskoopiline katkemine mitmesuguste tegurite mõjul. Paludel juhtudel toimub purunemine üheaegselt elastse või plastse deformeerumisega“. Seega nähtub Ekspertiisiaktist 1-13/21, et klaasid ega klaaspaketid ei „purunenud“ ning eesti keeles ei kasutata klaaspaketi vettimise korral mõistet „purunema“. Seega on tõendatud asjaolu, et niiskuskahjustusi saanud klaaspakettide kohta ei saa väita, et need on purunenud. Kostja juhib tähelepanu, et kindlustuspoliisile on kindlustusobjektiks märgitud Klaasid, mitte Klaaspaketid. Klaasikindlustuse tingimuste KT-99 punkti 2 kohaselt kindlustatakse kindlustuspoliisil loetletud objektid, millised on nimetatud punkti 2 alapunktides. Seega märgitakse kindlustusobjekti täpne määratlus alati kindlustuspoliisile. Antud juhul on kindlustuspoliisil märgitud kindlustusobjektiks ainult klaasid. Seega tuleb vaidluse lahendamisel hinnata vaid asjaolu, kas klaas (mitte klaaspakett tervikuna) on purunenud, sest kindlustusobjektiks on kokku lepitud klaasid. Kui kohus isegi peaks asuma seisukohale, et kindlustusobjektiks oli klaassein, ei ole tegemist klaasseina purunemisega kindlustuslepingu mõistes ning kindlustusjuhtumit ei ole saabunud. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Maakohtu põhjendused Hageja jäi esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikus vastuses toodud motiividel.
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel on sõlmitud 16.04.2004.a. HÜVITUSPIIRIGA KINDLUSTUS nr. XXX hageja AS Pringi külas, Viimsi vallas, Harjumaal asuvate objekti 01 HOONE kindlustamiseks kindlustussummas 2 000 000 krooni ja objekti 02 KLAASID kindlustamiseks kindlustussummas 600 000 krooni. Kindlustuspoliisil on märgitud, et 01 HOONE kindlustusväärtus on 10 000 000 krooni, 02 KLAASID kindlustusväärtus on 600 000 krooni (tlk. 14, 48-61). Poolte vahel puudub vaidlus, et ööl vastu 29.07.2004.a. toimus hageja ruumides kahjujuhtum, mille 01 HOONED osas on kindlustusandja kahju hüvitanud kindlustusvõtjale vastavalt poolte vahel sõlmitud hüvituspiiriga kindlustuse kindlustuspoliisile nr. XXX. Poolte vahel on vaidlus sõna „purunemine“ üle, mis sisaldub klaasikindlustuse tingimustes KT-99 ja kohaldatakse kindlustusobjekti 02 Klaas suhtes (kindlustusväärtus ja kindlustussumma 600 000 krooni). Ööl vastu 29.07.2004.a. toimus hageja ruumides (Viimsi Talveaias) kahjujuhtum, mille tagajärjel said kannatada hoone erinevad konstruktiivelemendid ning osade ruumide siseviimistlus. Kostja tunnistas hoonele tekitatud kahju kindlustusjuhtumiks ja koostas 03.08.2004.a. vaatlusakti nr. XXX ning hüvitas hagejale kogu lepingujärgse hüvitise summas 1 950 000 krooni kindlustusobjekti 1 HOONE kahjustamise eest. Summast on maha arvatud hüvitusvähendus omavastutuse näol. Kostja keeldus hagejale hüvitamast loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju kindlustusobjekti 02 KLAASID osas, seoses sellega, et tegu ei olnud kindlustusjuhtumiga objekti 02 KLAASID suhtes. Kostja põhjendas kindlustusjuhtumi hüvitamisest keeldumist sellega, et veekahju tagajärjel ei ole toimunud klaaside purunemist, vaid seinakonstruktsioon on niiskusest kahjustada saanud, on vettinud. Hageja leiab, et kostja keeldumine hüvitada hagejale tekkinud kahju objekti 02 KLAASID osas on alusetu ja põhjendamatu ning palub tunnistada kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti 02 KLAASID osas ööl vastu 29.07.2004.a. hageja ruumides toimunud loodusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju, vastavalt kostja ja hageja vahel 16.04.2004.a. sõlmitud kindlustuslepingule nr. XXX seoses kindlustusjuhtumiga nr. S24-0076J. Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et klaaspaneelidele tekkinud niiskuskahjustused ei kuulu hüvitamisele kindlustuslepingu nr. XXX alusel, kuna klaasikindlustuse tingimuste KT-99 punkt 1 sätestab, et kindlustusjuhtumiks loetakse punktis 2 nimetatud kindlustusobjektile tekkinud kahju, mille põhjuseks on ootamatutel ja ettenägematutel välistel tingimustel tingitud purunemine. Klaasikindlustuse tingimuste KT-99 punkt 2.1.2 sätestab, et kindlustatakse kindlustuspoliisil loetletud raamitud või alalisele kohale monteeritud klaas- ja peegelseinad, -vitriinid. Antud juhul klaas ei purunenud. Varakindlustuse üldtingimuste VÜT-99 punktid 24.1 ja 24.2 sätestavad, et kindlustusjuhtum on lepingus määratletud sündmus, seisund või tegu, mille tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud kahju eest tekib kindlustatul või kolmandal isikul kindlustushüvitise saamise õigus ja kindlustusandjal selle väljamaksmise kohustus ja kindlustusjuhtumid on määratletud kindlustusliigi tingimustega ja kindlustuspoliisiga. Seega leiab kostja, et ei ole toimunud kindlustusjuhtumit kindlustustingimuste mõistes ja kahju ei kuulu kindlustuslepingu alusel hüvitamisele. Samuti leiab kostja, et kui hageja oleks leppinud kokku hoone kindlustamiseks suurema summa kui 2 000 000 krooni, siis oleks loodusõnnetuse tagajärjel niiskuskahjustusi saanud klaaspaneelid hüvitatud hoone loodusõnnetuse kindlustuse alusel. Klaaspakettide kahjustus oleks hüvitatud kindlustusobjekti 1 HOONED alt. Hageja oli teadlik, et kindlustuslepingu alusel ei kindlustata
kogu hoone vääärtust, mida kinnitab see, et kindlustuslepingusse on 01 HOONE kindlustusväärtuseks märgitud 10 000 000 krooni. Hageja on jõudnud koos kindlustusmaakleriga OÜ seisukohale, et ei soovi kindlustusobjektile suuremat kindlustuskatet kui 2 000 000 krooni (Kindlustuspoliis nr. L80400202VJI - tlk. 14). Kostja on hagejale hüvitanud kindlustussumma kindlustusobjekti 01 HOONE osas täies ulatuses (miinus omavastutus), kuid objekti 02 KLAASID suhtes leidis, et tegu ei olnud kindlustusjuhtumiga, kuna ei ole toimunud klaaside purunemist vaid seinakonstruktsioon on vettinud. Kostja tellimusel OÜ Ehituseksperdi 19.11.2004.a. esitatud „Arvamus VT katusekonstruktsiooni ehitusliku seisukorra kohta“ (tl. 18-19) kohaselt ehituslike kahjustuste tekkimise põhjuseks Talveaia põhisaalis 2004.a. juulikuus oli vihmavee suure ekstremaalse koguse olemasolu, mille tõttu kvartali vihmavee kanalisatsioon ei suutnud vastu võtta ja ära juhtida pealetulevat veehulka. Selle tõttu täitusid veega Talveaia vihmavee püstikud ning mitteküllaldase vee ärajooksu puudumisel vesi tõusis katuse neeludes kõrgemale kui seda on hoone vertikaalseinte ja neelu liitumise sõlm. Tekkinud olukorras tungis vesi seinakonstruktsioonidesse ja valgus sealt edasi siseruumidesse tekitades seal kahjustusi nii otse lahtisest veest kui üleliigsest niiskusest. Katusel tehtud uuringud näitasid, et seina vertikaalsetesse osadesse (klaasidega paneelid) tungis osaliselt vihmavett ka läbi ülemise osa ehk klaasidega kaetud pinna, kus uuringute käigus ilmnes kahjustatud kohti. Seetõttu on vajalik asendada/uuendada kõik vertikaalsed seinaosad, kuna lisaks seinakonstruktsiooni läbivettimisele on seal ideaalne olukord seenkahjustuse tekkeks. Katuse klaasist kaldpinnaline osa oli aga vettpidav, vuugid korrektselt täidetud ja defekte ega kahjustusi selle osas uuringu käigus ei leitud. Hageja tellimusel professor AV’e poolt 18.04.2005.a. tehtud „ Lingvistiline ekspertiis varakindlustuse (antud juhul klaasikindlustuse) tingimuste sõnastuse kohta AS kindlustusjuhtumi nr. XXX asjas“ viitab professor AV„Eesti keele sõnaraamatule 1999, lk. 624“, mille järgi sõna purunema ei tähenda ainult katki minema. Sellel sõnal on muidki tähendusi, nagu hävima, lagunema, lammuma, rikkuma, vigastama, kahjustama“. Antud juhul on pakettakende soojapidavus hävinud, kahjustunud või rikutud – aknad ei saa täita oma ülesannet ega ruume külma eest kaitsta Akende soojapidavuse hävimine on toimunud ootamatutel ja ettenägematutel asjaoludel – üleujutuse tõttu, looduskatastroofi tõttu. Järelikult kahju tekitamine AS-i klaasseinadele (pakettakendele) kui kindlustusobjektile vastab täielikult kindlustuslepingus esitatud tingimustele ja tegu on kindlustusjuhtumiga objekti 02 klaasid suhtes (tlk. 33). Kohtumääruse alusel lingvistilist ekspertiisi teinud ekspert TR Ekspertiisiaktis 1-13/21, 26.03.2007 (tlk.103-104) leiab, et „Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu“ 3 vihiku IV köites lk 584585 on sõnale purunemine antud seletus: puruks, katki minema; lagunema koos näitelausetega „Klaas, pudel, vaas puruneb. Kauss kukkus ja purunes. Vaata, et peegel ei puruneks! Purunevate nõude klirin. Skulptuur purunes mitmeks tükiks, kildudeks. Paat