2-05-14284 Salva Kindlustuse AS hagi Diana Valge vastu kahju hüvitamiseks Harju Maakohtu 28.06.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Diana Valge apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09. oktoober 2007, avalik kohtuistung Hageja Salva Kindlustuse AS, lepinguline esindaja Tiina Saluste Kostja Diana Valge, esindaja adv. Kadi Mägi
Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2007 otsus osas, millega mõisteti Diana Valgelt riigi õigusabi kulude hüvitamiseks välja 1000 krooni 100 krooni suuruste osamaksetena kuus.
2.Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kostja apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
5.Määrata vandeadvokaadi vanemabile Kadi Mägile tasu Diana Valge esindamise eest apellatsioonimenetluses suurusega 630 krooni + 18% käibemaks 113, 40 krooni, kokku 743, 40 krooni. Tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni 40 senti tasuda riigieelarvest Viruvärava Advokaadibüroo arvele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.Salva Kindlustuse AS esitas 30.06.2005 Diana Valge vastu hagi, paludes kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 157 350 krooni. Hagiavalduse kohaselt tunnistas Tallinna Ringkonnakohus 20.02.2003 otsusega kostja süüdi kelmuses, mis jäi kuriteokatse staadiumisse. Ringkonnakohus otsustas, et hageja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtupidamise korras. Kostja võttis kriminaalasja menetluses hageja nõude 50 000 krooni osas omaks. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest kohustuse tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 ja tsiviilkoodeksi (TsK) § 448 lg 1 ja 2 alusel. Lisaks on kostja allkirjastanud avalduse,
mille kohaselt on ta nõus teadvalt valede andmete esitamisel hüvitama kindlustusseltsile käsitluskulud. Hageja on teinud kulutusi kostja poolt esitatud pettusliku nõude asjaolude väljaselgitamiseks. Hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel 15.01.1998 sõlmitud tööettevõtulepingu alusel teostab viimane kindlustuslepingutest tulenevate kindlustusjuhtumite käsitlemist. Tööettevõtulepingu 01.05.1998 lisa nr 980128-2 p 2.2 kohaselt on käsitlustasu määraks kaskokindlustuse juhtumite puhul 20% arvestusliku kahjusumma suurusest. Lisa p 2.3 kohaselt kohustus hageja, kui käsitluse tulemusena selgub, et kahju ei kuulu hüvitamisele, tasuma käsitlusfirmale täiendavalt 10% kindlustuselt nõutud, kuid väljamaksmisele mittekuuluvast summast. Hageja tasus Salva Kahjukäsitluse OÜ-le käsitluskulude katteks kokku 157 350 krooni. Hageja esitas käsitluskulude arvestuse, mille kohaselt lisaks muudele kulutustele on hageja tasunud uurimistoimingute eest 20 000 krooni, kahjukomisjonile 2500 krooni ja juriidilise konsultatsiooni eest 38 350 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt saab kuuluda hüvitamisele ainult otsene varaline kahju, kuivõrd hagi on esitatud tulenevalt kriminaalmenetlusest. Kahju oleks tekkinud juhul, kui kindlustushüvitis oleks välja makstud. Seda tehtud ei ole ning seega puudub ka asjas kahju kriminaalõiguslikus mõttes. Asjaolu, et hageja on sõlminud kolmandate isikutega lepinguid ja nende alusel midagi tasunud, ei loo kostja jaoks juriidilisi tagajärgi. Hageja nõue on tõendamata. Enamus kahjukäsitlustoimikus olevaid materjale on tehtud teiste kindlustusandjate kuludega või saadud kriminaalmenetluse käigus. Toimingud tehti lühikese ajavahemiku jooksul, so alates 18.11.1998 kuni 09.12.1998, mil kostja tunnistas ise kindlustuspettuse üles.
3.Salva Kahjukäsitluse OÜ on hageja struktuuriüksus. Hageja struktuuri kuulub ka juriidiline osakond ning on kummaline, et hagejal on vaja õigusalast konsultatsiooniteenust osta Ius Dicere OÜ-lt. Oma tegevusvaldkonnas tekkivaid probleeme peab äriühing olema suuteline ise lahendama oma töötajate kaudu. 11.02.1999 tegi Salva Kahjukäsitluse OÜ hagejale ettepaneku mitte hüvitada kahju ning algatada kriminaalasi. Kahjukäsitluse eest ei esitatud nõuetekohast arvet. Arved nr 2000/95 ja 2000/100 on esitatud alles 29.02.2000 ning 20.03.2000, so üle aasta hiljem. Kostja palus hagi rahuldamisel kahjuhüvitise suurust vähendada TsK § 462 lg 2 alusel, kuna kostja kasvatab üksi kahte alaealist last ja tema kasuks ei ole välja mõistetud elatist.
