Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

MITTEVAIELDAVAD ASJAOLUD

Tallinna Linnakohtu 23.12.2002.a. otsusega tunnistati xxx süüdi KrK § 143 lg 2 p 1, 1 -1, 2 järgi selles, et ta pöördus 20.11.1998.a. Heli Pukina esinedes koos Rein Pukiga xxx kontorisse Tallinnas. xxx esitas taotluse seoses olematu liiklusõnnetusega 06.11.1998.a. Heli Puki nimele registreeritud sõiduautole xxx (registreerimisnumber xxx) tekitatud kahju hüvitamiseks summas 560 000 krooni. xxx esitas avalduse juurde xxx Autokeskuse AS võltsitud auto hindamisakti 16.11.1998.a., milles auto turuväärtuseks oli märgitud 570 000 – 585 000 krooni ja xxx vabatahtliku sõidukikindlustuse võltsitud poliisi SN 77003 C. Kindlustushüvitis jäi välja maksmata, kuna xxx tegi kindlaks, et selline liiklusavarii selles kohas ega sellel ajal ei saanud toimuda ja keelduti hüvitise maksmisest. Linnakohus leidis, et xxx tsiviilhagi summas 50 000 krooni kuulub rahuldamisele (tl 7-11). Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.02.2003.a. otsusega linnakohtu otsuse kuriteo kvalifikatsiooni ning tsiviilhagi osas. Ringkonnakohus mõistis xxx süüdi raskendavatel asjaoludel toimepandud kelmuse katses ning kuritegu kvalifitseeriti KrK § 15 lg 2 ja 143 lg 2 p 1, 1-1,2 järgi. Kohus tunnistas, et xxx-i tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid jättis hagi rahuldamise täpse suuruse kindlaks määramiseks tsiviilkohtupidamise korras (tl 3-6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 157 350 krooni. Hagiavalduse kohaselt tunnistas Tallinna Ringkonnakohus 20.02.2003.a otsusega kostja süüdi kelmuses, mis jäi kuriteokatse staadiumisse. Ringkonnakohus tunnistas, et hageja tsiviilhagi kuulub rahuldamisele, kuid hagi rahuldamise täpne suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtupidamise korras. Kostja võttis kriminaalmenetluses hageja nõude 50 000 krooni osas omaks. Kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest kohustuse tekkimise ajal kehtinud TsÜS § 58 lg 1 ja TsK § 448 lg 1 ja 2 alusel. Lisaks on kostja allkirjastanud avalduse, mille kohaselt on ta nõus teadvalt valede andmete esitamisel kindlustusseltsile hüvitama käsitluskulud. Kuna kostja on süüdi mõistetud kelmuses, on ta esitanud valeandmeid. Hageja on teinud kulutusi kostja poolt esitatud pettusliku nõude asjaolude väljaselgitamiseks. xxx vahel on 15.01.1998.a sõlmitud tööettevõtuleping, mille alusel xxx teostab xxx kindlustuslepingutest tulenevate kindlustusjuhtumist käsitlemist. Ka käesoleva juhtumi puhul teostas kahjukäsitlust xxx. Nimetatud tööettevõtulepingu 01.05.1998.a lisa p 2.2 kohaselt on käsitlustasu määraks kaskokindlustuse juhtumiste puhul 20% arvestusliku kahjusumma suurusest. P 2.3 kohaselt kohustus hageja, kui käsitluse tulemusena selgub, et kahju ei kuulu hüvitamisele, tasuma käsitlusfirmale täiendavalt 10% kindlustuselt nõutud, kuid väljamaksmisele mittekuuluvast summast. Hageja tasus xxx-le käsitluskuludeks kokku 157 350 krooni. Kuna hageja poolset kahjukäsitlejat ähvardati, pidi hageja asja täiendavalt uurima. Seoses kriminaalasja algatamise avalduse koostamisega teostati käsitlustoiminguid kuni avalduse esitamiseni 15.03.1999.a. Hageja esitas kaskokahju käsitluskulude arvestuse (tl 73, 79-80), mille kohaselt lisaks muudele kulutustele on hageja tasunud uurimistoimingute eest 20 000 krooni, kahjukomisjonile 2500 krooni ja juriidilise konsultatsiooni eest 38 350 krooni. Hageja teatas, et tõendis loetletud toimingud ei kujuta endast ammendavat loetelu kaskokahju käsitlemisel teostatud toimingutest, arvestuse kogusummas oli kulusid kokku 81 775 krooni eest. Hageja teatas, et uurimistoimingute kohta ei ole tal võimalik esitada kahjukäsitlejate