purunes vastu kaljut pilbasteks. Lennuk on maandumisel purunenud. Maja purunes pommiplahvatuses. Bussil olevat telg purunenud. Muumia purunes tolmuks. jne“ Samuti ekspert märgib, et raamitud või alalisele kohale monteeritud klaasseina purunemise hindamisel võib juhinduda „Tehnika-leksikonis“ antud seletusest, mille kohaselt sõna purunemine on materjali pidevuse makroskoopiline katkemine mitmesuguste tegurite mõjul. Paljudel juhtudel toimub purunemine üheaegselt elastse või plastse deformeerumisega. Raamitud või alalisele kohale monteeritud klaasseina purunemine ei erine muudest purunemise liikidest. Tavapäraselt mõistetakse klaasi, sealhulgas ka klaasseina purunemise all seda, kui tulemuseks on klaasikillud või klaasipuru. „Klaasikindlustuse tingimuste“ (Salva KT-99) ekspert on täpsustanud üksnes seda, millistel põhjuste („ootamatutel ja ettenägematutel välistel tingimustel tingitud“) purunemiskahjusid
hüvitatakse. Kontekst ei kitsenda ega laienda mingil määral sõna „purunema“ üldkeelelist tähendust. Kohtuistungil hageja selgitas, et VT klaasi all mõeldakse klaaspaketti, mille puhul on 2 aknaklaasi omavahel hermeetiliselt kinnitatud. Maja ülemine osa on klaaspakett akendega Klaaspaketi klaasosad on terved. Klaaspakett ise on purunenud kuna tormikahjustusega sai kahjustada klaaspaketi hermeetik, klaaspakett ei hoia sooja ja ei pea vett, klaas ei ole enam läbipaistev, kuna niiskus on klaaside vahel Kindlustuse sõlmimisel hageja arvestas, et kindlustab tervikuna Talveaia klaaspaketi, et kui klaaspakett puruneb ja ei täida oma funktsioone, on õigus kindlustussummale. Hageja kasutas tema kui kindlustusvõtja esindajana kindlustuslepingu sõlmimisel professionaalset kindlustusvahendajat OÜ (tlk. 120). Hageja viitab VÕS §-le 37 lg. 1, et tüüptingimuste puhul (AS KT-99) oli tal ainult võimalus nende sisust teada saada, kuna kostja viitas neile. Kostja pidigi nendest hagejat teavitama, kuna kostja soovis koos hoone kindlustusega eraldi ka klaasikindlustust. Kohus, uurinud AS KT-99 „Klaasikindlustuse tingimused“ punkti 2 koos alapunktidega ja hinnates selles esitatut koos ülalmärgitud ekspertiisides avaldatud arvamustega, on jõudnud veendumusele, et antud juhul ei olnud tegemist VT klaasseinte purunemisega. VÕS § 39 lg. 1 sätestatu kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohtumääruse alusel lingvistilist ekspertiisi teinud ekspert TR ekspertiisiaktis 1-13/21, 26.03.2007 on leidnud, et raamitud või alalisele kohale monteeritud klaasseina purunemine ei erine muudest purunemise liikidest. Tavapäraselt mõistetakse klaasi, sealhulgas ka klaasseina purunemise all seda, kui tulemuseks on klaasikillud või klaasipuru. Kohus nõustub eksperdi arvamusega, kuna see tundub olevat selge ja loogiline ning tavapäraselt mõistetav. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Talveaia klaaspaketi muutumist soojust, vett ja niiskust mittepidavaks ööl vastu 29.07.2004.a. toimunud tormikahjustuse tagajärjel saab pidada klaasi purunemiseks „Klaasikindlustuse tingimuste“ (Salva KT-99) mõttes. Kindlustuspoliisile nr. XXX, 16.04.2004 on märgitud hüvituspiiriga kindlustus; tulekindlustus, loodusõnnetuse kindlustus, veekahju kindlustus, vandalismikindlustus 01 HOONE osas ja klaasikindlustus
KLAASID osas. Kindlustuspoliisile ei ole märgitud, et kindlustusvõtja kindlustas klaaspaketid. Kohus leiab, et kindlustuse mõttes tuleb klaasikindlustuse osas vahet teha klaasil ja klaaspaketil. Kohus nõustub kostja esitatud seisukohtadega, mida enam ei korda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul ei ole toimunud VT klaaside purunemist Salva KAT99 kindlustustingimuste mõistes, vaid on toimunud Talveaia seinakonstruktsioonide vettimine, niiskumine, mille tagajärjel VT klaaspaketid ei täida oma ülesannet. Seega ei ole toimunud kindlustusjuhtumit 02 KLAASID kindlustustingimuste mõistes ja kahju klaaspaneelidele tekkinud niiskuskahjustuste tõttu ei kuulu kindlustuslepingu nr. XXX alusel hüvitamisele, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel mõistab kohus hagejalt välja kostja kasuks ekspertiisitasu 2 832 krooni ja hageja menetluskulud jätab tema enda kanda.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.