4.10.02.2007 esitatud täiendavas vastuses tunnistas kostja nõuet 6537,50 krooni ulatuses. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 46 462,50 krooni. Kohus mõistis kostjalt välja riigi õigusabikulude hüvitamiseks 1000 krooni 100 krooni suuruste osamaksetena.
6.Kohus leidis, et kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagist osaline loobumine või hagi õigeksvõtmine ei ole tsiviilkohtumenetluses siduvad. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 20.11.1998 toime pandud õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kindlustushüvitise saamiseks pöördus kostja 20.11.1998 hageja poole teadvalt vale avaldusega liiklusõnnetuse toimumise ning selle tagajärjel H. P 560 000 krooni suurusest varalise kahju põhjustamise kohta. Kostja tegevus oli õigusvastane ning ta on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Nimetatud asjaolud on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 kohaselt tõendatud ka Tallinna Linnakohtu 23.12.2002 ning Tallinna Ringkonnakohtu
20.02.2003 otsustega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et avalduse alusel tegi hageja kahjuhüvitise määramiseks kahjujuhtumi käsitluskulusid. Kohus luges tõendatuks, et kostja on hagejale kahju tekitanud, kostja tegevus oli õigusvastane ning kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks kahjuhüvitis välja mõista. Kostja kohustus kahju hüvitada tuleneb ka avaldusest, millele alla kirjutamisega võttis ta endale kohustuse teadvalt valede andmete esitamisel hüvitada käsitluskulud. Samas leidis kohus, et avaldusega ei võtnud kostja endale kohustust hüvitada käsitluskulud 01.05.1998 sõlmitud lepingust tulenevas määras. Hagejal on õigus tasuda Salva Kahjukäsitluse OÜ-le poolte vahel 01.05.1998 sõlmitud lepingu alusel 30% arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid nimetatud summa osas kostjalt hüvitise väljamõistmiseks peab hageja tõendama tehtud toiminguid ja nende maksumust.
7.Hageja loobus kohtumenetluse kestel hagist osaliselt, paludes kostjalt välja mõista ning kostja võttis omaks järgmised kahjusummad: teadete vastuvõtmine 250 krooni; kahjutoimiku avamine 62,50 krooni; sõiduki ülevaatus 500 krooni; väljasõit 1000 krooni; akti koostamine 500 krooni; fotod 300 krooni; transpordikulu 100 krooni; sündmuskoha vaatlus 1000 krooni; nõude vastuvõtmine 250 krooni; kahju suuruse hindamine, kalkulatsiooni kontroll, täiendav ülevaatus 1000 krooni; hüvitamisest keeldumise otsus 375 krooni; kantseleikulu 3000 krooni. Kohus rahuldas hageja nõude selles osas TsMS § 363 lg 1 p 1, § 429 ja § 440 alusel, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 8337,50 krooni.
8.Lisaks eelnevale palus hageja kostjalt välja mõista uurimistoimingute kulu 20 000 krooni, kahjukomisjoni kulu 2500 krooni ning juriidilise konsultatsiooni kulu 38 350 krooni. Kohus leidis, et hagi uurimistoimingute kulu ja kahjukomisjoni kulu hüvitise nõude osas on tõendamata. Kuna kostja võttis kahjukomisjoni kulud 1250 krooni ulatuses õigeks, tuli hagi selles osas rahuldada TsMS § 440 alusel.
9.Juriidilise konsultatsiooni kulu 38 350 krooni osas seletas hageja, et juriidiline konsultatsioon sisaldab õigusbüroo Ius Dicere OÜ arvet nr 99039. Kohus luges Ius Dicere OÜ 05.04.2007 memo ja lepinguga tõendatuks, et Salva Kahjukäsitluse OÜ ning Ius Dicere OÜ sõlmisid 16.11.1998 lepingu, millega Ius Dicere OÜ pidi hankima Salva Kahjukäsitluse OÜ-le teavet kahjujuhtumi nr S008804C raames. Teostatud töö hinnaks lepiti kokku 1000 krooni tund ning tasumise kohustus tekib juriidilise lahendi saabumisel. Kohus leidis, et hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel 15.01.1998 sõlmitud tööettevõtulepingust ja selle lisadest ei tulene kahjukäsitleja kohustust teha toiminguid isiklikult. Ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 175 lg 1 sätestas, et lepingust tuleneva kohustise täitmise võib täielikult või osaliselt panna kolmandale isikule. Seega oli kahjukäsitlejal õigus sõlmida kahjujuhtumi käsitlemiseks vajaliku teabe hankimiseks leping kolmanda isikuga. Ius Dicere OÜ memoga on tõendatud, et kahjujuhtumi menetlemiseks kulus 32,5 töötundi, memos on loetletud ka õigusbüroo poolt tehtud toimingud. Kohus luges Ius Dicere OÜ nimetatud toimingud asjakohaseks. Ius Dicere OÜ on 29.03.1999 esitanud kahjukäsitlejale arve nr 99039 summas 38 350 krooni. Nimetatud asjaolu tõendab ka saldoteatis. Hagejal omakorda tekib 15.01.1998 sõlmitud lepingu alusel kohustus nimetatud summa kahjukäsitlejale tasuda. Kohus leidis, et kuigi hageja ei ole esitatud arvet veel tasunud, tuleb hagejale tekitatud kahju välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 alusel kui tulevikus tekkiv otsene varaline kahju. Kohus arvestas hageja nõutud summast maha R. P poolt tehtud ähvardusega seotud kulutused 1475 krooni ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 36 875 krooni.