töötundide ning palgaarvestust, kuna raamatupidamisdokumendid ei ole säilinud. Juriidilise konsultatsiooni kohta esitas hageja selgituseks Ius Dicere OÜ memo ning täpsustuse, mille kohaselt Rein Pukki poolt toime pandud ähvarduste elluviimise ohu likvideerimise otsesed kulutused moodustasid nimetatud arvest 1475 krooni. Arve kuulub tasumisele pärast juriidilise lahendi saabumist, s.t pärast käesoleva kohtumenetluse lõppu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt saab kuuluda hüvitamisele ainult otsene varaline kahju. Kahju oleks tekkinud, kui kindlustushüvitis oleks välja makstud. Seda tehtud ei ole ning kahju puudub. Asjaolu, et hageja on sõlminud kolmandate isikutega lepinguid ja nende alusel midagi tasunud, ei loo kostja jaoks juriidilisi tagajärgi. Hageja esitas kriminaalmenetluses hagi 157 350 krooni väljamõistmiseks. 19.12.2002.a istungil loobus hageja osaliselt hagist, jäädes 50 000 krooni suuruse nõude juurde. Seega ei saa hageja hagi esitada 157 350 krooni väljamõistmiseks. Hageja nõue on tõendamata. Enamus kahjukäsitlustoimikus olevaid materjale on tehtud teiste kindlustusandjate kuludega või on saadud kriminaalmenetluse käigus. Toimingud tehti 18.11.1998.a kuni 09.12.1998.a, kui kostja tunnistas ise kindlustuspettuse üles. Menetluse kestel kostja täpsustas, millistele hageja nimetatud summadele ta vastu vaidleb ja mis osa hagi õigeks võtab (tl 74-75, 15.03.2007.a eelistung). Uurimistoimingute osas leidis kostja, et hageja kodulehekülje ja Krediidiinfo andmetel on xxx struktuuriüksus. Hageja struktuuri kuulub ka juriidiline osakond ning on kummaline, et hagejal on vaja õigusalast konsultatsiooniteenust osta väljast, s.t Ius Dicere OÜ-lt. 11.02.1999.a tegi xxx hagejale ettepaneku mitte hüvitada kahju ning algatada kriminaalasi. Kahjukäsitluse eest pole esitatud nõuetekohast arvet, arved nr 2000/95 ja 2000/100 on esitatud alles 29.02.2000.a ning 20.03.2000.a. Kostja palub kohtu poolt hagi rahuldamisel kahjuhüvitise suurust vähendada TsK § 462 lg 2 alusel, kuna kostja kasvatab üksi kahte alaealist last ja kostja kasuks ei ole välja mõistetud elatist.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on viidanud esialgses avalduses sellele, et kostja võttis tsiviilhagi kriminaalmenetluses 50 000 krooni ulatuses õigeks. Kostja on viidanud sellele, et kriminaalmenetluses loobus hageja nõudest osaliselt ning palus tsiviilhagina välja mõista 50 000 krooni. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse käigus esitatud tsiviilhagist osaline loobumine või hagi õigeksvõtmine ei ole tsiviilkohtumenetluses siduvad. Kriminaalmenetluse eesmärk on isiku kriminaalkorras süüdi või õigeks mõistmine, kriminaalmenetluses ei asunud hageja tsiviilhagi tõendama. Tsiviilmenetlusega algab tsiviilhagi läbivaatamine otsast peale. Kuna tsiviilkohtumenetluses ei ole kostja õigeksvõtu kohta avaldust teinud ega hageja loobunud hagist 50 000 krooni suurust nõuet ületavas osas, vaatab kohus hagi läbi kogu esitatud osas. xxx esitas 01.07.2005.a kohtusse tsiviilhagi 157 350 krooni väljamõistmiseks. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude 20.11.1998.a toime pandud õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 22 lg 1 kuulub antud juhul kohaldamisele kahju tekitamise ajal kehtinud tsiviilkoodeks ning tsiviilseadustiku üldosa seadus. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub tekitatud kahju hüvitamisele kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Eeltoodu alusel peab hageja kahjuhüvitise väljamõistmiseks tõendama, et kostja on hagejale kahju tekitanud, kostja tegevus oli õigusvastane ning kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos. Lisaks sellele peab hageja tõendama tekitatud kahju suurust. Kostja peab hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kindlustushüvitise saamiseks pöördus kostja 20.11.1998.a. hageja poole teadvalt vale avaldusega liiklusõnnetuse toimumise kohta ning selle tagajärjel Heli Pukile 560 000 krooni suurusest varalise kahju põhjustamisest. Kostja tegevus oli õigusvastane ning ta on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Nimetatud asjaolud on TsMS § 272 kohaselt tõendatud ka Tallinna Linnakohtu 23.12.2002.a. ning Tallinna Ringkonnakohtu 20.02.2003.a. otsustega. Riigikohus on oma 11.05.2005.a otsuses nr 3-2-1-41-05 leidnud, et tsiviilkohtumenetluses on kohtule siduvad kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et avalduse alusel tegi hageja kahjuhüvitise määramiseks kahjujuhtumi käsitluskulusid. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja on hagejale kahju tekitanud, kostja tegevus oli õigusvastane ning kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimise vahel oli põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks kahjuhüvitis välja mõista. Kuna kriminaalmenetluses on kostja poolt õigusvastase teo toimepanemine tuvastatud ja kostja ei ole selles osas ka hagile vastu vaielnud, ei analüüsi kohus kindlustuspoliisi (tl 20) ja taotlust kahju hüvitamiseks (tl 21). Kostja kohustus kahju hüvitada tuleneb ka avaldusest (tl 22), millele alla kirjutamisega võttis kostja endale kohustuse teadvalt valede andmete esitamisel hüvitada käsitluskulud. Samas leiab kohus, et avaldusega ei võtnud kostja endale kohustust hüvitada käsitluskulud 01.05.1998.a sõlmitud lepingust tulenevas määras. Hagejal on õigus tasuda xxx-le poolte vahel 01.05.1998.a sõlmitud lepingu alusel 30% arvestusliku kahjusumma suurusest, kuid nimetatud summa osas kostjalt hüvitise väljamõistmiseks peab hageja tõendama tehtud toiminguid ja nende maksumust. Poolte kokkulepe Hageja loobus kohtumenetluse kestel hagist osaliselt, paludes kostjalt välja mõista ning kostja on omaks võtnud järgmised kahjusummad (tl 73, 74-75, 79-08, 15.03.2007.a eelistung): teadete vastuvõtmine 250 krooni; kahjutoimiku avamine 62.50 krooni; sõiduki ülevaatus 500 krooni; väljasõit 1000 krooni; akti koostamine 500 krooni; fotod 300 krooni; transpordikulu 100 krooni; sündmuskoha vaatlus 1000 krooni; nõude vastuvõtmine 250 krooni; kahju suuruse hindamine, kalkulatsiooni kontroll, täiendav ülevaatus 1000 krooni; hüvitamisest keeldumise otsus 375 krooni; kantseleikulu 3000 krooni. Kokku on hageja palunud ja kostja nõus, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8337.50 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude selles osas TsMS § 363 lg 1 p 1; § 429; § 440 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8337.50 krooni. Lisaks eelnevale on hageja palunud kostjalt välja mõista uurimistoimingute kulu 20 000 krooni, kahjukomisjoni kulu 2500 krooni ning juriidilise konsultatsiooni kulu 38 350 krooni. Uurimistoimingute kulu osas teatas hageja, et jääb oma nõude juurde, kuid tõendada seda ei suuda. Uurimistoimingud sisaldavad kahjukäsitlejate arvestuslikku töötasu kahjujuhtumi menetlemisel. Kostja vaidles nõudele vastu, kuna toimikust ei nähtu milliseid uurimistoiminguid on tehtud. Hageja esitatud arvestuses nähtuvalt on uurimistoiminguteks kulunud 80 tundi, tunni hind 250 krooni ning kulu kokku 20 000 krooni. Kohus leiab, et hagi on selles osas tõendamata. Hageja on esitanud rea erinevaid kulusid, mida arvestatakse samuti tunnihinna järgi. Hageja pole näidanud, et erinevate kulude tunnihinna sisse pole juba arvestatud ka juhtumiga tegeleva kahjukäsitleja töötasu ega täpsustanud, mida kahjukäsitleja selle 80 tunni jooksul tegi, mida teiste kuluartiklite all ei ole ära toodud. Hageja poolse selgituse puudumisel ei ole kohtul võimalik hinnata ka seda, kas hageja poolt näidatud toiminguteks kulutatud aeg on mõistlik ning selle alusel välja mõista kahjukäsitleja