10.Hageja on kulunimekirja esitanud 81 775 krooni suuruse summa kohta. Kohus leidis, et kostjale ei saa tuleneda kohustusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tööettevõtulepingust, kui hageja ei tõenda tekkinud kahju suurust. Kuna hageja ei ole 75 575 krooni suuruse nõude osas selgitusi andnud ega täpsustanud, milliste toimingute tegemisest kahju tekkis, jättis kohus hagi selles osas rahuldamata.
11.Kohus leidis, et antud juhul ei ole hüvitise suuruse vähendamiseks alust. Kohus on rahuldanud hagi umbes kolmandiku ulatuses. Seejuures pidas kohus tõenäoliseks, et hageja on teinud seoses vaidlusaluse kahjujuhtumise käsitlemisega ka kulutusi, mille tegemist ta ei suutnud tõendada. Kohus arvestas kostja taotluse rahuldamata jätmisel ka asjaoluga, et tegemist on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega ning kostja ei ole asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palus kohtuotsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta nõue 36 875 krooni saamiseks rahuldamata. Vaidlustatavaks summaks on hagejapoolne juriidilise konsultatsiooni kulu, millest kohus mõistis välja 36 875 krooni. Kohus jättis vastava nõude rahuldamisel tähelepanuta TsK § 175 lg-s 1 sätestatud piirangud kolmanda isiku kaasamisel lepingu täitmisesse. Kolmandaks isikuks käesolevas asjas on Salva Kahjukäsitluse OÜ, kellega hageja on 15.01.1998 sõlminud tööettevõtulepingu kahjujuhtumite menetlemiseks. Ius Dicere OÜ ja hageja vahel leping puudub. Samuti ei ole hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vahel sõlmitud lepingus lahendatud olukorda, kus üks pooltest ei ole iseseisvalt suuteline oma lepingulisi kohustusi täitma. Ühtlasi puuduvad ka muud eeskirjad sellise olukorra reguleerimiseks. Kuivõrd Salva Kahjukäsitluse OÜ kaasas kahjujuhtumi menetlusse omal riisikol Ius Dicere OÜ, siis ei ole kostja sellest tekkinud kulude osas vastutav.
13.Juhul kui kohus leiab, et kostja on kohustatud Ius Dicere OÜ tegevuse tagajärjel tekkinud kulud hagejale hüvitama, siis palub kostja arvestada alljärgnevat. Nõue 36 875 krooni ulatuses on põhjendamata, tõendamata ning puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Salva Kahjukäsitluse OÜ ja Ius Dicere OÜ vahel sõlmiti leping 16.11.1998. Kostja teatas 09.12.1998, et ta on esitanud valede andmetega avalduse. Sellest hetkest alates oli asjaosalistele teada, et tegemist oli kindlustuspettusega. Ius Dicere OÜ poolt esitatud memost nr 6/229 nähtub, et sisuliselt tegi ta sama tööd, mida tegi politsei pärast kriminaalmenetluse alustamist. Selgusetuks jääb, miks oli vaja hankida infot Saksamaalt ja piirilt. Vaatamata kohtu ja kostja nõudmistele pole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõestaks, et memos loetletud töid tõepoolest tehti. Peaaegu 10 aastat hiljem esitatav memo ei saa olla aluseks nõude rahuldamisel konkreetsete tööde teostamisel puhul.
14.Kostjal on 14.09.2005 kohtumääruse kohaselt õigus saada riigi arvel õigusabi. Määruses ei ole märgitud, et riigi õigusabi on antud kohustusega hüvitada riigi õigusabikulud. Vaatamata sellele leidis kohus otsuses, et kostja peab hüvitama õigusabikulud 1000 krooni ulatuses. Ebaõige on otsusega määrust laiendavalt tõlgendada. Sellega rikub kohus õiguskindluse printsiipi, sest kostjal oli põhjust eeldada täielikku vabastust õigusabikulude tasumisest. Vastus apellatsioonkaebusele
15.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust
üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so 36 875 krooni väljamõistmise (Ius Dicere OÜ poolt osutatud teenuse osaline hüvitamine) ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks 1000 krooni väljamõistmise osas.
17.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada riigi õigusabi kulude hüvitamiseks 1000 krooni väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
18.Kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 448 kohaselt kuulub tekitatud kahju seda tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Vaidlus on jätkuvalt kahju hüvitamise ulatuse üle, so kas kostja on kohustatud hüvitama muu hulgas kulud, mis tulenesid hageja lepingulise kahjukäsitleja Salva Kahjukäsitluse OÜ ja Ius Dicere OÜ vahelise lepingu täitmisest.
19.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, nagu sätestaks TsK § 175 lg 1 piirangu, mille kohaselt ei või kolmas isik (antud juhul hageja lepinguline kahjukäsitleja) kaasata oma lepinguliste kohustuste täitmisse teisi isikuid. Seadus ning hageja ja Salva Kahjukäsitluse OÜ vaheline leping ei sätesta kahjukäsitleja kohustust teha toiminguid isiklikult, nagu leidis õigesti ka maakohus. Salva Kahjukäsitluse OÜ-l oli õigus sõlmida kahjujuhtumi käsitlemiseks vajaliku teabe hankimiseks leping Ius Dicere OÜ-ga ja kostja on sellest tekkinud kulude eest vastutav.
20.Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks vaidlusalune nõue põhjendamata, tõendamata ja puuduks põhjuslik seos kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et antud juhul esinevad kõik TsK § 448 kohaldamiseks vajalikud alused - kahju esinemine kannatanul, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus ja kahjutekitanu süü. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks õigusvastaselt kahju tekitatud. Maakohus leidis õigesti, et kostja põhjustas teadvalt vale avalduse esitamisega liiklusõnnetuse toimumise kohta hagejale muu hulgas kahju sellega, et hageja lepinguline kahjukäsitleja pidi juhtumi kõigi asjaolude väljaselgitamiseks (kahjujuhtumi käsitlemiseks ja kriminaalasja algatamiseks vajaliku teabe saamiseks) kaasama eriteadmistega isikud ja kandma sellega seoses kulusid. Need kulud peab hageja omakorda kahjukäsitlejale hüvitama. Arvestades asjaolu, et tegemist ei olnud tavapärase kahjukäsitlusega, luges maakohus Ius Dicere OÜ toimingud põhjendatult asjakohasteks. Ringkonnakohus luges Ius Dicere OÜ memoga põhjendatult tõendatuks nii töötundide arvu kui ka tehtud toimingud. Tegemist on dokumentaalse ja lubatud tõendiga TsMS §-de 229 ja 272 järgi ning kohtul puudus alus selle arvestamata jätmiseks. Asjaolu, et politsei tegi pärast kriminaalasja algatamist osaliselt samu toiminguid, ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kostja seisukoht, nagu ei saaks nimetatud tõendit arvestada seetõttu, et see on esitatud peaaegu 10 aastat pärast toimingute tegemist, on ebaõige.
21.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 5 kohaselt määratakse riigi õigusabi andmise otsuses või määruses kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18. Tallinna Linnakohtu 14.09.2005 määrusega määrati
kostjale esindaja riigi arvel. Kohtumääruses ei määratud kostjale kohustust hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. RÕS ei sätesta võimalust, et kohus saaks kohtuotsuse kui sisulise lahendiga panna riigi õigusabi saajale hiljem riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustust. Seega tuleb kohtuotsus osas, millega kohus mõistis kostjalt välja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks 1000 krooni, tühistada. Kostja õigusabi kulud jäävad Tallinna Linnakohtu 14.09.2005 määruse alusel riigi kanda.
22.Kostjat esindas apellatsioonimenetluses Viruvärava Advokaadibüroo vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi. Vastavalt esindajatasu väljamõistmise taotlusele on vandeadvokaadi vanemabi osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi alljärgnevalt: asja ettevalmistamine 1 tund – tasu 420 krooni, kohtuistung 0,5 tundi – tasu 210 krooni. Seega on kostja esindamise eest tasu 630 krooni, millele lisandub justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 § 1 lg 2 järgi käibemaks 18% (113, 40) krooni, mille vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi palus Viruvärava Advokaadibüroole tasuda. Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi taotlus õigusabi eest riigi arvel tasu saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning 743, 40 krooni riigi õigusabi tasu tuleb Viruvärava Advokaadibüroo arvele üle kanda riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1 ja § 23 lg 1 ning justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 1 lg 2 ja § 12 lg-te 1 ja 2 alusel.
23.Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja kohtuotsus tühistamisele üksnes riigi õigusabi kulude väljamõistmise osas, jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluse kulud kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi tema enda kanda. Vastustaja apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotlust ei esitanud.
T. Kollom
M.Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.