töötasu. Asjaolu, et raamatupidamislikud dokumendid ei kuulu säilitamisele, ei vabasta hagejat tõendamise kohustusest. Kohus jätab hagi uurimistoimingute kulu väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja palus välja mõista kahjukomisjoni kulu 2500 krooni ning selgitas, et kahjukomisjoni kohta täiendavaid dokumente ei ole. Hageja seletas, et kahjutoimikuga seonduvat arutati mitmel kahjukomisjoni istungil, tabelis toodud ajakulu 5 tundi on summeeritud. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole ära näidanud, mitmel kahjukomisjoni istungil hageja esitatud avaldust arutati ning kui kaua istungid kestsid. Kuna kostja on kahjukomisjoni kulud 1250 krooni ulatuses õigeks võtnud, tuleb hagi selles osas rahuldada TsMS § 440 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjukomisjoni kulud 1250 krooni. Juriidilise konsultatsiooni kulu 38 350 krooni osas seletas hageja, et juriidiline konsultatsioon sisaldab õigusbüroo Ius Dicere OÜ arvet nr 99039. Õigusbüroo kaasati kindlustuspettuse kahjukäsitlemisel toimunud kahjukäsitlejate ähvardamise ning füüsilise vägivalla kasutamise reaalse ohu väljaselgitamiseks. Kohus loeb Ius Dicere 05.04.2007.a memo (tl 88-89) ja lepinguga (tl 95-97) tõendatuks, et xxx ja Ius Dicere OÜ sõlmisid 16.11.1998.a lepingu, millega Ius Dicere OÜ pidi hankima xxx-le teavet kahjujuhtumi nr S008804C raames. Teostatud töö hinnaks lepiti kokku 1000 krooni tund ning tasumise kohustus tekib juriidilise lahendi saabumisel. Kohus leiab, et hageja ja xxx vahel 15.01.1998.a sõlmitud tööettevõtulepingust ja selle lisadest (tl 12-19) ei tulene kahjukäsitleja kohustus teha toiminguid isiklikult. Ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 175 lg 1 sätestas, et lepingust tuleneva kohustise täitmise võib täielikult või osaliselt panna kolmandale isikule. Seega oli kahjukäsitlejal õigus sõlmida kahjujuhtumi käsitlemiseks vajaliku teabe hankimiseks leping kolmanda isikuga. Ius Dicere OÜ memoga on tõendatud, et kahjujuhtumi menetlemiseks kulus 32.5 töötundi, memos on loetletud ka õigusbüroo poolt tehtud toimingud. Kohus loeb Ius Dicere nimetatud toimingud asjakohaseks. Ius Dicere 21.05.2007.a selgituse (tl 94) kohaselt moodustavad vaidlusalusest arvest ähvardusega seotud kulutused 1475 krooni. Kohus leiab, et kuna ähvarduse tegijaks oli Rein Pukk, mitte kostja, tuleb nimetatud summa arvest maha arvata. Kostja ei ole selles osas kahju põhjustanud. Ius Dicere OÜ on 29.03.1999.a esitanud kahjukäsitlejale arve nr 99039 summas 38 350 krooni (tl 27). Nimetatud asjaolu tõendab ka saldoteatis (tl 98). Hagejal omakorda tekib 15.01.1998.a sõlmitud lepingu alusel kohustus nimetatud summa kahjukäsitlejale tasuda. Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole esitatud arvet veel tasunud, tuleb hagejale tekitatud kahju välja mõista VÕS § 128 lg 3 alusel kui tulevikus tekkiv otsene varaline kahju. Kohus arvestab hageja nõutud summast maha Rein Pukki poolt tehtud ähvardusega seotud kulutused 1475 krooni ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 36 875 krooni. Hageja poolt täpsustamata nõue Esialgses hagis palus hageja kostjalt välja mõista 157 350 krooni, kulunimekirja on hageja esitanud 81 775 krooni suuruse summa kohta. Hageja ei ole ülejäänud summast, 75 575 krooni väljamõistmise nõudest loobunud, kuid ei ole tõendanud, et hagejale oleks nimetatud summas kahju tekkinud. Kohus leiab, et kostjale ei saa tuleneda kohustusi hageja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud tööettevõtulepingust, kui hageja ei tõenda tekkinud kahjude suurust. Hageja on tasunud xxx kokku 157 350 krooni (tl 23-26). Kuna hageja ei ole 75 575 krooni suuruse nõude osas selgitusi andnud ega täpsustanud, milliste toimingute tegemisest kahju tekkis, jätab kohus hagi selles osas rahuldamata. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 46 462.50 krooni. Kostja on taotlenud kahjuhüvitise vähendamist TsK § 462 lg 2 alusel. TsK § 462 lg 2 kohaselt võib kohus isiku poolt tekitatud kahju hüvitamise suurust vähendada, sõltuvalt tema varalisest olukorrast. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hüvitise suuruse vähendamiseks alust. Kohus on rahuldanud hagi hageja poolt taotletust umbes kolmandiku ulatuses. Seejuures peab kohus tõenäoliseks, et hageja on teinud seoses vaidlusaluse kahjujuhtumise käsitlemisega ka kulutusi, mille tegemist ta ei ole

suutnud tõendada ning kohus nende osas jätnud hagi rahuldamata. Kohus arvestab kostja taotluse rahuldamata jätmisel ka asjaoluga, et tegemist on kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisega ning kostja ei ole asunud kahju vabatahtlikult hüvitama. Kohus selgitab kostjale, et täitemenetluse käigus on sissetuleku arestimine piiratud täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatuga. Kostjal on võimalik kohtuotsuse täitmise edasilükkamiseks või ajatamiseks pöörduda hageja või kohtu poole. Riigi õigusabi kulude väljamõistmine Tallinna Linnakohtu 14.09.2005.a määrusega määrati kostjale esindajaks advokaat Kadi Mägi riigi arvelt. Vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi esitas 14.06.2007.a kohtule taotluse riigi õigusabi osutamise kulude hüvitamiseks summas 5203.08 krooni. Taotluse kohaselt kulus advokaadil asja ettevalmistamiseks aega järgmiselt: 12.10.2005.a kohtumine kostjaga 1 tund, 30.01.2007.a hageja vastusega tutvumine ja vastuse koostamine 3 tundi, 15.02.2007.a kohtumine kostjaga 0.5 tundi, 12.02.2007.a toimikuga tutvumine 3 tundi, 26.04.2007.a ja 12.06.2007.a täiendavate tõenditega tutvumine, kokku 1 tund. Kohtuistungid toimusid 25.10.2005.a, 12.12.2006.a, 15.03.2007.a, 02.05.2007.a, 14.06.2007.a kokku 6 tundi. Kadi Mägi palub õigusabikuludena välja mõista ettevalmistuse eest 9x210 krooni, kokku 1890 krooni ning kohtuistungitel osalemise eest 12x210 krooni, kokku 2520 krooni. Kokku palub esindaja välja mõista 4410 krooni, millele lisandub käibemaks 18% 793.80 krooni, seega kokku 5203.80 krooni. Õigusabi saaja on taotlusega nõus. Kohus leiab, et arvestades asja mahukust ning keerukust on vandeadvokaadi vanemabi taotlus põhjendatud ning kooskõlas justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2. Taotlus tuleb rahuldada. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 01.07.2005.a, kohus rahuldas hagi osaliselt. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kostjale on määratud riigi õigusabina advokaat riigi arvel. Tallinna Linnakohtu 14.09.2005.a määruses ei ole märgitud, kas riigi õigusabi on antud kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kostja sissetulek on 4450 krooni, tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kohus on riigi arvelt riigi õigusabi kuludena välja mõistnud advokaadi tasu 5203.80 krooni, s.h käibemaks 793.80 krooni. Tulenevalt RÕS § 14 ja § 16 lg 4 leiab kohus, et kostjal tuleb hüvitada riigi õigusabi kulud osaliselt. Kostjal tuleb tasuda riigi õigusabikulude hüvitamiseks 1000 krooni osamaksetena, tasudes 100 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Ülejäänud õigusabikulud jäävad riigi kanda.

Gerty Pau Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2007 .a otsus Resolutsioon

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.